4-19-798/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-798

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-798 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17. veebruari 2020. a määrus, millega kohus jättis rahuldamata Sergei Sokovi taotluse temalt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 29. jaanuari 2019. a otsusega väärteoasjas nr 2317,19,000160 välja mõistetud rahatrahvi jäägi tasumise pikendamiseks ning läbi vaatamata Sergei Sokovi taotluse eelnimetatud rahatrahvi jäägi asendamiseks üldkasuliku tööga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdlane Sergei Sokov (ik 37708190255; elukoht xxx; epost xxx), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 17. veebruari 2020. a määrus muutmata ja süüdlase Sergei Sokovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 29. jaanuari 2019. a otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2317,19,000160 juhtis Sergei Sokov 12. jaanuaril 2019 kell

21.10 Sadama 8, Paldiski linnas, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,60 mg. Otsuse kohaselt rikkus S. Sokov sellega LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Nimetatud teo toimepanemise eest karistati S. Sokovi LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga

200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 27. veebruariks 2019 Rahandusministeeriumi arvele. Otsus jõustus 28. veebruaril 2019.

2. PPA Põhja prefektuuri 31. jaanuari 2019. a määrusega väärteoasjas nr 2317,19,000160 lükati 800 euro suuruse rahatrahvi täitmisele pööramine edasi alates 27. veebruarist 2019 kuni 27. veebruarini 2020. Rahatrahv tuli tasuda 12 kuu jooksul hiljemalt 27. veebruariks 2020.

4-19-798

2(3)

3.

S. Sokov esitas Harju Maakohtule 10. veebruaril 2020 taotluse võimaldada väärteoasjas nr 2317,19,000160 väljamõistetud rahatrahvi tasumise tähtaega pikendada kuue kuu võrra või asendada rahatrahv üldkasuliku tööga, kuna ta ei ole võimeline trahvi maksma.

4. PPA Põhja prefektuur teatas maakohtule 11. veebruaril 2020, et kohtuväline menetleja lükkas juba 31. jaanuari 2019. a määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi ning võimaldas

S. Sokovil tasuda rahatrahvi ühe aasta jooksul. Süüdlane on talle määratud 800 euro suurusest rahatrahvist tasunud 4. veebruaril 2020 ära vaid 100 eurot. Seega ei nõustunud kohtuväline menetleja maksegraafiku pikendamisega.

5. Harju Maakohus jättis 17. veebruari 2020. a määrusega rahuldamata S. Sokovi taotluse temalt PPA Põhja prefektuuri 29. jaanuari 2019. a otsusega väärteoasjas nr 2317,19,000160 välja mõistetud rahatrahvi jäägi tasumise pikendamiseks ning läbi vaatamata S. Sokovi taotluse eelnimetatud rahatrahvi jäägi asendamiseks üldkasuliku tööga. Kohus määras KrMS § 4081 alusel mitte avalikustada S. Sokovi ankeetandmeid. Kohus märkis, et PPA Põhja prefektuuri 31. jaanuari 2019. a määrusega lükati väärteoasjas nr 2317,19,000160 määratud 800 euro suuruse rahatrahvi täitmisele pööramine edasi alates

27. veebruarist 2019 üheks aastaks. Rahatrahv tuli tasuda 12 kuu jooksul hiljemalt 27. veebruariks 2020. Selleks ajaks S. Sokov rahatrahvi ära ei tasunud, vaid kandis 4. veebruaril 2020 trahvi katteks vabatahtlikult vaid 100 eurot. 10. veebruaril 2020 esitas S. Sokov Harju Maakohtule taas taotluse rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus ei pidanud S. Sokovi taotlust põhjendatuks, leides, et taotluses ei ole välja toodud mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu tal oli kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav rahatrahvi määratud tähtajaks tasuda. PPA andis juba isikule võimaluse rahatrahvi vabatahtlikult 12 kuu jooksul tasuda, kuid ta ei teinud seda. Selline maksekäitumine ei anna maakohtu hinnangul alust rahatrahvi edaspidiseks vabatahtlikuks ositi tasumiseks. PPA Põhja prefektuuril on õigus pöörduda kohtutäituri poole rahatrahvi jäägi välja mõistmiseks sundtäitmise korras. Kohus jättis läbi vaatamata S. Sokovi taotluse asendada tasumata rahatrahvi osa üldkasuliku tööga. Kohus selgitas, et asenduskaristuse kohaldamise avaldusega saab kohtusse pöörduda vaid sissenõudja ja üksnes siis, kui kohtutäituri arvamuse kohaselt ei ole võimalik nõuet täita.

MÄÄRUSKAEBUS 6. Harju Maakohtu 17. veebruari 2020. a määrusele esitas määruskaebuse S. Sokov, kes palub pikendada tema võla tasumise tähtaega 2020. a lõpuni. Kaebaja selgitab, et ta sai aasta alguseni miinimumpalka. Kuna tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, ei olnud tal võimalik oma võlakohustusi täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

8. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. S. Sokovi kaebusest lähtuvalt vaidlustab ta maakohtu määrust vaid osas, millega kohus jättis rahuldamata tema taotluse PPA Põhja prefektuuri 29. jaanuari 2019. a otsusega väärteoasjas nr 2317,19,000160 temalt välja mõistetud rahatrahvi jäägi tasumise pikendamiseks.

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et PPA Põhja prefektuur võimaldas S. Sokovil oma

31. jaanuari 2019. a määrusega tasuda vabatahtlikult temalt välja mõistetud 800 euro suurust rahatrahvi ositi 12 kuu jooksul hiljemalt 27. veebruariks 2020, kuid temalt välja mõistetud

4-19-798

3(3)

rahatrahvist on tasumata veel 700 eurot. VTMS § 2 ja KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse ning §-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab väärteoasjas määratud tähtajaks viidatud rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb täitmise tähtaja pikendamist.

S. Sokov väidab kaebuses, et ta ei olnud võimeline rahatrahvi tasuma muu hulgas seetõttu, et ta sai 2020. a alguseni miinimumpalka. Asja materjalides hulgas olevad tõendid lükkavad aga kaebaja sellekohase väite ümber. Nimelt on väärteotoimikus olemas S. Sokovi ja xxx vahel 6. augusti 2018. a sõlmitud tööleping, mille punkti 3.1 kohaselt on töötaja töötasu 6,7 eurot tunnis ja punkti 4.1 kohaselt on tööaja kestvuseks 40 tundi nädalas (tl 5-6). Arvestades, et ühes kuus on ca neli töönädalat, siis on S. Sokovi brutopalk ühes kuus 1072 eurot (6,7 x 40 x 4). Palgakalkulaatori kohaselt sai 2019. a isik, kelle brutopalk oli 1072 eurot, kätte 926,73 eurot (netopalk). Maakohtule ega ringkonnakohtule ei ole esitatud muid tõendeid, millest nähtuks, et S. Sokov oleks pärast 2018. a augustit töökohta vahetanud või et tema palk oleks muutunud. Seega ei vasta tõele kaebuses väidetu, et süüdlasel ei olnud võimalik 2019. a rahatrahvi tasuda miinimumpalga saamise tõttu. Samuti on väärteoasja materjalide juures Lääne-Harju Vallavalitsuse 2. augusti 2018. a teatis selle kohta, et S. Sokoviga kuuluvad samasse leibkonda elukaaslane ja kolm alaealist last (tl 4). Seega kinnitavad asja materjalide juures olevad tõendid üksnes seda, et S. Sokovi igakuine sissetulek oli 2019. a ca 925 eurot kuus ja lisaks kolmele alaealisele lapsele kuulub kaebaja leibkonda ka tema elukaaslane. Tõendeid selle kohta, et S. Sokovi elukaaslasel puuduks sissetulek ja et kõik kolm alaealist last oleks just kaebaja ülalpidamisel, kohtule esitatud ei ole. Üksnes eelviidatud tõendite alusel ei ole kohtul võimalik teha järeldusi sellest, et S. Sokovi igakuine sissetulek ei oleks võimaldanud temalt välja mõistetud rahatrahvi määratud tähtajaks ositi tasuda. KrMS § 424 mõttes mõjuva põhjuse tõendamatuse korral tuleb esitatud taotlus rahalise karistuse tasumise pikendamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult S. Sokovi taotluse rahatrahvi jäägi tasumise tähtaja veelkordseks pikendamiseks rahuldamata. Arvestades, et kaebajal on olemas regulaarne sissetulek, ei oleks ringkonnakohtu hinnangul ka täitemenetluse algatamine tema suhtes ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et ka täitemenetluses on võimalik taotleda võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-test 1 ja 2 ning § 147 lg 1 pst 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)