2-20-1031/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. D J ja A J hagi D J vastu jätta rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-1031 Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi D J ja A J hagi D J vastu elatise nõudes Hagihind

4 878 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja I:

Hageja I seaduslik esindaja:

Hageja II:

Kostja:

D J (isikukood xxx)

A J (isikukood xxx)

A J (isikukood xxx, elukoht: xxx)

D J (isikukood xxx, elukoht: xxx)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJATE NÕUE

1. A J esitatud hagiavalduse kohaselt on nad kostjaga alates xxx. a abielus. Kostja elab ja töötab Soomes ja mõnikord saadab mingi rahasumma, tehes seda ebaregulaarselt. Kostjal on korralik sissetulek. D on A ainuhooldel, kuna laps ei ole veel 3 aastane ja haigestub tihti, siis puudub Al võimalus ööle minna. A märgib, et kostja ei ole nõustunud maksma seadusega kehtestatud elatise miinimumi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis D J kasuks alates 01.01.2020. a seaduses sätestatud miinimummääras. A J palub D Jlt välja mõista elatis A J kasuks alates 01.01.2020. a kuni xxx. a, ehk kuni D J 3 aastaseks saamiseni - 250 eurot. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja märgib hagile saadetud vastuses, et ta ei tunnista hagi. Kostja märgib, et ta teostab süstemaatiliselt Ale raha ülekandeid. Kostjal kehtib tööleping kuni 29.03.2020. a. Kostja läheb 2020. aasta juulis Soomes täitma sõjaväe kohustust. Kostja selgitab, et ta on alati oma võimaluste piires hoolitsenud lapse eest, käib lapsega jalutamas, ostab kingitusi, süüa. Kostja selgitab, et ta on täieõiguslik isa, mitte formaalselt ning taotleb loobuda elatise maksmisest, samas märgib kostja, et kui kohus rahuldab nõude siis palub välja mõista elatis vähem kui seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja palub elatise maksmise peatamist ajavahemikul kui ta täidab kaitseväe kohustust sõjaväes. Kostja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

PKS § 97 p1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. PkS §101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020. a on kuupalga alammäär 584 eurot. Pool sellest on

292 eurot.

5. Kohus mõistab elatise välja siis, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, maksab elatist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud, et kostja rikuks ülalpidamiskohustust.

6. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtted alates 01.01.2018. a kuni 31.01.2020. a. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on nimetatud perioodil täitnud ülalpidamiskohustust ning 2020. aasta jaanuaris on kostja kandnud 15.01.2020. a A Jle 400 eurot (vt tl 97 pöördel). A J koostas hagiavalduse 17. jaanuaril 2020. aastal, märkides hagiavalduses, et kostja saadab mõnikord mingi rahasumma.

Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et perioodil 01.01.2018. a kuni 31.01.2020. a on kostja kandnud A Jle 8 464,70 eurot. Kohus märgib, et 2018. aastal oli elatise miinimummäär

250 eurot (12 x 250 = 3 000) ja 2019. aastal oli elatise miinimummäär 290 eurot (12 x 290 = 3 480). 2018 ja 2019. aasta elatise kokku oli 6 480 eurot. Kostja on teinud A Jle ülekandeid üle

8 000 euro. Järelikult on kostja täitnud täielikult ja korralikult poja ülalpidamiskohustust.

7. A J palub kostjalt mõista välja elatis endale kuni D J kolme aastaseks saamiseni s.o kuni xxx. a.

8. PKS § 72 kohaselt, kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Rahvastikuregistri andmetel on A J perekonnaseis alates xxx. a abielus D Jga.

Asjaolu, et kostja elab ja töötab Soomes ei anna alust Al endale elatise nõude esitamiseks. Kohus on eelpool märkinud, et kostja on teinud Ale pidevalt rahalisi ülekandeid.

Seega ei ole täidetud tingimus, mis annaks Ale aluse kostjalt elatise nõudmiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Kohus juhib A J tähelepanu asjaolule, et üldteada olevatel andmetel peavad noormehed läbima armeekohustuse. 17-27 aastasena on noormees kutsealune ajavõi asendusteenistusse asumise või sellest vabastamiseni. Ajateenistus on kohustuslik. Arvestades kostja vanust lapse eostamise (xx aastane) ja sünni ajal pidi hageja seaduslik esindaja teadma, et kostjal lasub riigi ees kohustus läbida ajateenistus kaitseväes. Mistõttu pidi ta arvestama asjaoluga, et nimetatud aja saabudes on raskendatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmine.

Kostja esitas kohtule kutse ajateenistusse saabumiseks alates xxx. a (tl 23).

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik