2-20-933/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-933

Seotud tsiviilasjaga nr 2-20-927

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

K.K. avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja, ema K.K. (ik XXX; XXX)

puudutatud isik I, isa V.T. (ik XXX; XXX); lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Katrin

Jennsen

(katrin@sirjemust.ee)

puudutatud isik II, laps C.T. (ik XXX)

puudutatud isik III, laps I.T. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

I. Võtta menetlusse K.K. avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

II. Kinnitada K.K. ja V.T. vahel sõlmitud järgmine kompromiss:

„Avaldus kohtuliku kompromissi kinnitamiseks tsiviilasjades 2-20-933 ja 2-20-

1. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on tsiviilasi 2-20-933 K.K. (ema)

taotlus laste C.T. ja I.T. suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ning lõpetatud osas avaldajale üleandmiseks ning tsiviilasi 2-20-927 C.T. ja I.T. nõue

V.T. vastu elatise nõudes.

2. Laste ema ja isa on kohtumenetluse käigus jõudnud kokkuleppele ning soovivad

lapsi

puudutavad

vaidlused

lahendada

kokkuleppel,

õiguslikult

vaieldavate

õigussuhete muutmiseks vaieldamatuteks vastastikuste järeleandmiste teel (edaspidi

Kompromiss) ja paluvad kohtul selle kinnitada vanemate vahel kokkulepitud

tingimustel.

3. Laste vanemad V.T. (isa) ja K.K. (ema), edaspidi ka ühiselt "vanemad", on kokku

leppinud kohtuliku kompromissi sõlmimises alljärgnevatel tingimustel:

Kompromissilepingu sisu on järgmine:

3.1 Vanematel säilib laste, C.T. ja I.T. suhtes ühine hooldusõigus.

3.2 C.T. suhtes lepivad vanemad kokku, et lapsel on vahelduv elukoht mõlema vane-

ma juures ning laps viibib mõlema vanema elukohas vastavalt enda soovile

eelduslikult võrdsete ajavahemikena.

3.3 Täpse C. kummagi vanema juures viibimise ajaja vaheldumise ema ja isa

elukohtade vahel lepivad vanemad omavahel kokku edaspidi. Kui laps ise soovib

viibida kas ema või isa elukohas kauem, tuleb lapse soove arvesse võtta ning

vanemad lapivad lapse viibimiskoha omavahel täiendavalt kokku.

2/3

3.4 Mõlemad vanemad kohustuvad jooksvalt jälgima C. õppimist ja tagama lapse

koolis käimise ajal, mil laps viibib tema elukohas.

3.5 I.T. suhtes lepivad vanemad kokku, et lapse elukoht on ema elukohas.

3.6 I. suhtleb isaga viibides isa elukohas paaritutel nädalatel reede õhtust pühapäeva

õhtuni. Reede õhtul võtab isa I. lasteaiast ning viib pühapäeva õhtul hiljemalt kella

20.00-ks tagasi lapse ema elukohta.

3.7 Paarisnädalatel viibib I. isa elukohas kolmapäeva õhtust reede õhtuti. Kolmapäeva

õhtul võtab isa I. kas lasteaiast või ema elukohast kell 17.00 ja viib I. ema elukohta

tagasi reede õhtul kella 17.00-ks või võtab ema ise lapse reede õhtul lasteaiast. Isa

teavitab ema kuidas lapse üleandmine reedel toimub. Lapse ema teavitab isa sellest,

kuidas laps isale kolmapäeva õhtul üle antakse.

3.8 I. suhtlemiskorra kokkuleppimisel lähtuvad vanemad lapse tavapärasest

elukorraldusest, tema vanusest, lapse soovidest ning vanemate elukorraldusest.

Mõlemad vanemad mõistavad, et lapse kasvades on võimalik lapse viibimine isa

elukohas pikemaajaliselt.

3.9 Lastele vajaminevad õppevahendid, riided ja hügieenitarbed ostab vanem, kelle

juures laps vajaduse tekkimise ajal viibib. Mõlemad vanemad tagavad, et nende

elukohtades on lastele tagatud elementaarsete hügieenitarvete ja vajalike riiete

olemasolu.

3.10 Puhkuste, koolivaheaegade ja tähtpäevade veetmise lastega lepivad vanemad

kokku omavahel enne vastava puhkuse, koolivaheaja või tähtpäeva saabumist.

3.11 Vanemad informeerivad üksteist lastega seotud plaanidest, tegevustest ja

tervisest.

3.12 Vanemad informeerivad üksteist lapsega seotud probleemidest koolis ja

lasteaias ning käitumisprobleemidest ning vanemad teevad koostööd nimetatud

probleemide lahendamisel.

3.13 Vanemad lepivad kokku, et C.T. elatise nõudest C.T. seaduslik esindaja loobub,

kuna V.T. peab edaspidi C.T. vahetult üleval piisavas ulatuses. V.T. tasub I.T.

ülalpidamiseks tema seadusliku esindaja K.K. pangakontole a/a XXX igakuiselt 100

eurot jooksva kuu 10. kuupäevaks. Esimese kokkulepitud makse teeb V.T. 15.

märtsiks 2020.a.

4. Poolte kinnitused ning taotlused

4.1 Menetlusosalised paluvad menetlused lõpetada kohtuliku kompromissiga.

4.2 Menetlusosalised ei pea vajalikuks Kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi

pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul Kompromissi kinnitamine otsustada

kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.

4.3 Menetlusosalised kinnitavad, et Kompromiss ei ole vastuolus heade kommete

ega seadusega, samuti ei riku Kompromiss avalikke huve ning Kompromissi on

võimalik täita.

4.4 Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on Kompromissi tingimustega

tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.

4.5 Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud (s.h. õigusabikulud) jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

4.6 K.K. palub tagastada pool tasutud riigilõivust riigilõivu maksekorraldusel toodud

andemetel tsiviilasjas 2-20-933.

4.7 K.K. ja V.T. on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS §-

le 432. 4.8 TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud

kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse

esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) tööpäevale.

3/3

4.9 Kokkulepe on sõlmitud elektrooniliselt ning esitatakse Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale.”

III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-933.

IV. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

V. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 3 tööpäeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning elatise

väljamõistmiseks. Kohus teostas kahel korral isikute ärakuulamised ning viimasel korral

jõuti osapooli rahuldava kokkuleppeni. Elatise hagi võtsid hagejad tagasi ning selle

lahendab kohus eraldi kohtulahendiga.

Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja TsMS §-s 432 sätestatud

menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 430 lg 1 I ja II lause sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga ning kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 I lause järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb

kinnitada ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik