4-20-174/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

26.02.2020.a

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Aime Ivanson K

ohtuistungi sekretär Maire Viksi

Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti hja prefektuuri -Harju Põ Lääne politseijaoskonna 27.12.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2317,19,010305 A T

karistamises KarS § 218 lg 1 järgi

Menetlusalune isik A T,

isikukood xxx

elukoht xxx : töökoht: xxx

Menetlusaluse isiku kaitsja

Ülle Aliorg

(kaebuse esitaja)

Hugo OÜ, jurist

Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik A T

*kaitsja Ülle Aliorg

*

kohtuvälise menetleja – PP Lääne – -Harju PJ esindaja Katrin Vizel

Menetluse liik kaebemenetlus

LÕPPOSA

Jätta Politseija Piirivalveameti refektuuri -Harju politseijaoskonna Põhja p Lääne 27.12.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2317,19,010305 muutmata ja A T kaebus rahuldamata.

A T mas 450 A T kanda. poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud sum eurot jätta

Edasikaebe kord Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Väärteoasi nr.4-20-174

Kaevatava otsuse sisu A T karistati

eurot selle eest, et tema

KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120

30.09.2019.a. kell 19.58 Tallinnas Ehitajate tee 51 xxx reg. nr xxx lõhkus pargitud sõiduki vasakpoolse küljepeegli, millega tekitas varalise kahju 364.48 eurot. Sellise tegevusega rikkus A T KarS § 203 lg 1 õigusnormi ja pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebus Kohtule esitatud kaebuses palub A T kaitsja etleja otsus tühistada kohtuvälise men täies ulatuses

süüteokoosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tagastada A T poolt tasutud rahatrahv summas 120 eurot A T lud ja välja mõista õigusteenuse eest kantud menetlusku summas 315 eurot.

Kaebuses leitakse, et

kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule inkrimineeritud

. karistusseadustiku nõuete rikkumine ei ole tõendatud

K

ohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluses tõendina kasutatud videosalvestist teinud ega sündmuspaika fikseerinud ning ei ole väärteootsuses kaebaja esitatud vastulause mittearvestamist põhjendanud, mistõttu on tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused vastuolulised ja kohtuväline menetleja ei ole menetluse läbiviimisel neid vastuolusid kõrvaldanud, mis on kokkuvõttes viinud vale otsuse tegemisele.

Kohtuvälise menetleja kutsel väärteoasja menetlemisele ilmumist ei saa pidada kuidagi väärteoasjas menetlusalusele isikule süüks arvatava teo omaksvõtu või tõendamisena, sest na

menetlusalune isik ei pea ennast ise süüstama.

Väärteomenetluses tunnistajana ülekuulatud isiku esitatud videosalvestis ei ole käsitatav tõendina väärteomenetluses, mistõttu ei saa sellel nähtu põhjal kedagi süüstada ja seetõttu ei saa kohtuväline menetleja tunnistaja ütlusi ühekülgselt hinnates ka tuletada, et A. T pani toime teo, mille tunnistaja on talle omistanud. Kaebaja ei ole temale süüks arvatud tegu toime p seega ei ole karistuse määramiseks annud, - ka

subjektiivne külg täidetud, sest kaebajale ei saa omistada tahtlust teo toimepanemisel, mida ta toime pannud ei ole, ning sellega on rikkunud koh oluliselt tuväline menetleja väärteomenetlusõigust.

Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 203 lg 1 kohaselt võõra asja rikkumise või hävitamise eest, karistatakse kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 121 p-dest 1 ja 2 tuleneb, et oluline on kahju, mis ületab 4000 eurot, kuid on madalam kui 40 000 eurot. Kui võõra asja rikkumise või hävitamisega tekitatakse varalist kahju, mis jääb alla KarS § 121 pestatud olulise kahju ehk 4000 euro piiri, siis on s 1 sät tegemist väärteoga ja karistus mõistetakse või määratakse KarS § 218 lg 1 järgi

.

Käesolevas väärteo ile kuuluva sõiduki asjas puudub vaidlus selles, et E E Xxx Xxx reg.nr xxx küljepeegel lõhuti 30.09.2019.a kella 19:58 ajal Ehitajate tee 51 kuuluva kortermaja parklas.

Tunnistaja E Ei Xxx Xxx reg. nr xxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema sõiduk pargitud esiosaga maja poole. Minnes ajaks reisile, parkis ta eelnevalt oma auto nädalaks selliselt, et eest jääks rohkem ruumi, et prügiauto saaks probleemideta mööda. Auto taga ei ole parkimiskohta. Kuivõrd varasemalt oli autol lühikese aja jooksul küljed ära kraabitud, oli ta endale muretsenud kaamera, mille suunas selle oma paigaldas oma korteri välisseina külge ja auto suunas. Reisilt tagasi tulles selgus, et 30. septembril eelmisel aastal oli tema auto vasak juhipoolne küljepeegel lõhutud. Peegel oli valele poolele murtud, midagi oli peegli see ära st ka

murdunud, peegel ise oli veel auto küljes, kuid ei püsinud enam külje peal nii nagu vaja.

Kaamera pildist oli näha, väljus see isik, kes peegli lõhkus ja tundis isiku ära. millisest autost

Sama inimene oli , tema auto kojamehe vahele pannud lipiku tekstiga, ajal, kui ta oli Eestist ära et aitab parkida ja oma telefoninumbr See mees elab samas

märkinud ka i. majas ja temaga ühes

trepikojas. Politseile esitas kahju kohta hinnapakkumise, kuid tegelik kahju oli alla 100 euro, kuna ostis uue peegli auto

lammutusest ja paigaldas ise auto külge. Tunnistaja osutas kohtuistungil kaebuse esitajale, kui isikule, kes elab temaga samas trepikojas ja kelles ta tundis ära tema tema auto peegli lõhkunud isiku. Menetlusalune isik eitas gil menetlusalune isik selgitas, et tema auto peegli lõhkumist. Kohtuistun

on hõbedane arvatavasti töölt

XXX. 30.septembril 2019.a tuli ja parkis maja ette parklasse. Kellaega täpselt ei osanud öelda. Varasemalt on jätnud vaidlusaluse sõiduki kojamehe vahele sildi, et helista numbrile, milleks oli tema number, aitan parkida.

Tunnistaja E E on esitanud 02.10.2019.a kohtuv menetlejale kaamera älises menetluses salvestise, kojamehe vahele pandud sedeli ja foto oma sõiduki lõhutud peeglist.

Kohus ei nõus väitega, et tunnistaja poolt väärteomenetluses tu menetlusaluse isiku kaitsja esitatud videosalvestis on lubamatu tõend, kuna see ei ole väärteomenetluse seadustiku §-s 314 sätestatud korras menetluses vormistatud. Kaebuses viidatud säte kehtib kohtuvälise menetleja poolt menetluse käigus loodud foto, filmi või muu teadesalvestise kohta, mida saab lugeda tõendiks. Tunnistaja E Ei kaamera videosalvestus ei ole iseseisev asitõend, kuid ta on väärteomaterjalide juurde võetud kohtuvälises menetluses tunnistaja ülekuulam sellisel kujul on ta väärteomenetluses isprotokolli lisana ning lubatav tõend.

Vastuseks kaebuses etteheidetule, et kohtuväline menetleja ei ole sündmuskohal käinud ega sündmuspaika fikseerinud, selgitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil, et

sündmuskohal kohtuväline menetleja ei käinud murtud peeglit vaatamas sellepärast, et patrulli sündmuskohale ei kutsutud ja isik on ise teinud pildid ja need politseile edastanud.

Kohtuistungil vaadatud kaamera salvestiselt nähtub kaks sündmust. Esimene on seotud

24.09.2019.a. asetleidnud sündmusega, millest nähtuvalt meesterahvas paneb teise sõiduki kojamehe vahele midagi. Menetlusalune isik salvestise vaatamise käigus kommenteeris, milline on tema sõiduk ning teiselt poolt sõitma üle et esialgu ei saanud parkida Xxxi taha, vaid pidi haljasala ja parkima tagurpidi. Ta tunnistas, et pani sedeli Xxx kojamehe vahele oma i telefoninumbriga ja soovitusega aidata parkida.

30.09.2019.a salvestisel Xxx Xxx reg. nr xxx endiselt samal kohal. t nähtuvalt seisab Menetlusalune isik salvestise vaatamise aj al selgitas, et sõiduk, millest väljub üks meesterahvas, võib olla tema auto, kui võib ka . Samuti ei osanud öelda, kas tema on isikuks, kes olla mitte väljub sõidukist ja möödub kell 19.58 Xxx Xxxist.

30.09.2019.a salvestus algab hetkest, kui heledamat sõidukit pargitakse. Sõiduk on juba parkimiskohal, kuid liigub natuke edasi-tagasi. Parkimiskoht on xxx Xxxist tagapool. Kuigi õues on hämar ja parkiv sõiduk halvasti nähtav sama sõidukiga, , leiab kohus siiski, et tegemist on mille kohta 24.09.2019.a. salvestise vaatamise ajal tunnistas menetlusalune isik, et see on tema

Xxx.

Kohtu veendumus tugineb asjaolul, et mõlema sõiduki puhul on tegemist heledat värvi, pikema kereg katuseluuk ja sarnased on ka

a sõidukiga, nähtuvad mõlemal sõidukil sõidukite tagumised tuled.

Salvestiselt nähtub, kuidas meesterahvas möödub pargitud xxx Xxxist, peatub juhipoolse küljepeegli juures, teeb käega liigutuse ja samm Kohtuvälis ub kortermaja poole. e menetleja

esindaja juhtis kohtuistungil salvestise vaatamise ajal tähelepanu ka asjaolule, et enne meesterahva möödumist on sõiduki juhipoolne külg tume, peale meesterahva poolt tehtud käeliigutust ja sõidukist möödumist, on näha helendus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et selline helendus viitab peegli paigast nihkumisele. Kuigi salvestiselt ei ole näha selle isiku nägu, kinnitas t kohtuistungil, et tema sõiduki peegli lõhkujaks oli unnistaja E E

menetlusalune isik. T tunneb

24.09.2019 ja a isiku ära kõnnaku ja riietuse järgi. Samuti ühtivad 30.09.2019 salvesti

stelt nähtud meesterahva teekonnad sõiduki juurest maja poole. Tegemist ei ole juhusliku inimesega, kes ära jookseks peale peegli lõhkumist.

Vaatamata sellele, tunnistaja E E kindlalt et salvestiselt ei ole nähtav meesterahva nägu, on väitnud, et tegemist on menetlusaluse isikuga. Samuti ei ole vähetähtis, et

A T elab tunnistajaga samas majas ja samas trepikojas. Eluliselt on usutav tunda ära orduvalt nähtud isikut kõnnaku k

või välise üldmulje järgi.

A T tunnistas kohtuistungil, et talle ei meeldinud, kuidas 24.09.2019 tunnistajale kuuluv sõiduk pargitud oli, sellepärast sedeli sõiduki kojamehe vahele. Kuni 30.09.2019.a seisis panigi ta

kaubik endiselt samal kohal, temaga kaubiku omanik telefoni teel ühendust ei olnud võtnud, kuigi ta jättis kojamehe vahele asetatud sedelile oma telefoninumbri. Ilmselgelt tekitas selline käitumine menetlusaluses isikus pahameelt ja ta väljendas oma pahameelt auto peegli lõhkumisega. Ei ole tuvastatud, et kellelgi teisel oleks olnud probleem tunnistajale kuuluva sõiduki parkimisega. Ka eelnimetatud asjaolu annab lisaks tunnistaja kindlale äratundmisele ja videosalvestuselt nähtule i küljepee aluse arvata, et just A T oli isikuks, kes xxx Xxx gli katki murdis.

Väärteoprotokollis on märgitud teo toimepanemise ajaks 30.09.2019.a, kuid puudub kellaaeg. Viimane on märgitu kohtuvälise menetleja otsuses. d

Kohus leiab, et kellaaja märkimata jätmine väärteo käesolevas väärteoasjas protokollis ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine ega too kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Ka kaebuses ei oldud kellaaja puudumisele väärteoprotokollis viidatud, järelikult ei takistanud see kaitseõiguse teos Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et otsuses märgitud tamist.

kellaaeg saadi väärteomaterjalidest. Tulenevalt kohtu kohustusest arutada kaebemenetluses väärteoasja täies ulatuses, oli võimalik seda puudust luses kõrvaldada ja tuvastada

kohtumenet väärteo toimepanemise täpne kellaaeg 30.09.2019.a. salvestiselt.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et E Eile kuulunud ja Ehitajate tee 51 juures pargitud sõidukil murti küljepeegel Võttes arvesse xxx Xxx xxx katki 30.09.2019.a kell 19.58.

tunnistaja ütlusi koos videosalvestisega leiab kohus, et põhjustas temale menetlusalune isik

võõra, s.o tunnistaja ile kuuluva sõiduki E E xxx Xxx reg.nr xxx rikkumise, s.o vasakpoolse

küljepeegi lõhkumise. Sõiduki küljepeegli lõhkumine, s.t selle füüsilise substantsi muutmine, on kohtu hinnangul käsitletav KarS § 203 lg 1 objektiivses kooseisus nimetatud asja rikkumisena.

KarS § 218 lg 1 mõttes loetakse väheväärtuslikuks asjaks, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimu - mpäevamäära või mille kahjustamisel KarS § des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega on oluline teha kindlaks väärteoga tekitatud kahju suurus.

Eelistatult tuleks kahjustatud asja vaadelda ja vaatluse kohta koostada vaatlusprotokoll, kuid kuskil ei ole konkreetselt sätestatud, et sõiduauto kahjustamist ja kahjustuste ulatust ei saaks muude tõenditega tõendada. Asja rikkumist on võimalik lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile või asitõendi vaatlusprotokollile tõendada ka tunnistaja ütlustega. Arutavas väärteoasjas on lisaks tunnistaja ütlustele ka hinnapakkumine.

Kohtuvälises menetluses esitas tunnistaja 02.10.2019.a koostatud xxx hinnapakkumise, mille sisuks on peegel+vahetus 364.48 eurot. Selline hinnapakkumine on tehtud ja esitatud E Eile vahetult pärast eelpool käsitlemist leidnud küljepeegli lõhkumist. Sellele hinnapakkumisele tuginevalt on kohtuväline menetleja kindlaks teinud tekitatud kahju suuruse. Kohtumenetluses selgitas tunnistaja, et tegelik kahju jäi alla 100 euro, sest ostis uue peegli autolammutusest ja paigaldas peegli ise.

Sellest tulenevalt on kahjustuse rahalisest hinnatav väärtus tõendatud. kahjustas sõidukit A T ulatuses, mis jäi alla KarS § 121 p-s 1 nimetatud 4000 eurot. A T oma Järelikult ei põhjustanud

teoga KarS § 203 lg 1 nõutavat tagajärge, s.o olulist kahju ning see tuleb kvalifitseerida väärteona KarS § 218 lg 1 järgi.

Asja rikkumine või hävitamine KarS § 218 lg 1 järgi on väärteona karistatav üksnes siis, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Väärteoasjas kohtule esitatud tõenditele tuginevalt asub kohus seisukohale, et A T pani väärteo toime kavatsetult. Ta seadis eesmärgiks teisele isikule kuuluva vara rikkumis e. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg

-le

1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja määras le karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut ehk 120 eurot, mis A T jääb oluliselt alla KarS § 218 lg s 1 sätestatud sanktsiooni keskmist. Kohus nõustub vaidlustatud -

otsuses märgituga, et antud asjas ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Tekitatud kahju jäi tuntavalt alla KarS § 121 p- A T

1 toodud kahju alumist piiri. Seega võib süü

suurust hinnata keskmisest olulis t karistusregistri elt väikemaks. Arvestades eelnevat ja seda, e kohaselt ei ole menetlusalust isikut sarnaste tegude eest varem karistatud, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ning Põhja prefektuuri 27.12.2019.a. otsuse tmata. väärteoasjas nr 2317,19,010305 muu

Kuivõrd kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis jäävad menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 450 eurot tema enda kanda. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1.

Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei 19.03.2020.a. kell 13.00 kaudu kättesaadav alates

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik