2-19-109438/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Kaija Kaijanen

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-109438

Tsiviilasi

Renovum OÜ (endise ärinimega Rävala Õigusbüroo

OÜ) maksekäsu kiirmenetluse avaldus XX vastu

3121,13 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 6. augusti 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Renovum OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindajad

Avaldaja Renovum OÜ (endise ärinimega Rävala

Õigusbüroo OÜ, registrikood 14042462), lepinguline

esindaja Alar Liivamägi

Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 6. augusti 2019. a määrus ja saata asi maksekäsu

kiirmenetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Renovum OÜ määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Renovum OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 28. märtsil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX (võlgnik) vastu 3121,13 euro väljamõistmiseks ning menetluskulu

hüvitamiseks.

2. Maakohus tegi 16. aprilli 2019. a määrusega võlgnikule makseettepaneku. Nõutav summa

on 3274,12 eurot, st põhinõue 2000 eurot, intress 38% aastas alates 6. septembrist 2018 kuni

10. jaanuarini 2019 255,95 eurot, leppetrahv 455,82 eurot, sissenõudekulud lepingu kehtivuse

ajal 55 eurot, sissenõudekulud peale lepingu lõppemist 50 eurot, viivis 0,0657% päevas alates

11. jaanuarist 2019 kuni 28. märtsini 2019 304,36 eurot, menetluskulud 128,02 eurot, viivis

alates 29. märtsist 2019 kuni makseettepaneku tegemiseni 24,97 eurot. Nõudele lisandub

põhinõudelt viivis 0,0657% päevas alates 17. aprillist 2019.

3. Maakohus jättis 6. augusti 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt läbi vaatamata, sest Eesti

kohus ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev avaldust menetlema. Maakohus

selgitas, et võlgniku vastu esitatud nõue tuleneb laenulepingust. Laenuleping on kasutusleping,

mille täitmise koht on TsMS § 89 lg-st 2 tulenevalt võlgniku elukoht. Seega sai kohus

2 (4)

maksekäsu kiirmenetluse avalduse lahendada nii TsMS § 79 lg-st 1 kui ka TsMS § 89 lg-st 2

tulenevalt üksnes siis, kui võlgniku elukoht on Eestis.

Maakohus leidis, et võlgnikul puudub elukoht Eestis ning avaldaja ja võlgniku ei ole sõlminud

kohtualluvuse kokkulepet. Maksekäsu kiirmenetluses on võlgnikule kõik menetlusdokumendid

kätte toimetatud Venemaa elukoha aadressil. Alates detsembrist 2017. a on rahvastikuregistris

Venemaa elukoha aadress märgitud võlgniku muu sideaadressiks. Maakohus selgitas välja, et

võlgnik ei ela rahvastikuregistris märgitud Eesti elukoha aadressil XXX. Maksu- ja Tolliameti

andmetel ei ole võlgnik saanud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu. Seega ei ole võlgnikul

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses alalist elukohta Eestis.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Avaldaja esitas 8. augustil 2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse

kohaselt ei ole alust väita, et võlgniku elukoht on Venemaal. Võlgniku põhiline elukoht on

Eestis, mistõttu asi allub Eesti kohtule. Avaldaja palus maakohtu 6. augusti 2019. a määruse

tühistamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemise jätkamist.

Kaebuse väidete kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtuga, et võlgniku elukoht on Venemaal.

Võlgniku põhiline elukoht on Eestis, mistõttu allub asi Eesti kohtule. Võlgnikule kuulub Eestis

korteriomand aadressil XXX, mis on rahvastikuregistrisse kantud võlgniku elukohana. Lisaks

on võlgnik 1. augusti 2018 laenutaotluses märkinud oma elukohaks sama Eesti aadressi.

Võlgnikul on Eesti kodakondsus. Võlgniku laenutaotluses avaldatud telefoninumber on Eesti

number, oma tööandjana on ta märkinud Soome firma R OY, mis seletab ka seda, miks ei ole

võlgnik Eestis tulu teeninud.

Ainuüksi asjaolu, et võlgnik sai kohtu saadetud dokumendi kätte Venemaal, ei tee sellest

automaatselt tema elukohta. Ei ole teada ja e-toimiku dokumentidest ei nähtu, millisest allikast

pärineb võlgniku Venemaa aadress. On tõenäoline, et võlgnik viibis ajutiselt Venemaal.

Võimalik, et võlgnik viibis Venemaal välismaise tööandja töölähetuses. Isegi kui võlgnikul on

elukoht Venemaal, ei viita miski sellele, et see oleks tema peamine elukoht. Peale selle ei ole

väljastusteatel märgitud isiku nime, kes menetlusdokumendi vastu võttis. Mh võib isikul olla

mitu elukohta.

Lisaks esineb ka muid aluseid asja Eesti kohtule allumiseks. Esmalt tuleb lugeda laenulepingust

tuleneva kohustuse kui ka võlgniku vara asukohaks Eesti. Võlgniku nimele on kinnistusregistris

registreeritud korteriomand. Seega allub avaldaja nõue võlgniku vastu ka TsMS § 86 lg 1 ja 2

alusel Eesti kohtule.

Lisaks korteriomandile on võlgniku vara hulgas kohustus täita laenulepingust tulenevaid

kohustusi. Laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise asukoht on võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 85 kohaselt Eesti, sest laenuleping sõlmiti Eestis, mõlema poole elu- või tegevuskoht lepingu

sõlmimise ajal oli Eestis, laenusumma maksti välja võlgniku laenutaotluses märgitud Eestis

asuva panga kontole, laenulepingus sätestatud kohustuse täitmise kohaks on avaldaja Eestis

asuvate pankade kontod.

Kuivõrd TsMS § 86 sätestab valikulise kohtualluvuse võimaluse, et takista TsMS § 86 lg 3 hagi

esitamist lg 1 alusel.

Maakohus jättis tähelepanuta TsMS § 89 lg 3. Pooled leppisid laenulepingus kokku kohustuse

täitmise kohaks Eesti – Eestis asuvad pangakontod. Seega on poolte vahel olemas TsMS § 89

lg-s 2 sätestatud normi muutev kokkulepe ja hagi allub Eesti kohtule ka TsMS § 89 lg-test 1 ja

3 tulenevalt.

5. Maakohus küsis võlgnikult seisukohta avaldaja määruskaebusele. Maakohus edastas

võlgnikule kirja postiga Venemaa elukoha aadressile, mis tagastati kohtule seoses hoiutähtaja

3 (4)

möödumisega. Võlgnikul puuduvad teised kontaktandmed, millede kaudu on võimalik temaga

ühendust saada ja dokumente saata.

6. Kohtunikuabi andis 11. oktoobri 2019. a määrusega TsMS § 663 lg 6 alusel määruskaebuse

üle lahendamiseks kohtunikule.

7. Maakohus jättis 6. novembri 2019. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas

määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus nõustus kohtunikuabiga

selles, et võlgnik ei ela Eestis, mistõttu puudub Eesti kohtul pädevus asja arutada. Maakohus

selgitas täiendavalt, et TsMS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaldamine on vastuolus Brüssel I bis määruse

põhimõtetega kaitsta tarbijat kui nõrgemat poolt. Praeguses menetluses on võlgniku tarbija ning

Brüssel I bis määruse art 18 lg 2 alusel tuleb avaldajal pöörduda hagiga võlgniku alalise elukoha

riigi ehk Vene Föderatsiooni kohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetluse jätkamiseks tagasi

samale maakohtule.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult tuvastanud, et võlgniku elukoht on

Venemaal. Maakohus on selle asjaolu tuvastamisel lähtunud sellest, et võlgnik on nii praeguses

asjas kui ka tsiviilasjas nr 2-19-8104 saanud menetlusdokumendid kätte Venemaal (aadressil,

mis on kantud rahavastikuregistrisse võlgniku muu sideaadressina) ning Politsei- ja

Piirivalveamet on 01.08.2019 vastuses kohtunõudele tsiviilasjas nr 2-19-8104 kinnitanud, et

Politsei- ja Piirivalveameti piirikontrolli andmekogus on fikseeritud XX viimase piiriületusena

väljumine Eesti Vabariigist 10.08.2018 kell 14:21 Luhamaa piiripunkti kaudu. Iseenesest

võiksid nimetatud asjaolud anda kogumis aluse tuvastada, et võlgniku elukoht on Venemaal,

kuid ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et võlgnikule on makseettepanek ja

tsiviilasjas nr 2-19-8104 menetlusdokumendid Venemaa aadressil kätte toimetatud.

10. TsMS § 313 lg 1 kohaselt tõendab menetlusdokumendi tähitud kirjaga saatmise korral selle

kättetoimetamist väljastusteade. TsMS § 313 lg 3 sätestab nõuded, millele väljastusteade peab

vastama. Praegusel juhul ei vasta ei käesolevas asjas ega tsiviilasjas nr 2-19-8104 kohtule

tagastatud väljastusteade neile nõuetele. Olulise puudusena ei ole väljastusteadetel kirjas

dokumendi vastu võtnud isiku nime ega andmeid tema isikusamasuse tuvastamise kohta. TsMS

§ 316 lg 3 kohaselt ei pea küll välisriigis kättetoimetamisel väljastusteade vastama TsMS-i

vorminõuetele, kuid ringkonnakohtu hinnangul peab analoogselt TsMS § 313 lg-s 5 sätestatuga

ka välismaal kättetoimetamise puhul olema kättetoimetamine väljastusteatel usaldusväärselt

dokumenteeritud. See eeldab minimaalselt seda, et väljastusteatelt nähtuks isiku nimi, kes

dokumendi vastu võttis. Kuna praegusel juhul seda väljastusteatelt ei nähtu, ei saa

makseettepanekut lugeda ka võlgnikule kättetoimetatuks. Kuna ei ole teada, kas dokumendi

võttis vastu võlgnik või mõni muu isik, ei saa dokumendi üleandmine kinnitada ka seda, et

võlgnik sellel aadressil elas.

11. Kuna võlgnikule ei ole menetlusdokumente Venemaal kätte toimetatud, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul ülejäänud asjaolud (rahvastikuregistris muu sideaadress ning

piirikontrolli andmekogus fikseeritud Eestist väljumine) piisavad selleks, et tuvastada võlgniku

elukoht Venemaal. Nimelt oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal

rahvastikuregistrisse võlgniku muu aadressina kantud ka aadress Soomes, mis oli registrisse

kantud hiljem kui Venemaa aadress. Ei ole välistatud, et võlgnik võis liikuda Venemaalt edasi

Soome. Kuna Eesti ja Soome vahel piirikontroll puudub, ei ole välistatud ka see, et võlgnik võis

omakorda liikuda Soome kaudu tagasi Eestisse.

12. Kuna praeguste andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, et võlgniku elukoht on Venemaal,

siis on maakohus ennatlikult leidnud, et asi ei allu Eesti kohtule. Seetõttu tuleb maakohtu

4 (4)

määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul on võimalik

maksekäsu kiirmenetlust jätkates koguda kohtualluvuse kindlaksmääramiseks täiendavaid

andmeid. Samuti peab kohtualluvust täiendavalt kontrollima hagi menetlev maakohus juhul,

kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 15).

13. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et hageja on esitanud kohtule nõude, mis

tuleneb laenulepingust, mille nõude avaldajale loovutanud isik sõlmis oma majandustegevuses

tarbijast võlgnikuga (tarbijakrediidileping). Kuna praeguses vaidluses võib esineda

rahvusvaheline element, st kostja elukoht võib olla teises Euroopa Liidu liikmesriigis või

kolmandas riigis, tuleb kohtualluvuse kindlaksmääramisel esmalt lähtuda Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määrusest nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus). Kuna tegemist on tarbijalepinguga, saab

Brüssel I määruse art 18 lg 2 järgi hagi esitada üksnes võlgniku alalise elukoha liikmesriigi

kohtusse. Kui võlgniku elukoht on väljaspool Euroopa Liitu, tuleb kohtualluvuse määramisel

Brüssel I määruse art 6 lg 1 järgi lähtuda Eesti õigusest, st TsMS-i kohtualluvuse sätetest.

14. Seega tuleb maakohtul asja läbi vaadates kohtualluvuse väljaselgitamiseks tuvastada esmalt

võlgniku elukoht. Sellest sõltub, millise õigusakti alusel saab kohtualluvuse kindlaks määrata.

Kui võlgniku elukoht on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ei allu asi Eesti kohtule. Kui

võlgniku elukohta ei õnnestu tuvastada, saab kohtualluvuse määrata lähtudes võlgniku

viimasest teadaolevast elukohast (vt Riigikohtu 31. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

179-14, EKo C-327/10, Hypoteční a.s. v Udo Mike Lindner, p-d 39-45).

15. Nagu eespool märgitud, siis on võimalik rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks TsMS-

i kohtualluvuse sätteid kohaldada üksnes juhul, kui maakohus tuvastab võlgniku elukoha

väljaspool Euroopa Liitu, nt Venemaal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

TsMS § 89 kohaldamise kohta. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et

TsMS § 89 lg 3 kohaldamine eeldab poolte sõnaselget kokkulepet, mida praeguses asjas esitatud

ei ole. Ainuüksi pangakontode märkimine, kuhu võlgnik saab oma võlga tasuda, selleks piisav

ei ole. TsMS § 86 kohaldamise osas märgib ringkonnakohus, et juhul, kui võlgniku elukoht on

kolmandas riigis nt Venemaal, ei kohaldu praeguses asjas kohtualluvuse määramisele Brüssel

I määrus, sh selle tarbijaid kaitsvad sätted, mistõttu ei ole välistatud kohtualluvuse määramisel

lähtuda TsMS § 86 lg-st 1.

16. Kuna ringkonnakohus saadab asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks,

ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi ja menetluskulusid kindlaks ei määra.

17. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt

eemal olevat kohtukoosseisu liiget Ande Tänavat Kaija Kaijanen.

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Kaija Kaijanen