2-20-2087/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2020, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2087 Tsiviilasi K.N hagi M.N vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja K.N, isikukood XXXXXXXXXXX elukoht XXX Kostja M.N, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2020 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.N hagi M.N vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada K.N (isikukood XXXXXXXXXXX) ja M.N (isikukood XXXXXXXXXXX) abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr XX.

3. Taastada K.N abielu eel kantud perekonnanimi. K.N nimeks saab pärast kohutuotsuse jõustumist K.M.

4. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Tsiviilasi nr 2-20-2087 2(4)

ASJAOLUD 1. K.N (hageja) esitas 07.02.2020 Pärnu Maakohtule hagi M.N (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, abielu registreerimise akt nr XX Hagiavalduses palub hageja abielu lahutada kuna abielu lõppes 2018. aasta algul, kooselu muutus väljakannatamatuks iseloomude mittesobivuse tõttu ning kostja ei ole lahutusega nõus ja muudab tihti meelt. Hageja soovib pärast abielulahutust oma perekonnanimeks M. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega abielutunnistuse.

2. Kostja avaldas 21.02.2020 kohtule esitatud vastuses, et on samuti nõus abielu lahutamisega ning ei vaidle sellele vastu. Vastuses tõi kostja lisaks välja, et ta oleks küll nõus alaealise lapse nimel koos edasi elama. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 pooled 10.03.2020 kohtuistungil isiklikult ära. Hageja jäi kohtuistungil abielu lahutamise nõude juurde ja ei pidanud leppimist võimalikuks. Kostja jäi kohtuistungil hagile esitatud vastuses avaldatu juurde, nõustudes abielu lahutamisega. Kostja jäi ka seisukohale, et oleks võimeline alaealise lapse pärast koos elama, aga ei tea, kas on mõtet, kuna asi on nii kaugele viidud.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni 6-kuulise leppimisaja.

6. Kohus on seisukohal, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit, mistõttu abielu ei ole võimalik säilitada ega abielusuhteid taastada ilma mõlema poole vastava taheta. Menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja ja kostja kohtuistungil antud seletustega, et poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele võimalust lahutamise menetluse peatamiseks leppimise võimaluse loomiseks, kuid hageja ei pea kooselu taastamist võimalikuks. Pooli seovad küll ühised lapsed, kellest üks on alaealine, kuid kuivõrd üks pooltest ei pea kooselu taastamist võimalikuks, abielulised suhted on lõppenud ning ka teine pool on abielu lahutamisega nõus ja kooselu jätkamise mõttekuse osas kõhklev, on kohtul alust arvata, et puudub mõlemapoolne tahe abielu jätkata ja pooled kooselu ei taasta.

Sellest lähtuvalt on kohtu hinnangul käesoleval juhul ebamõistlik võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks selleks leppimisaja andmisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

7. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 p 1 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on taotlenud taastada pärast abielu lahutamist tema perekonnanimi Männamäe, mis on rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt hageja lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja taotlus ning taastada tema perekonnanimena pärast abielu lahutamist Männamäe.

Tsiviilasi nr 2-20-2087 3(4)

8. PKS § 66 lg 2 kohaselt lõpeb abielu selle kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik