3-18-2200/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2200

Haldusasi

Maastikuhooldus MTÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

tekitatud kahju hüvitamiseks 4800 eurot koos sellele

lisandunud

viivitusintressiga

0,06%

päevas

alates

05.01.2016 kuni põhinõude tasumiseni

Menetlusosalised

Kaebaja – Maastikuhooldus MTÜ, esindaja Ave-Pirjo Paluvere

ja Priit Janu

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Diana Talpsepp

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Jätta läbi vaatamata Maastikuhooldus MTÜ taotlus kaebuse muutmiseks ja asja läbi

vaatamiseks kohtuistungil.

3. Jätta Maastikuhooldus MTÜ kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 17.04.2020. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mano Negra OÜ parandas 2016. a oktoobris, novembris ja detsembris maksudeklaratsioone,

deklareerides enammakseid 18 342,67 euro ulatuses, ning esitas 05.12.2016 Maksu- ja

Tolliametile (MTA) taotluse nr 86942065 enda ettemaksukonto vabade vahendite 4800 euro

ümberkandmiseks Monesto OÜ-le.

2. MTA rahuldas taotluse ning Mano Negra OÜ ettemaksukontolt laekus Monesto OÜ

ettemaksukontole 05.12.2016 ümberkandeotsuse nr 86942066 alusel 4800 eurot, millest osa

tasaarvestas MTA Monesto OÜ varasema maksuvõla katteks. Monesto OÜ esitas 05.12.2016

MTA-le taotluse nr 86942116, millega palus enda ettemaksukontol olevad vabad rahalised

vahendid 4700 eurot kanda Maastikuhooldus MTÜ pangakontole.

3. MTA tegi 19.01.2017 Mano Negra OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/038988-2, millega vähendas

äriühingul tekkinud enammakseid ning jättis muu hulgas rahuldamata Mano Negra OÜ

05.12.2016 taotluse tema ettemaksukonto vabade vahendite 4800 euro ümberkandmiseks

2(7)

Monesto OÜ ettemaksukontole. MTA tühistas 19.01.2017 õiendi nr 8-11/00007 alusel Monesto

OÜ ettemaksukontole tehtud vabade vahendite ümberkandmise 05.12.2016 otsuse nr 86942066

ning tagastas Monesto OÜ ettemaksukontol broneeritud 4708,07 eurot ja Monesto OÜ

kohustuste katteks arvestatud 91,93 eurot Mano Negra OÜ ettemaksukontole. Tagasikanded

teostati MTA arvestussüsteemis otsustega nr 88157858 ja nr 88157885.

4. MTA tegi 24.01.2017 otsuse nr 12.2-3/038988-3-1, millega jättis muu hulgas rahuldamata

Monesto OÜ 05.12.2016 taotluse tema ettemaksukontol oleva 4700 euro kandmiseks

Maastikuhooldus MTÜ pangakontole. Otsuse kohaselt kuulus Mano Negro OÜ-lt Monesto OÜ

ettemaksukontole tehtud summa Mano Negra OÜ ettemaksukontole tagastamisele, kuna

kontrolli käigus ei leidnud Mano Negra OÜ tagastusnõude õigsus kinnitust ning Monesto OÜ

ettemaksukontol puudusid vabad vahendid, mille tagasisaamist oleks Monesto OÜ õigustatud

taotlema.

5. Monesto OÜ esitas 23.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.01.2017 otsuse nr

12.2-3/038988-3-1 tühistamiseks, MTA toimingute (Monesto OÜ nimel MTA arvestussüsteemi

ümberkandetaotluste sisestamise) õigusvastasuse tuvastamiseks ning MTA kohustamiseks

tagastama Monesto OÜ ettemaksukontole sealt alusetult ümber kantud rahalised vahendid ja

kandma need Monesto OÜ näidatud isikule (Maastikuhooldus MTÜ) koos intressidega

(haldusasi nr 3-17-448). Kaebuse kohaselt tasus Mano Negra OÜ oma ettemaksukonto vabade

vahendite arvelt 05.12.2016 Monesto OÜ-le viimaselt ostetud kinnistu eest, mille aluseks oli

Monesto OÜ 29.11.2016 väljastatud arve.

6. Monesto OÜ ja Maastikuhooldus MTÜ sõlmisid 31.03.2017 nõude loovutamise lepingu,

millega Monesto OÜ loovutas Maastikuhooldus MTÜ-le nõude enda ettemaksukonto 25962686

vabade vahendite saldole summas 4800 eurot ja haldusasjast nr 3-17-448 tulenevad nõuded MTA

vastu.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.10.2017 otsusega haldusasjas nr 3-17-448 Monesto OÜ

kaebuse kõigis halduskohtule esitatud nõuetes, leides, et MTA-l puudus Monesto OÜ

ettemaksukontol sooritatud toimingute tegemiseks õiguslik alus ning seda õiguslikku alust ei ole

võimalik tuletada Mano Negra OÜ-le 19.01.2017 tehtud maksuotsusest, MTA 19.01.2017

õiendist ega maksukorralduse seaduse §-st 84.

8. MTA tagastas 03.11.2017 Mano Negra OÜ ümberkandetaotluse nr 86942065 alusel Monesto

OÜ ettemaksukontole kantud enammakse tagastusnõude Monesto OÜ ettemaksukontole, kuid

alustas 03.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041779-1 kontrolli selle õigsuse tuvastamiseks.

9. MTA tühistas 16.01.2018 otsusega nr 12.2-3/041779-5 ümberkandeotsuse nr 86942066,

millega täideti Mano Negra OÜ ümberkandetaotlus nr 86942065 4800 euro kandmiseks Monesto

OÜ ettemaksukontole, ning jättis rahuldamata Monesto OÜ tagastamistaotluse nr 86942116

4700 euro kandmiseks Maastikuhooldus MTÜ pangakontole. Otsuse kohaselt tuvastas MTA, et

nii Mano Negra OÜ kui ka Monesto OÜ seaduslik esindaja Priit Janu tegutses riigilt 4800 euro

väljapetmise eesmärgil. Monesto OÜ ettemaksukontole laekunud enammakse on algusest peale

tühine.

10. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 22.10.2019 määrusest on kohtu menetluses kaebaja poolt

esitatud kaebus MTA poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4800 eurot koos sellele

lisandunud viivitusintressiga summas 0,06% päevas alates 05.01.2016 kuni põhinõude

tasumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

11. Kaebaja taotleb talle MTA õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, s.o MTA-lt Monesto OÜ

05.12.2016 taotluse nr 86942116 alusel saamata jäänud ja 31.03.2017 nõude loovutamise

lepingu alusel kaebaja omandisse läinud, kuid MTA 16.01.2018 otsusega Monesto OÜ

3(7)

ettemaksukontolt ära kantud rahasumma hüvitamist. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

11.1 Kaebaja muutus 31.03.2017 nõude loovutamise lepinguga ettemaksukonto 25962686

vabade vahendite jäägi summas 4800 omanikuks ja õigustatud isikuks ettemaksukonto jäägi

käsutamisel. Jättes kaebaja 16.01.2018 otsuse andmise eelsesse menetlusse kaasamata ja

käsutades kaebaja vahendeid ilma kaebajat sellest teavitamata, rikkus MTA kaebaja õigusi viisil,

mis tekitas kaebajale kahju.

11.2 Ei oma vähimatki tähtsust, kelle kontole isikuliselt halduskohtu 04.10.2017 otsusest

tulenevalt on enammakse summas 4800 kantud. Fakt on see, et eelviidatud vahendid kuulusid

kaebajale ning ilma kaebaja teadmata või heakskiiduta ei olnud vastustajal võimalik neid

käsutada, st kolmanda isiku kontole edasi kanda.

Vastustaja seisukohad

12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

12.1 Kuivõrd Monesto OÜ (kustutatud) nõuded viimase ettemaksukonto jäägile ei ole kaebaja

ja Monesto OÜ vahel 31.03.2017 sõlmitud lepingu alusel kaebajale üle läinud, ei ole

maksuhalduri otsusele eelnenud menetluses kaebaja õigusi maksuhalduri poolt rikutud. Nõude

loovutamise puhul on eraõiguses tegemist tehingulise eriõigusjärglusega. Harju Maakohus on

oma 25.05.2017 määruses haldusasjas 3-17-448 selgelt, viidates ka varasemale kohtupraktikale

öelnud, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta

lubatud. Kaebaja oli kohtu seisukohast teadlik, sest esitas kohtule samas haldusasjas

määruskaebuse. Kohtud ega MTA ei ole kordagi nõustunud kaebaja väitega, et tagastamisnõue

on loovutamislepinguga Monesto OÜ-lt kaebajale üle läinud.

12.2 Seaduse alusel, st MKS § 36 ja 37 alusel, saavad maksukohustused õigusjärglasele üle

minna kas pärimisega pärimisseaduse alusel või ettevõtte või selle osa üleandmise korral. MKS-

st ei tulene võimalust loovutada maksuõiguslikke nõudeid. Ilma seaduses selgelt sätestatud

normita ei ole võimalik avalik-õiguslikke nõudeid loovutada. VÕS sätted ei ole praegusel juhul

kohaldatavad, sest reguleerivad nõuete loovutamist üksnes eraõiguslikes suhetes ega ole

laiendatavad avalik-õiguslikele suhetele. Kohtupraktikast tulenevalt on selline tõlgendus

kohaldatav ka ettemaksukontole sissenõuete tegemise järgselt tagastusnõude täitmisele. Lisaks

on kohtu hinnangul (otsus haldusasjas 3-17-448) Monesto OÜ nõue otseselt seotud tema õiguste

ja majandustegevusega ning äriühingu ettemaksukonto käsutamine saab toimuda üksnes isiku

vastavasisulise taotluse alusel ning tingimusel, et ettemaksukontol on olemas rahalised vahendid.

12.3 Igal isikul on e-maksuametis isiklik ettemaksukonto, mida saab käsutada üksnes

ettemaksukonto omanik. Ettemaksukontol olevate vahenditega saab ta täita oma

maksukohustused ning vabade vahendite olemasolul esitada tagastusnõue ning taotleda

tagastatava summa kandmist kas enda pangakontole või teise isiku ettemaksukontole. Isikul ei

ole aga õigust nõuda kolmanda isiku ettemaksukontol olevate vahendite kandmist enda

ettemaksukontole või pangakontole. Kolmandatel isikutel puudub õiguslik alus neile mitte

kuuluva ettemaksukonto käsutamiseks ning sellekohaste taotluste esitamiseks maksuhaldurile.

12.4 Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebaja õigusi ei ole maksuhalduri otsuse tegemise

tagajärjel rikutud ning kaebajal puudub kaebeõigus. Seetõttu palub maksuhaldur HKMS § 151

lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata.

12.5 Isegi kui jaatada Monesto OÜ nõudeõiguse tema ettemaksukontol olevate rahaliste

vahendite suhtes üleminekut loovutamislepingu alusel kaebajale, on maksuhalduri vaidlusalune

otsus õiguspärane. Kohus selgitas 22.10.2019 määruses, et kahju hüvitamise nõude menetlusse

võtmisel kontrollib kohus ühtlasi MTA otsuse õiguspärasust. Kaebaja heidab maksuhaldurile

ette kaebaja otsuse andmise menetluse eelsesse menetlusse kaasamata jätmist ning haldusakti

kaebajale kätte toimetamata jätmist. Käesoleval juhul ei riku maksuhalduri otsus kaebaja õigusi,

kuivõrd nõue Monesto OÜ (kustutatud) ettemaksukonto jäägile ei ole kaebajale

4(7)

loovutuslepinguga üle läinud. Seega ei saanud kaebaja olla menetluses puudutatud isikuks ning

maksuhalduril puudus kohustus kaebaja menetlusse kaasamiseks. Menetlus puudutas üksnes

Monesto OÜ-d. Isegi, kui jaatada kaasamise vajalikkust, et saa kaasamata jätmine tuua kaasa

haldusakti õigusvastasust.

12.6 Isegi, kui kohus jõuab käesolevas asjas järeldusele, et Monesto OÜ nõudeõigus tema

ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite suhtes on kaebajale loovutamislepingu alusel üle

läinud ning et kaebaja oli otsuse tegemisel menetluses kolmandaks isikuks HMS 11 lg 1 p 3

tähenduses, on otsus ning selle sisu kaebajale teada. Maksuhaldur avaldas 24.01.2018 MKS § 55

alusel maksuhalduri otsuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sel ajal

oli Monesto OÜ ainsaks juhatuse liikmeks Priit Janu, kes ühtlasi on ka kaebaja ainus juhatuse

liige. Seega, isegi kui otsus avaldati Ametlikes Teadaannetes üksnes Monesto OÜ-le, siis on

otsusest faktiliselt teada saanud ka kaebaja. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on oma

27.12.2018 kaebuse täiendusele kõnealuse otsuse lisanud. Haldusakti kättetoimetamise korra

rikkumine ei saanud ilmselgelt asja sisulisele otsustamisele mõju avaldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab otsuse resolutsiooniga kohus selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Käesolevaga lahendab kohus

menetlusosaliste poolt esitatud, kuid veel lahendamata taotlused.

13.1 Vastustaja taotleb jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi

vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub

kaebeõigus, kuivõrd kaebaja õigusi ei ole maksuhalduri tegemise järgselt ilmselgelt rikutud.

Kohus ei nõustu vastustaja käsitlusega. HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus

kaebuse tagastada, kui kaebeõiguse puudumine on ilmselge, st asjaolu ei vaja kohtult täiendavat

analüüsi ega tõendite uurimist. Kohus leiab, et praeguses asjas ei saa ilma vaidluse sisulisi

asjaolusid uurimata väita, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kuivõrd kohus menetleb kaebaja poolt

esitatud kahju hüvitamise nõuet, siis ei saa kaebeõiguse puudumine olla üleüldse kaebuse

tagastamise aluseks. Teiseks, kui ka eeldada, et ka kahju hüvitamise nõude puhul saab

kaebeõiguse puudumine olla kaebuse tagastamise aluseks, siis vajavad asja tehiolud täiendavat

kontrollimist ning kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge. Kohtupraktikas on leitud, et kui see

nii ei ole, siis tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning asjaolude sisulist kontrollimist.

Seega jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus läbi vaatamata.

13.2 Kaebaja esitas 03.03.2020 menetlusdokumendi, milles esitas uuesti juba varasemalt

esitatud nõude tuvastada MTA 16.01.2018 otsuse õigusvastasus osas, milles vastustaja kaebajale

kuuluvad vabad vahendid ettemaksukontolt ära kandis; kohustada MTA-d kandma kaebaja

vahendid summas 4800 eurot kaebaja arvelduskontole ja kohustada MTA-d tasuma põhinõudelt

viivitusintressi 0,06 %päevas alates 05.01.2016 kuni põhinõude tasumiseni.

13.2.1 HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja lõppemiseni, kui see on

otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

13.2.2 Tulenevalt halduskohtu 06.01.2020 määrusest oli menetlusosalistel õigus esitada kuni

31.01.2020 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja senises menetluses esitamata tõendeid. Kaebaja

taotles 06.01.2020 määruses antud tähtaja pikendamist 5 päeva võrra. Kohus pikendas

30.01.2020 kohtu 06.01.2020 määrusega antud täiendavate seisukohtade ja nendele vastamise

tähtaegu ning uueks tähtajaks jäi 10.02.2020. Seega oli kaebajal õigus esitada senises menetluses

veel esitamata taotlusi, st taotlus kaebuse muutmiseks kuni 10.02.2020. Kaebaja seda ei teinud,

vaid esitas taotluse 03.03.2020, st peale kohtu poolt määratud tähtaja möödumist. HKMS 51 lg

4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab,

5(7)

et viivitamiseks on mõjuv põhjus. Kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja mööda laskmist

põhistanud. Samuti põhjustaks taotluse menetlusse võtmine asja lahendamise olulist viibimist,

kuivõrd taotluse esitamise ja kohtuotsuse kuulutamise aja vahele jäi vaid 15 päeva. Seega ei ole

taotlus kaebus muutmiseks tähtaegne ning põhjustaks menetluse viibimist ning kohus jätab

taotluse HKMS § 51 lg 4 järgi läbi vaatamata.

13.2.3 Kohus märgib täiendavalt, et kohus on kaebaja taotluse sisuliselt juba lahendanud oma

22.10.2019 määrusega, milles käsitles kaebaja poolt esitatud nõudeid. Kohus tõlgendas kaebaja

nõudeid ning analüüsis, millised nõuded on kaebuse eesmärgi saavutamiseks asjakohased.

Kaebaja ei vaielnud kohtu seisukohale vastu. Seega ei oleks kaebuse muutmine eesmärgipärane

ega kaebaja eesmärgi saavutamiseks vajalik.

13.4 Kaebaja esitas 03.03.2020 taotluse asja läbi vaatamiseks kohtuistungil. Kohus määras asja

läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses 06.01.2020 määrusega. Kaebaja ei ole ka viidatud taotluse

esitamisel järginud kohtu poolt määratud tähtaega, kuna vastava taotluse oleks kaebaja pidanud

esitama hiljemalt 10.02.2020. Seega jätab kohus kaebaja taotluse asja läbi vaatamiseks

kohtuistungil HKMS § 51 lg 4 alusel läbi vaatamata. Kohus jääb ühtlasi 06.01.2020 määruses

toodud seisukoha juurde, mille kohaselt puudub asja läbi vaatamiseks kohtuistungil praeguses

asjas sisuline põhjendus.

13.5 Kaebaja on 03.03.2020 menetlusdokumendis täiendanud oma varasemas menetluses

esitatud väiteid seonduvalt nõude loovutamise lepinguga. Ka viidatud täiendused ei ole esitatud

tähtaegselt, kuivõrd need ei ole esitatud mitte vastusena vastustaja täiendavatele väidetele, vaid

esmakordselt. Vastavate väidete esitamise tähtaeg oli 10.02.2020, milliseks tähtajaks kaebaja

kohtule ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud. Kuivõrd kaebaja 03.03.2020 menetlusdokument

on esitatud tähtaja rikkumisega, siis kohus menetlusdokumendis esitatud väidetega kohtuotsuse

tegemisel ei arvesta (HKMS § 51 lg 3 ja 4).

14. Järgnevalt lahendab kohus vaidluse sisuliselt.

15. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. MKS § 16 lg 1 kohaselt hüvitatakse maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale

isikule õigusvastaselt tekitatud kahju vastavalt riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatule.

RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitse või taastamisega.

17. Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2019 määrusest käesolevas asjas tuleneb, et kohus peab asja

lahendamisel kontrollima, kas MTA tegevusel, mis seisneb kaebajale Monesto OÜ

ettemaksukonto vahendite kandmata jätmisel on õiguslik alus. Kohus leiab, et MTA tegevusel

oli õiguslik alus, mis käesoleval juhul tähendab seda, et täitmata on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud

kahju hüvitamise nõude esmane eeldus.

18. Puudub vaidlus selles, et 05.12.2016 kanti ümberkandeotsuse nr 86942066 alusel Mano

Negra OÜ ettemaksukontolt Monesto OÜ ettemaksukontole 4800 eurot. Puudub vaidlus ka

selles, et 16.01.2018 tegi MTA otsuse, mille resolutsiooniga otsustas tühistada

ümberkandeotsuse nr 86942066, millega täideti Mano Negra OÜ ümberkandetaotlus Monesto

OÜ ettemaksukontole ja jätta rahuldamata tagastamistaotlus summas 4700 eurot, millega

Monesto OÜ taotles vabade vahendite kandmist kaebaja arvelduskontole. Nagu kohus juba

käesolevas asjas tehtud 10.01.2019 määruse punktis 14 leidis, siis on MTA 16.01.2018 otsus

aluseks, millega MTA-l oli õigus kanda Monesto OÜ ettemaksukontole kantud rahalised

vahendid tagasi Mano Negra OÜ ettemaksukontole. Seega olukorras, kus 16.01.2018 otsus

kehtib ja selle vaidlustamise võimalused on ammendunud, puudub ühtlasi õiguslik võimalus

rahuldada kaebaja poolt esitatud taotlust tema poolt soovitud viisil.

6(7)

19. Kohus jääb seisukoha juurde, et 16.01.2018 (kaebaja 27.12.2018 menetlusdokumendi lisa 2)

otsuse puhul on tegemist kehtiva haldusaktiga: a) Monesto OÜ on küll esitanud haldusasjas nr

3-18-467 kaebuse viidatud haldusakti tühistamiseks ja MTA kohustamiseks kandma Monesto

OÜ ettemaksukonto vabade vahendite saldo summas 4800 eurot koos viivistega kaebajale, kuid

viidatud asjas lõpetati menetlus seoses Monesto OÜ kustutamisega äriregistrist 28.05.2018.

Viidatud lahend jõustus 06.11.2018; b) ka kaebaja on minetanud võimaluse 16.01.2018 otsuse

vaidlustamiseks ning ei ole seda ka teinud, sest kaebaja juhatuse liige Priit Janu oli ka Monesto

OÜ juhatuse liige, kes esitas 05.03.2018 halduskohtule Monesto OÜ nimel kaebuse samade

nõuetega, nagu käesolevas asjas (haldusasi nr 3-18-467). Seega oli kaebaja haldusaktist teadlik

juba 05.03.2018 ning on minetanud võimaluse haldusakti tühistamiseks. Tulenevalt kaebaja

27.12.2018 esitatud kaebuse täiendusest ei ole kaebaja ka soovinud 16.01.2018 otsuse

tühistamist. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Kuna 16.01.2018 otsus kehtib, siis oli see

täitmiseks kohustuslik. Seega oli MTA õigustatud juhinduma oma tegevuses 16.01.2018 otsuse

kehtivusest.

20. Järgnevalt kontrollib kohus seda, kas MTA 16.01.2018 otsus võib olla tühine.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui

haldusaktis esinevad seaduses sätestatud ja ilmselged puudused. Kui haldusaktis on puuduseid,

mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib

haldusakt vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele. Haldusakti tühisuse alused on toodud

haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2. Nendele tühisuse alustele ei ole kaebaja viidanud ning ka

kohtule ei nähtu, et haldusakt oleks nimetatud alustel tühine. Seega ei ole MTA 16.01.2018 otsus

tühine ning seega ei ole otsus ka algusest peale kehtetu.

21. Haldusakti tühisust kaasa toovaks ilmselgeks puuduseks ei ole asjaolu, et Monesto OÜ ja

kaebaja vahel sõlmiti 31.03.2017 nõude loovutamise leping (kaebaja 27.12.2018

menetlusdokumendi lisa 1), mille kohaselt Monesto OÜ loovutas kaebajale nõude oma

ettemaksukonto vabade vahendite saldole summas 4800 eurot ja haldusasjas nr 3-17-448

tulenevad nõuded MTA vastu. Kohus nõustub vastustajaga, et viidatud lepingu alusel ei läinud

kaebajale üle Monesto OÜ nõuded viimase ettemaksukonto jäägile. Tallinna Halduskohus on

oma 25.05.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-448 selgitanud koos viitega varasemale

kohtupraktikale, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku

aluseta lubatud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele.

Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt märkinud, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud nõuete

loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2015

otsus nr 3-13-2342, 18.05.2006 otsus nr 3-04-318, 06.07.2007 määruses nr 3-04-474, 11.04.2011

määrus nr 3-11-47, 08.07.2011 määrus nr 3-11-1463 ja 26.11.2014 määruses haldusasjas nr 3-

14-50490). Sellise piirangu legitiimseks eesmärgiks on tagada avalike vahendite säästlik

kasutamine. Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma otsuses haldusasjas nr 3-12-2342 (p 12), et

tagastusnõue on vastavalt MKS § 31 lg 1 p-le 13 isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust

rohkem maksutud maksusumma või muu enammakse ehk tegemist on maksukohustusele

vastupidise nõudega, kus võlausaldajaks on maksukohustuslane ning maksuhaldur on võlgnik.

MKS-s reguleerivad nõuete ja kohustuste üleminekut ühelt isikult teisele §-d 35–37. MKS § 35

sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek

ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik MKS § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded

ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. Selliseks seadusest tulenevaks

õigusjärgluseks, mille puhul lähevad üle kõik õigused ja kohustused, on eelkõige juriidiliste

isikute ühinemisel ja jagunemisel tekkiv õigusjärglus. Lisaks on maksuõiguses võimalik nõuete

ja kohustuste üleminek pärimisega (MKS § 36) või ettevõtte üleandmise korral (MKS § 37).

MKS ei näe ette võimalust loovutada maksuõiguslikke nõudeid. Ilma seaduses selgelt sätestatud

normita ei saa avalik-õiguslikke nõudeid loovutada. Viited eraõiguse sätetele ei ole asjakohased,

sest need reguleerivad nõuete loovutamist üksnes eraõiguslikes suhetes ega ole laiendatavad

7(7)

avalik-õiguslikele

suhetele.

Nõude,

sh

tagastusnõude,

loovutamise

võimalikkust

maksuõigussuhtes eitatakse õiguskirjanduses (vt L. Lehis. Maksuõigus. Juura, 2012, lk-d 89, 98

ja 144) ja viitega MKS-i kommentaaridele ka kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2012

määrus asjas nr 3-12-276, p 7). Kohtu hinnangul on see kohaldatav ka ettemaksukontole

sissemakse tegemise järgselt tagastusnõude täitmisele, st ka nimetatud nõude puhul on tegemist

avalik-õiguslikust suhtest tuleneva nõudega. Nimetatust järelduvalt ei olnud tagastusnõude

loovutamine Monesto OÜ-lt kaebajale võimalik ning Monesto OÜ tagastusnõue ei ole kaebajale

üle läinud. Seega ei olnud kaebaja tagastusnõude järgi õigustatud isikuks ning tal puudus

Monesto OÜ ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite osas nõudeõigus. Vastustaja on õigesti

märkinud, et isikul ei ole õigust nõuda kolmanda isiku ettemaksukontol olevate vahendite

kandmist enda ettemaksukontole või pangakontole. Kolmandatel isikutel puudub õiguslik alus

neile mitte kuuluva ettemaksukonto käsutamiseks ning sellekohaste taotluste esitamiseks

maksuhaldurile. Kuivõrd kaebajal ei olnud nõudeõigust Monesto OÜ ettemaksukontol olevate

rahaliste vahendite osas, siis ei saa vastavaid õigusi luua kaebajale ka halduskohtu 04.10.2017

otsus haldusasjas nr 3-17-448. Seega ei pidanud maksuhaldur 16.01.2018 otsuse tegemisel

viidatud asjaoluga ka arvestama ning viidatud asjaolust ei saa tuletada otsuse tühisust.

22. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kuivõrd kaebajal puudus õigus Monesto OÜ

ettemaksukonto käsutamiseks, siis ei saanud kaebaja olla menetluses puudutatud isikuks ning

maksuhalduril puudus alus tema kaasamiseks 16.01.2018 otsuse andmisele eelnenud

haldusmenetlusse.

23. Eeltoodust tuleneb, et kuivõrd 16.01.2018 otsus on kehtiv ning selle tühisuse aluseid ei esine

ning selle tühistamist ei ole taotletud, siis on maksuhaldur põhjendatult lähtunud otsuse

kehtivusest ning kandnud kehtiva otsuse alusel ning õiguspäraselt Monesto OÜ ettemaksukontolt

ära rahalised vahendid mitte kaebajale, vaid tagasi Mano Negra OÜ ettemaksukontole. Seega ei

ole maksuhalduri tegevus olnud õigusvastane ning täidetud ei ole RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud

kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmane eeldus, st õigusvastane tegu avalik-õiguslikus

suhtes. Kuivõrd täitmata on kahju hüvitamise nõude esmane eeldus, siis ei kontrolli kohus, kas

täidetud on muud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused, st kas kahju oleks olnud

võimalik vältida või kas seda oleks olnud võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3,4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitse või taastamisega.

24. Kuivõrd kaebaja nõue kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata, puudub alus ka viivise nõude

rahuldamiseks.

25. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUD

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm