2-20-3213/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2020, Narva Tsiviilasja number 2-20-3213 Tsiviilasi D B hagi R W M vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Hageja: D B (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja: R W M (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) 17.03.2020 kohtuistungil

1. Lahutada D B (isikukood XXX) ja R W M (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud 19. oktoobril 2018 aastal Narva Linnavalitsuses.

2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud D B esitas Viru Maakohtule 27.02.2020 R W M vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 19.10.2018 Narva Linnavalitsuses. Hageja palub poolte abielu lahutada.

17.03.2020 kohtuistungil teatas hageja, et tema soov abielu lahutamiseks on kindel, leppimisaega ei soovi. Pooltel juba ammu kooselu puudub. Pooled elavad eri riikides, hageja Eestis, kostja Poolas. Pooltel ühised alaealised lapsed ja ühisvara puudub.

17.03.2020 kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuna elab Poolas. Kohus kuulas kostja 17.03.2020 kohtuistungil telefoni teel ära. Kostja teatas kohtule, et jääb oma kirjaliku seisukoha juurde, s.o ta on nõus abielu lahutamisega. Kostja ei plaani enam Eestisse tulla ega Eestis elada. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 19.10.2018 Narva Linnavalitsuses (tlk 5). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eri riikides. Hageja leppimisaega ei soovi. Kostja on samuti nõus abielu lahutama, leppimisaega ei soovi. Kostjal ei ole ka kavatsust Eestisse tulla.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik