2-19-2043/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-2043

Tsiviilasi

OÜ ProInkasso hagi OÜ Port Invest ja pankrotihaldur

Vladimir Kutšmei vastu nõude tunnustamiseks Priit Posti

pankrotimenetluses. AS-i Tartu Terminal hagi OÜ Port Invest

ja

pankrotihaldur

Vladimir

Kutšmei

vastu

nõude

tunnustamiseks Priit Posti pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Port Invest apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: OÜ Port Invest (kostja I), rk 14336548; esindaja

vandeadvokaat Tõnu Mets

Vastustajad:

1. OÜ ProInkasso, rk 11078689 (hageja I); esindaja Keidi Kõiv

2. AS Tartu Terminal, rk 10171518 (hageja II); esindaja

Mirjam Reinthal

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. juuli 2019 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud OÜ Port Invest kanda.

4. Mõista OÜ-lt Port Invest välja OÜ ProInkasso kasuks 157,50 eurot menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ ProInkasso (hageja I) esitas hagi Port Invest OÜ (kostja I) ja pankrotihaldur Vladimir

Kutšmei (kostja II) vastu, milles palus tunnustada hageja nõuet 49 389,93 eurot teise

rahuldamisjärgu nõudena või alternatiivselt kolmanda järgu nõudena.

25.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-19228 kuuluti välja Priit Posti pankrot.

07.06.2018 esitas hageja I pankrotihaldurile tähtaegselt nõudeavalduse, milles taotles oma

nõude tunnustamist summas 74 311,26 eurot, millest 48 093,04 eurot moodustas põhivõlg,

24 498,12 eurot pankroti väljakuulutamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis,

40 eurot VÕS § 1131 lg-s 1 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitis ning tsiviilasjaga nr 2-18-

3290 seotud menetluskulud kokku summas 1760 eurot.

Hageja nõue Priit Posti vastu tuleneb asjaolust, et Priit Post andis käenduse esialgse

võlausaldaja (Tartu Terminal AS) ja Befinna OÜ (pankrotis) vahel 18.02.2015 sõlmitud

müügilepingust nr 032 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Vastav käendusleping

esialgse võlausaldaja ja Priit Posti vahel sõlmiti 18.02.2015 ning käenduse tingimusi täpsustati

18.04.2017 käenduslepinguga, mis allkirjastati 21.04.2017. Ühtlasi lepiti 21.04.2017

allkirjastatud käenduslepingus kokku käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma

müügilepingust nr 032 tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, s.o 95 000 eurot.

Kostja I esitas 10.01.2019 kirjaliku vastuväite hageja nõudele Priit Posti pankrotiasjas, milles

leidis, et Priit Postiga 18.02.2015 sõlmitud käendusleping on VÕS § 143 lg 2 alusel tühine,

kuivõrd 18.02.2015 sõlmitud käendusleping on sõlmitud füüsilise isikuna ning selles puudub

käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma.

Hageja ei nõustu, et käendusleping on tühine VÕS § 143 lg 2 alusel. Lepingust tuleneb käendaja

rahalise vastutuse maksimumsumma. Käenduslepingu punktist 2 tuleneb selgesti, et käendaja

vastutab maksekohustuste eest kogu võlgniku kohustuste kogusumma eest. Kuna P. Post oli

Befinna OÜ (pankrotis) juhatuse liige, olid võetavate kohustuste maht tema kontrolli all.

21.04.2017 allkirjastasid esialgne võlausaldaja ja Priit Post (pankrotis) 18.04.2017 kuupäeva

kandva käenduslepingu samast müügilepingust, st 18.02.2015 müügilepingust nr 032,

tulenevate nõuete tagamiseks, kusjuures sel korral määrati käendaja vastutuse rahaline ülempiir

kindlaks konkreetse summana, s.o 95 000 eurot. Seega igal juhul vastab 18.04.2017 sõlmitud

käendusleping VÕS § 143 lg 2 sätestatud nõuetele.

11.01.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles OÜ ProInkasso nõudele vastu ka

pankrotihaldur (kostja II), kuid üksnes ulatuses, millest OÜ ProInkasso ja Tartu Terminal AS

müügilepingust nr 032 tulenevad nõuded kokku ületavad 21.04.2017 allkirjastatud

käenduslepingus kokkulepitud käendaja vastutuse maksimummäära 95 000 eurot.

2. Kostja I vaidles hagile vastu.

Hageja I nõude aluseks võiks olla P. Postiga sõlmitud käendusleping, mis on aga käendaja

vastutuse rahalise maksimumsumma puudumise tõttu tühine. Pankrotihaldurile 07.06.2018

esitatud nõudeavalduses ei ole ühtegi viidet 18.04.2017 käenduslepingule. 10.01.2019 esitatud

käenduslepingut ei saa käsitleda täiendava tõendina. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja

taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude

puhul, mille ta oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 93 lg 1 järgi möödus

võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.2018.

Lisaks puudub 18.04.2017 käenduslepingus mistahes viide 18.02.2015 käenduslepingule, st

lepingud ei ole omavahel seotud ega muuda või täienda teineteist.

Kostja I vaidles vastu ka hageja I nõudele menetluskulude tunnustamiseks 1760 euro ulatuses.

Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti tsiviilasja 2-18-3290 menetluskulud osaühingu

ProInkasso, mitte Priit Posti, kanda.

Kostja I vastuväited hageja II nõudele on analoogsed vastuväidetega hageja I nõudele, mis

põhineb käenduslepingul.

3. Pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vaidles hageja I nõudele vastu osas, milles hageja I palub

tunnustada Priit Posti pankrotimenetluses tsiviilasjaga nr 2-18-3290 seotud menetluskulude

nõuet summas 1760 eurot. Ülejäänud nõude osas ei ole pankrotihaldur õige kostja, kuna

pankrotihaldur ei vaielnud vastu põhivõla ja viivise nõudele. TsMS § 174 lg 11 järgi on

menetluskulude nõue välistatud.

4. Hageja II esitas hagi kostja I ja kostja II vastu, milles palus tunnustada hageja II nõuet Priit

Posti pankrotimenetluses summas 47 370,07 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu

nõudena või alternatiivselt PankrS § 153 lg 1 p 3 rahuldamisjärgu nõudena.

Hageja II sõlmis Befinna OÜ juhatuse liikme Priit Postiga 18.02.2015 käenduslepingu Befinna

OÜ kohustuste tagamiseks hageja II ees. Hageja II sõlmis Befinna OÜ juhatuse liikme Priit

Postiga 18.02.2015 käenduslepingu Befinna OÜ kohustuste tagamiseks hageja ees. 21.04.2017

allkirjastati käenduslepingu uus redaktsioon, mille järgi oli käendaja vastutuse ülempiir 95 000

eurot.

Befinna OÜ jättis müügilepingu alusel hagejale II tasumata 91 550,98 eurot. Hageja II loovutas

osa nõudest OÜ-le Proinkasso. AS Tartu Terminal jäi Befinna OÜ võlausaldajaks 43 457,94

euro põhivõlgnevuse ja viivise osas.

5. Kostja I vaidles vastu hageja II hagile.

Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti tsiviilasja nr 2-18-3290 menetluskulud hageja I,

mitte Priit Posti, kanda. Täiendava nõude esitamise keelab TsMS § 174 lg 11. Järelikult ei saa

hagejal I olla menetluskulude hüvitamise nõuet Priit Posti vastu.

VÕS § 143 lõike 2 alusel on tühine ka hagejaga I sõlmitud käendusleping. PankrS § 107

kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte

suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise

koosolekul. PankrS § 93 lg 1 järgi möödus võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.2018. Kuivõrd 18.04.2017 käendusleping sai

teoreetiliselt olla ainult uue nõude aluseks ning hageja I kinnitas, et ta uut nõuet ei esitanud,

puudub 18.04.2017 käenduslepingu pankrotihaldurile edastamisel üleüldse tähtsus.

6. Pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vaidles hageja II nõudele vastu osas, milles hageja II palub

tunnustada Priit Posti pankrotimenetluses tsiviilasjaga nr 2-18-3290 seotud menetluskulude

nõuet summas 1760 eurot. Ülejäänud nõude osas ei ole pankrotihaldur õige kostja, kuna

pankrotihaldur ei vaielnud vastu põhivõla ja viivise nõudele.

TsMS § 174 lg 11 järgi on menetluskulud nõue välistatud, kuna menetluskulud jäeti hageja I

kanda.

MAAKOHTU OTSUS

7. Tartu Maakohus rahuldas osaliselt hageja I hagi ja tunnustas hageja I nõuet Priit Posti

pankrotimenetluses summas 47 629,93 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Rahuldamata jäeti

hageja I nõue 1760 euro tunnustamiseks. Maakohus tunnustas hageja II nõuet 47 370,07 euro

ulatuses. Menetluskulud jäeti kostja I kanda. Maakohus mõistis kostjalt I välja menetluskulude

katteks hageja I kasuks 435 eurot ja hageja II kasuks 300 eurot.

Kohtule on esitatud Priit Post (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokoll

11.01.2019. Protokolli p 5 kohaselt on koosolekul läbivaatamisele esitatud hageja I nõue

summas 74 311,26 eurot. Nõudeavaldus on esitatud 07.06.2018. Nõude aluseks on hageja I ja

OÜ Befinna vahel sõlmitud müügileping nr 032 ja selle alusel OÜ-le Befinna esitatud arved.

Lepingust tulenevad kohustused on tagatud 18.04.2017 sõlmitud Priit Posti käendusega.

Käendaja vastutuse maksmummäär on 95 000 eurot. Nõue on omandatud hagejalt II 20.02.2018

sõlmitud nõude loovutamise lepinguga.

10.01.2019 esitatud käendusleping saab olla hagejate uue nõude alus. See ei saa täiendada

07.06.2018 või 12.06.2018 nõuet, kuna nõude alus on muutunud: 18.02.2015 käenduslepingu

asemel käsitletakse nõude alusena 18.04.2017 käenduslepingut.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-09 punktis 17 nentinud: „PankrS § 107 kohaselt võib

võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses

kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all

mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete

kaitsmise koosolekul.“

Riigikohus on läbivalt viidanud sellele, et pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks tuleb

esitada võla tekkimise asjaolud. Hageja I esitas nõudeavalduse Priit Posti pankrotimenetluses

7.06.2018, tuginedes 18.02.2015 käenduslepingule. Hageja I nõue põhineb P. Posti solidaarsel

vastutusel kõrvuti OÜ-ga Befinna. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on selgelt välja

toodud, et hageja I nõue põhineb 18.04.2017 Priit Postiga sõlmitud käenduslepingul. Vaidlust

ei ole selle üle, et hageja I on võlausaldajana kogu aeg põhistanud Priit Posti pankrotimenetluses

esitatud nõuet käendusest tuleneva õigussuhtega. Seetõttu ei oma kohtu hinnangul tähtsust

asjaolu, et esialgsele nõudeavaldusele lisas hageja tühise käenduslepingu. VÕS § 143 lg 2

kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas. 18.02.2015 sõlmitud käenduslepingus puudus käendaja P. Posti vastutuse

rahaline maksimumsumma. P. Posti pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku toimumise

ajaks oli pankrotihaldurile esitatud 18.04.2017 allkirjastatud käendusleping, mille p 2 kohaselt

Priit Post käendajana vastutab AS Tartu Terminal ja OÜ Befinna vahel 18.02.2015 sõlmitud

müügilepingust nr 032 tulenevate maksekohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga.

Käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 95 000 eurot.

Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli p 6 kohaselt on Tartu Terminal AS esitanud nõude

summas 53 344,62 eurot, mille aluseks on võlausaldaja ja OÜ Befinna (pankrotis) vahel

sõlmitud müügileping nr 032 ja selle alusel esitatud arved. Lepingust tulenevate kohustuste

täitmine on tagatud 21.04.2017 sõlmitud Priit Posti käendusega, Käendaja vastutuse

maksimumäär on 95 000 eurot.

Hageja II nõue põhineb P. Posti solidaarsel vastutusel kõrvuti OÜ-ga Befinna. Nõuete kaitsmise

koosoleku protokollis on selgelt välja toodud, et hageja II nõue põhineb 21.04.2017 Priit Postiga

sõlmitud käenduslepingul.

Samadel põhjendustel, nagu maakohus on märkinud hageja I nõude kohta, rahuldas maakohus

hageja II hagi 47 370.07 euro ulatuses, tunnustades nõuet Priit Posti pankrotimenetluses teise

järgu nõudena.

18.04.2017 allkirjastatud käenduslepingu p 2 kohaselt käendas Priit Posti OÜ Befinna ja hageja

II vahel 18.02.2015 sõlmitud müügilepingust nr 032 tulenevate maksekohustuste täitmist

(47629.93+47370.07) 95 000 euro ulatuses. Kohustus on muutunud sissenõutavaks, Priit Postil

on puudunud vastavad rahalised vahendid, mistõttu tema pankrotimenetluses tuleb

võlausaldajate nõuded tunnustada.

Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti osaühingu ProInkasso hagi Priit Posti vastu läbi

vaatamata ning menetluskulud jäeti hageja kanda. TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või

menetlusosaline käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega

selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil. Hageja I nõue menetluskulude hüvitamise tunnustamiseks tuleb jätta

rahuldamata, sest nõue on vastuolus seadusega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega hagid rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta mõlemad hagid

rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.

Maakohus on ekslikult kohaldatud PankrS § 107, mille kohaselt võib võlausaldaja taotleda

nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul,

mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Maakohus on lubamatult

samastanud

tähtaegselt

esitatud

nõudeavalduste

sisu

hiljem

esitatud

18.04.2017

käenduslepingust tulenevate nõuetega ning jätnud kostja I esitatud vastuväited ja 18.04.2017

lepingu hilinemisega esitamise tagajärjed läbi analüüsimata.

Kostja I hinnangul saab hagejate nõude alusena PankrS § 107 mõttes käsitleda üksnes

18.02.2015 käenduslepingut. Lubamatu on olukord, kus pankrotivõlausaldaja kirjeldab

nõudeavalduses oma nõuet ühel lepingulisel alusel ning selle lepingu tühisuse probleemi

ilmnemisel esitab üks päev enne nõuete kaitsmise koosolekut hoopis teise lepingu, st teisel

alusel nõude.

Maakohus ei ole tähelepanu pööranud PankrS § 93 lg-s 1, § 94 lg-tes 1 ja 2 ning § 102 lg-s 2

sätestatule. PankrS § 93 lg 1 järgi möödus võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.2018. Hagejate poolt esitati 18.04.2017

käendusleping pankrotihaldurile 10.01.2019 ehk pool aastat pärast PankrS § 93 lõikes 1

sätestatud tähtaja möödumist ja üks päev enne nõuete kaitsmise koosolekut. Uuele

käenduslepingule uut nõudeavaldust ega muid selgitusi ei lisatud.

Õiguskirjanduses on PankrS § 107 mõttes nõude alusele sarnaneva hagi aluse suhtes märgitud,

et lepingut peab saama probleemideta eristada teistest võimalikest lepingulistest suhetest poolte

vahel ning lepingu sisu ja sõlmimise asjaolude osas on kohus seotud poolte esitatud andmetega.

Sama põhimõte peaks kehtima pankrotimenetluses – võlausaldaja ei saa pärast PankrS § 93

lõikest 1 tuleneva tähtaja möödumist esitada üks päev enne nõuete kaitsmise koosolekut (ilma

uue nõudeavalduseta) uut lepingut ning väita, et sellest tulenev nõue on kaetud tema varasemalt

esitatud nõudeavaldusega. See muudaks PankrS § 93 lg 1, § 94 lg 1 ja 2 ning § 102 lg 2

sisutühjaks.

9. Hageja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, kuid märkis, et vajadusel võib muuta maakohtu

otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.

Käendus on põhikohustusega lahutamatult seotud kohustus. Põhikohustus, mille eest käendaja

Priit Post vastutab, tuleneb põhivõlgniku Befinna OÜ (pankrotis) ja esialgse võlausaldaja vahel

sõlmitud müügilepingust nr 032, millele viitavad sõnaselgelt nii 18.02.2015 sõlmitud

käendusleping kui ka 18.04.2017 sõlmitud käendusleping. 18.04.2017 käenduslepingut ei saa

käsitleda uue nõude alusena ega uue nõude esitamisena. Ka Riigikohus on leidnud lahendis

3-2-1-97-01, et pankrotiseadusest ei tulene, et võlausaldaja ei võiks oma nõuet kohtumenetluses

tõendada tõenditega, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule.

Kehtiv on ka 18.02.2015 käendusleping, selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

10. Hageja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastavalt PankrS §-le 107 võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal

alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete

kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja

esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kui hageja esitas hagi samas

suuruses ning samadel asjaoludel, mis ta esitas nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul,

on PankrS §-s 107 sätestatud reegel täidetud (RKTKo 3-2-1-146-05, p 25).

Hageja II on pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse summas 53 344,62 eurot võlgniku

käenduskohustusest tulenevalt. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitatud summas 47 370,07 eurot

samuti käenduse alusel. Seega on hageja II taotlenud oma nõude tunnustamist samast alusest

(käenduskohustusest tulenevalt) ja mitte suuremas summas, kui ta seda soovis oma

nõudeavalduses. Järelikult on kehtivast kohtupraktikast tulenevalt PankrS §-s 107 sätestatud

reegel täidetud ning kohus on teinud seadusliku ja õige lahendi.

Tulenevalt PankrS § 93 lg-st 1 ja § 94 lg-st 1 pidi hageja II õigeaegselt haldurile oma nõudest

teavitama, esitades selle kohta nõuetekohaselt vormistatud nõudeavalduse. Asjas on tuvastatud,

et hageja II on seda ka teinud. Seadusest ei tulene piirangut, et võlausaldaja ei võiks pärast

nõudeavalduse esitamist või pärast nõuetest teatamise tähtaega esitada oma nõudeavalduses

nimetatud asjaolude tõendamiseks (täiendavalt) tõendeid. Seadus reguleerib ainult

nõudeavalduse esitamise ajalist piirangut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja I kanda ning

mõistab kostjalt I välja hageja I kasuks 157,50 eurot menetluskulude katteks.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei korda

maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte

suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise

koosolekul (PankrS § 107). Puudub vaidlus, et kohtusse esitatud nõue ei olnud suurem, kui

nõue, mis esitati nõuete kaitsmise koosolekul. Ringkonnakohtu arvates on sama ka nõude alus:

Priit Posti käendus OÜ Befinna (pankrotis) kohustustele. Kuigi Priit Postiga sõlmiti kaks

käenduslepingut, milles üks osutus tühiseks, ei välista see PankrS § 107 sätestatud nõude

esitamist. Maakohus tuvastas õigesti, et 2017. a sõlmitud käenduslepingud esitati juba nõuete

kaitsmisel. Seega on täidetud ka PankrS §-st 107 tulenev reegel, et kohtule esitatud nõue peab

põhinema samal alusel.

14. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel kostja I (apellandi) kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul vastab asja keerukusele hageja I esindaja õigusabikulu

ringkonnakohtus 157,50 eurot. Hageja II ei ole menetluskulude nimekirja esitatud.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi