3-19-1307/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1307

Haldusasi

OÜ Plastikakirurg Sellend kaebus tervishoiuteenuse

osutamiseks tegevusloa andmisest keeldumise asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Plastikakirurg Sellend (rk 11041456),

volitatud esindaja Tiia Raudmägi

Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Agne

Ojassaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.12.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Terviseameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Terviseameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

13.12.2019 otsus muutmata.

2. Mõista Terviseametilt välja OÜ Plastikakirurg Sellend kasuks apellatsiooniastme

menetluskulude katteks 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2020.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-1307

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Plastikakirurg Sellend esitas 20.12.2018 Terviseametile taotluse ambulatoorse plastika-

ja rekonstruktiivkirurgia teenuse osutamiseks tegevuskohas Veerenni tn 53a, Tallinn.

2. Terviseamet korraldas 21.01.2019 OÜ Plastikakirurg Sellend tegevuskoha ülevaatuse ning

koostas 22.01.2019 kontrollakti nr 6.4-1/10243, mille kohaselt on üldkasutatavad ruumid

(ooteruum, garderoob ja tualettruumid) ühiskasutuses teiste OÜ Arstikeskus Confido

tervishoiuteenuse osutajatega. Dr Sellendi vastuvõtt on planeeritud ruumis nr 468 ja kasutatakse

ka protseduuriruumi nr 462.

3. Terviseamet keeldus 21.05.2019 otsusega nr 6.4-4/19/17 OÜ-le Plastikakirurg Sellend

tegevusluba väljastamast. Tegevuskohta, kuhu taotleja tervishoiuteenuse osutamise

tegevusluba taotleb, on väljastatud tegevusluba OÜ-le Arstikeskus Confido, kel on õigus seal

tervishoiuteenuseid osutada. Viimane ei ole esitanud taotlust tegevusloast loobumiseks

ruumides nr 468 ja nr 462, kuhu OÜ Plastikakirurg Sellend tegevusluba taotleb. Kuna taotleja

ei ole menetluse käigus näidanud enda ruume või aparatuuri, ei vasta ta vähemalt ühele

tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Terviseamet tugines

tegevusloa väljastamisest keeldumisel majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS)

§ 25 lg 1 p-le 2.

4. OÜ Plastikakirurg Sellend esitas 21.05.2019 otsuse peale vaide, mille Terviseamet jättis

01.07.2019 vaideotsusega nr 6.4-4/19/27

rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt on

sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks

vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (määrus nr 25) järgi lubatud eriarstiabi

vastuvõtuüksuse üldkasutatavate ruumide ja abiruumide ühiskasutus. Põhiruumide ühiskasutust

määrus nr 25 ette ei näe. Samuti ei näe määrus nr 25 ette sisseseade, vahendite ja aparatuuri

ühiskasutust või jagamist teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Määruse nr 25 § 17 reguleerib

asutusesisest ruumikasutust erinevate eriarstide vahel, mitte ruumikasutust erinevate

tervishoiuteenuse osutajate vahel. Asjaolu, et Dr Sellend soovib töötada osalise tööajaga, ei

oma tegevusloa taotlemisel tähendust. Tegevusloa menetluse käigus selgus, et vaide esitajal

puudub eriarstiabi osutamiseks vajalik ja kehtestatud nõuetele vastav töötajate koosseis,

ruumid, sisseseade ja aparatuur ning ta plaanib kasutada vastuvõtu- ja protseduuriruumi ning

sisseseadet ja aparatuuri ühiselt OÜ-ga Arstikeskus Confido. Kehtivad õigusaktid ei võimalda

eriarsti vastuvõtu- ja protseduuriruumi ning nende sisseseade ja aparatuuri ühiskasutust teiste

ettevõtjatega.

5. OÜ Plastikakirurg Sellend esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti

21.05.2019 otsuse ja 01.07.2019 vaideotsuse tühistamiseks.

1)

Kaebaja sõlmis Confido Healthcare Group OÜ-ga üürilepingu arsti vastuvõturuumi nr

468 kasutamiseks ühel päeval nädalas teisipäeviti kl 9–14. Lisaks on kaebajal võimalik

kasutada protseduurituba nr 462. Kaebajal on üks töötaja – plastikakirurg dr Merle Sellend –

kes soovib töötada osalise tööajaga. Majanduslikult kõige mõistlikum on üürida nõuetele vastav

ruum arstikeskuses osalise ajaga. Arstikeskuse ruumid vastavad kõigile nõuetele. 22.01.2019

kontrollakti kohaselt olid vastuvõturuumi puhul täidetud kõik õigusaktidest tulenevad nõuded.

Seega ei vasta tõele väide, et kaebaja ei ole enda ruume või aparatuuri näidanud ega vasta sel

põhjusel majandustegevuse nõuetele. Kaebaja esitas vastustajale üürilepingu.

2)

Vastustaja ei ole viidanud õigusnormidele, mis õigustaksid tegevusloast keeldumist.

Määruse nr 25 § 17 võimaldab erinevatel eriarstidel kasutada sama vastuvõtu- ja läbivaatuse

ruumi. Vastustaja on siiani väljastanud tegevuslube ka ruumide ristkasutuse korral. Puudub

õiguslik alus keelduda tegevusloa väljastamisest seetõttu, et samas ruumis teenust osutavad

3-19-1307

3(9)

arstid töötavad erinevate tööandjate juures. Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega ja

isikute ebavõrdse kohtlemisega. Kuna kaebaja soovib osutada vaidlusalustes ruumides plastika-

ja rekonstruktiivkirurgia teenust ning OÜ Arstikeskus Confido ultraheli teenust, siis ei lähe nad

määruse nr 25 § 17 lg-s 2 sätestatud piirangu alla. Väide, et määruse nr 25 § 17 ei reguleeri

ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, ei tugine normi sõnastusele ja läheb

vastuollu vastustaja varasema praktikaga. Ka Terviseameti juhendis pole märgitud, et

ruumikasutus erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel ei ole lubatud. Määruse nr 25 § 17

meelevaldne tõlgendamine rikub õigusselguse põhimõtet ega võimalda isikul õiguslikke

tagajärgi ette näha. Tõendamata on väide, et kaebaja juures töötaval plastikakirurgil ja OÜ-s

Arstikeskus Confido töötaval ultraheliarstil ei ole võimalik samas ruumis teenust osutada.

Arstid kasutaksid ruumi vahetustega. Õigusnormide eesmärk on, et hügieeninõuded oleksid

täidetud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole hügieeninõuded täidetud juhul, kui sama

ruumi kasutavad arstid töötavad erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures.

3)

Dr Sellend on spetsialiseerunud esteetilis-plastilisele kirurgiale ja soovib osutada oma

teenuseid äriühingu kaudu. Kaebaja taotles tegevusluba ambulatoorse plastikakirurgia

valdkonnas vastuvõtu- ja läbivaatusruumi kasutamiseks. Ruumis on olemas loomulik ja

kunstlik valgustus, kraanikauss, meditsiiniline kušett, arsti töökoht ja lukustatav kapp. Kaebaja

ei kasuta patsientide vastuvõtmisel ruumis mingeid aparaate. Patsientide vastuvõtt seisneb

nendega vestlemises ja operatsiooni läbiviimiseks vajalike asjaolude väljaselgitamises, samuti

operatsioonijärgses järelkontrollis. Operatsioonid toimuvad teises asukohas. Ruumi sisustus on

üüritud koos ruumiga. Ruumi korrashoid on reguleeritud üürisuhte raames. Tegelikkusele ei

vasta väide, et üürnikul puudub valdus ning igasugune kontroll vahendite ja ruumi üle.

Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas rikutakse tervishoiuteenuse ohutust ja kvaliteeti või kuidas

selline oht saab tekkida. Ettevõtja hoolsuskohustuse nõuete täitmine on tagatud ka üürisuhte

raames.

6. Terviseamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vastustaja on väljastanud tähtajatu ja piiranguteta tegevusloa nr L03731 OÜ-le Arstikeskus

Confido Tallinnas Veerenni tn 53a asuvatesse ruumidesse, sh kaebaja üüritud vastuvõturuumi

nr 468 ja protseduuriruumi nr 462. OÜ Arstikeskus Confido osutab neis ruumides

tervishoiuteenuseid. Määruse nr 25 järgi on lubatud eriarstiabi vastuvõtuüksuse üldkasutatavate

ruumide ja abiruumide ühiskasutus. Põhiruumide ning sisseseade, vahendite ja aparatuuri

ühiskasutust või jagamist teiste tervishoiuteenuse osutajatega ei näe määrus ette. Määruse nr 25

§ 17 reguleerib asutusesisest ruumikasutust erinevate eriarstide vahel, mitte ruumikasutust

erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. Seega ei kohaldu määruse nr 25 § 17 olukorras, kus

samades vastuvõtu- ja protseduuriruumides soovivad samaaegselt teenust osutada erinevad

ettevõtjad. On selge, et OÜ-s Arstikeskus Confido töötaval ultraheliarstil ja kaebaja juures

töötaval plastikakirurgil ei ole võimalik samaaegselt samas ruumis teenust osutada ning

vastustaja ei saa kaebajale tegevusloa väljastamisega tekitada olukorda, kus samades ruumides

samade vahenditega ja samaaegselt on õigus teenuseid osutada kahel erineval ettevõtjal. Samuti

ei ole vastustajal võimalik väljastada tegevusluba, mis kehtiks üksnes piiratud ajavahemikul.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 421 ei võimalda seada kõrvaltingimuseks

ajalisi piiranguid tegevusloa kehtivuse osas. Tegevusluba väljastatakse, kui tegevusloa

kontrollieseme nõuded on täidetud. Täiendavaid kaalutlusi, mis seonduvad ravijärjekordade

pikkuse, arstide väljarände, arsti sooviga töötada osalise ajaga jms, ei saa loa väljastamisel

arvesse võtta.

2) Vastustaja on viimase aasta jooksul tegevuslubade väljaandmisega seotud praktikat

oluliselt muutnud ja koostanud ka uue menetlusjuhendi. Selle põhjuseks on vajadus teha

tegevusloa taotlejate üle enne loa väljastamist põhjalikku ja sisulist järelevalvet. Isegi kui

3-19-1307

4(9)

varasematel aastatel on vastustaja mõnele isikule tegevusloa õigusvastaselt väljastanud, ei saa

see tekitada tegevusloa taotlejas õiguspärast ootust, et tema puhul mõne olulise nõude täitmist

ei kontrollita. Võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika

jätkamist või laiendamist.

3) TTKS eristab tervishoiuteenuse osutajat tervishoiutöötajast. Tegevusluba antakse

tervishoiuteenuse osutajale. Loakohustuse ülesanne on võimaldada majandushaldusasutusel

kontrollida enne majandustegevusega alustamist isiku ja majandustegevuse esemelist sobivust,

et tagada patsientide õiguste kaitse ning osutatavate tervishoiuteenuste ohutus ja kvaliteet.

Tervishoiuteenuste ohutuse ja kvaliteedi seisukohalt on oluline, et kõik tervishoiuteenuse

osutamisel kasutatavad aparaadid jm vahendid oleksid töökorras ning ruumid nõuetele

vastavad. Tegevusluba omaval isikul on kohustus tagada majandustegevuse nõuete ja

tegevusloa kõrvaltingimuste täitmine ning mittevastavuse viivitamatu kõrvaldamine tegevusloa

kehtimise ajal. Selle kohustuse täitmiseks on möödapääsmatult vajalik, et ruumid, vahendid ja

aparatuur oleksid tegevusloa omaja valduses. Tegevusloa omaja ei saa vastutada aparaatide,

vahendite ja ruumide eest, mis on tegelikkuses mõne teise isiku valduses ja kasutuses ning mille

üle puudub tal igasugune kontroll. Ruumide, vahendite ja aparatuuri nõuetelevastavuse eest

vastutab tegevusluba omav ettevõtja, mitte eriarst, kes vastuvõtu- ja läbivaatusruumis patsiente

vastu võtab. Kuigi eriarsti vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi võivad kasutada samas ettevõttes

töötavad erinevad eriarstid, siis töövahendite, aparatuuri ning ruumi sobivuse ja korrasoleku

eest vastutab tegevusluba omav ettevõtja.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.12.2019 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas

Terviseameti vaidlustatud otsused osas, millega keelduti kaebajale tervishoiuteenuse osutamise

tegevusloa andmisest vastuvõturuumi osas. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks

välja menetluskulu 609,90 eurot.

1)

Eriarst on tervishoiutöötaja, kes on registreeritud Terviseametis (TTKS § 3 lg 1).

Tervishoiuteenuse osutaja on TTKS § 4 järgi nii tervishoiutöötaja kui ka tervishoiuteenuseid

osutav juriidiline isik. Haiglavälise eriarstiabi tegevusluba väljastatakse äriühingule, füüsilisest

isikust ettevõtjale või sihtasutusele (TTKS § 21 lg 1). Seega eristatakse arsti ja ettevõtjat. Arst

töötab ettevõtja juures (v.a füüsilisest isikust ettevõtja puhul). Määruse nr 25 § 17 lg 1 järgi

võivad vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutada erinevad eriarstid, kui ruumi sisustus on selleks

sobiv ning kasutamise tingimused ei ole vastuolus sama määruse ja hügieeninõuetega. Määruse

§ 17 lg-s 2 sätestatud piirangut praeguses asjas ei esine.

2)

Õige ei ole vastustaja tõlgendus, et määruse nr 25 § 17 lg 1 lubab kasutada sama

vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi vaid sama ettevõtja (tegevusluba omava isiku) juures töötavatel

eriarstidel, mitte erinevate ettevõtjate juures töötavatel eriarstidel. Sellist tõlgendust ei toeta ka

ükski teine määruse nr 25 ega TTKS säte. Kui seadusandja eesmärk oli selline piirang seada,

tulnuks see selgelt kehtestada. Vastustaja on norme meelevaldselt tõlgendanud.

3)

Määruse nr 25 § 9 järgi jaotatakse eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid kasutusotstarbe järgi

üldkasutatavateks

ruumideks,

põhiruumideks

(eriarsti

vastuvõtu-,

läbivaatuse-

ja

protseduuriruumid ning diagnostika- ja raviruumid) ning personali- ja abiruumideks. Määruse

nr 25 § 23 lg 1 järgi võivad haigla ja muu avaliku otstarbega hoone ning eriarsti vastuvõtuüksuse

üldkasutatavad ruumid olla ühised, kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele

on tagatud nende ruumide kasutamise võimalus. Sama määruse § 26 teise lause järgi võivad

abiruumid olla ühiskasutuses hoone teiste valdajatega, kui see ei ole vastuolus nendele

ruumidele esitatavate muude nõuetega.

Erinevalt määruse nr 25 § 17 lg-st 1 lubavad sama määruse § 23 lg 1 ja § 26 teine lause eriarsti

vastuvõtuüksuse üldkasutatavaid ruume ja abiruume ühiskasutada ka teiste sama hoone

3-19-1307

5(9)

valdajate poolt, kes ei pruugi olla tervishoiuteenuse osutajad. Määruse nr 25 § 17 lg 1 lubab aga

ühiskasutada vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume vaid eriarstide poolt. Seega ei või neid ruume

kasutada teised hoone valdajad. Samas puudub piirang, et samu vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume

ei võiks kasutada erinevate ettevõtjate juures töötavad eriarstid. TTKS ega määrus nr 25 ei

kehtesta nõuet, et eriarstiabi osutamiseks kasutatav vastuvõturuum oleks tervishoiuteenuse

osutaja omandis või ainult tema kasutuses.

Vaatamata sellele, et määruse nr 25 § 17 lg-s 1 räägitakse eriarstide poolsest ühiskasutusest,

mitte erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolsest ühiskasutusest, ja ruumide nõuetele

vastavuse eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja, mitte eriarst, ei oleks vastustaja esitatud

tõlgendus kooskõlas normi eesmärgiga. Nimetatud normi eesmärk on tagada eriarsti

vastuvõturuumide vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja patsientide kaitse. Kuna

erinevate erialade eriarstide (v.a määruse nr 25 § 17 lg-s 2 nimetatud erialade puhul)

vastuvõturuumidele kehtivad ühesugused nõudeid, siis on kõigil sama vastuvõturuumi oma

tegevuskohana kasutavatel tervishoiuteenuse osutajatel kohustus hoida seda ruumi samadele

nõuetele vastavana. Ettevõtjate vahel ei saa tekkida vastuolu küsimuses, millistele nõuetele

peab ruum vastama. Vastustaja ei ole usutavalt selgitanud, miks ei oleks patsientide õigused

tagatud olukorras, kus sama ruumi kasutavad eriarstid töötavad erinevate ettevõtjate, mitte ühe

ettevõtja juures. Kaebaja esitas Confido Healthcare Group OÜ-ga 11.12.2018 sõlmitud

äriruumi üürilepingu, milles on reguleeritud, mis ajal kaebaja vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi

kasutab. Järelikult ei toimuks sama ruumi üheaegset kasutamist erinevate tervishoiuteenuse

osutajate poolt, mis võiks patsientide huve (nt konfidentsiaalsust) kahjustada.

4)

Põhjendatud ei ole vastustaja etteheide, et sama vastuvõturuumi kasutamise korral

erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt puuduks võimalus teha ettekirjutust ruumi nõuetele

vastavusse viimiseks. Sellise ettekirjutuse saaks teha kõigile tervishoiuteenuse osutajatele, kes

sama ruumi oma tegevuskohana kasutavad. Igaüks neist vastutab oma tegevuskoha nõuetele

vastavuse eest. Kaebaja esitatud lepingu p 3.1.3 lubab kaebajal kokkuleppel üürileandjaga teha

äriruumis soovitavaid parendusi ja muudatusi. Samuti on üürileandjal lepingu p 3.2.2 järgi

kohustus hoida ruume lepingujärgse sihtotstarbe kohaseks kasutamiseks sobivas seisundis.

Seega on mõlema ruumi kasutajal õigus teha ruumis vajalikke töid ja kohandamisi. Kui üürnik

ja üürileandja kokkulepet ei saavuta, on võimalik leping lõpetada ja uus tegevuskoht otsida. Kui

ruume nõuetega kooskõlla ei viida, saab vastustaja tunnistada nende ruumide osas tegevusloa

kehtetuks kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, kes nõuetele mittevastavat ruumi kasutavad.

Sarnaselt on vastustajal õigus nõuda ühiskasutuses olevate üldkasutatavate ruumide või

abiruumide nõuetele vastavusse viimist kõigilt tervishoiuteenuse osutajatelt, kes samu ruume

kasutavad, ning tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui ruume nõuetele vastavusse ei viida.

5)

Ekslik on vastustaja arusaam, et kaebajal puudub valdus ruumide üle, mida ta teiste

tervisehoiuteenuse osutajatega jagab. Valdus on asjaõigusseaduse § 32 järgi tegelik võim asja

üle. Kui üürnik saab üürilepingu alusel asja enda kasutusse, siis saabki ta valduse üüritud

ruumide üle. Oluline pole, et valdus sama ruumi üle võib olla ka teisel ruumi kasutajal. Valdus

ühe asja üle võibki olla mitmel isikul.

Vastuvõturuumi jagamine teise tervishoiuteenuse osutajaga ei eelda kellaajaliste piirangutega

tegevusloa väljastamist. Sellise tegevusloa väljastamist TTKS-i regulatsioon ei võimalda ja

selle järele puuduks ka vajadus. Kaebaja on selgitanud, et soovib osutada tervishoiuteenust

osalise tööajaga ja sel ajal on tema kasutuses nõuetele vastav vastuvõturuum. Kuna ülejäänud

ajal kaebaja tervishoiuteenust ei osuta, siis ei saa patsientide huve rikkuda asjaolu, et sel ajal ei

ole kaebaja kasutuses tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku ruumi. Patsientidel tekkida

võivate arusaamatuste vältimiseks on võimalik paigutada kabineti uksele või selle lähedusse

teave selle kohta, milline arst mis ajal seda ruumi kasutab.

3-19-1307

6(9)

Probleemide tekkimisel on võimalik neile individuaalselt läheneda ja lahenduste puudumise

korral ruumi jagamine lõpetada. Samuti on vastustajal võimalik taotleda vajadusel

sotsiaalministrilt regulatsiooni täiendamist ja täpsustamist. Praegune regulatsioon ei võimalda

vastustaja soovitud piirangu seadmist ja tegevusloa andmisest keeldumine on nendel asjaoludel

õigusvastane, piirates põhjendamatult kaebaja ettevõtlusvabadust.

6)

Arvestades, et kaebaja ei kasuta patsientide vastuvõtmisel ruumis mingeid aparaate ning

määruse nr 25 § 12 lg 2 järgi ei ole eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks määruse lisades 1 ja 2

loetletud aparatuur nõutav, ei ole vastustaja etteheide aparatuuri puudumise kohta põhjendatud.

7)

Lisaks vastuvõturuumile soovis kaebaja ühiskasutada ka protseduuriruumi (ruum nr 462).

Määrus nr 25 ei näe ette protseduuriruumi ühiskasutamise võimalust. Järelikult puudub kaebajal

õigus protseduuriruume teiste tervishoiuteenuse osutajatega jagada ja selles osas oli tegevusloa

andmata jätmine õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Terviseamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohtu seisukoht, et eriarsti vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume on lubatud

ühiskasutada erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt, ei ole kehtivate õigusnormidega

kooskõlas. Määrus nr 25 ei näe ette põhiruumide ühiskasutust. Kui määruse § 17 lg 1

eesmärgiks oleks võimaldada vastuvõtu- ja läbivaatusruumide ühiskasutust erinevate

tervishoiuteenuse osutajate vahel, oleks sätte sõnastuses mainitud mitte tervishoiutöötajatest

eriarste, vaid ettevõtjatest tervishoiuteenuse osutajaid. Õigusnormi eesmärgiks ei saa olla

olukord, kus Terviseamet kontrollib korduvalt samu ruume, vahendeid ja aparatuuri ning

väljastab piiramatule hulgale isikutele tegevuslubasid samas ruumis tegutsemiseks.

Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa eesmärgiks on kaitsta patsientide õigusi ning tagada

osutatavate tervishoiuteenuste ohutus ja kvaliteet. Patsient peab aru saama, missugune

tervishoiuteenuse osutaja talle teenust osutab. Loa olemasolu annab kindluse selles, et inimesi

asub ravima ettevõtja, kelle töötajad, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad riigi kehtestatud

miinimumnõuetele. Tegevusluba tõendab, et teenuse osutaja vastab teenuse osutamiseks seatud

tingimustele. Kui tegevusloa taotleja näitab tegevusloa taotlemisel mõne teise tervishoiuteenuse

osutaja ruume, sisseseadet ja aparatuuri, siis ei vasta ta teenuse osutamiseks seatud tingimustele.

2)

Sisseseade ja aparatuuri ühiskasutust puudutavas osas on halduskohtu otsus

motiveerimata. Halduskohtu otsusest ei selgu, kas kohtu hinnangul on lisaks vastuvõturuumile

lubatud ka vastuvõtu- ja läbivaatusruumi sisseseade (arsti töölaud, toolid, läbivaatuslaud jms)

ja aparatuuri ühiskasutus erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt või mitte.

3)

Halduskohtu otsus on vastuolus TTKS § 42 p-ga 2 ja MSÜS § 25 lg 1 p-ga 2. Terviseamet

saab tegevusloa väljastada ainult siis, kui taotlejal on olemas nii nõutav töötajate koosseis,

ruumid, sisseseade kui ka aparatuur. Vastustajal ei ole võimalik rahuldada kaebaja tegevusloa

taotlust ainult osaliselt või väljastada tegevusluba ainult vastuvõturuumi osas. Ambulatoorse

plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenuse osutamiseks on vajalikud vastuvõtu- ja

läbivaatusruum(id) ning protseduuriruum (määruse §-d 14 ja 18 ning lisa 1). Kaebaja ei

taotlenud tegevusluba ainult konsultatiivseks vastuvõtuks ning ei selgitanud tegevusloa

menetluse käigus Terviseametile, et ta taotleb tegevusluba üksnes patsientidega vestlemiseks

ning mitte ühtegi aparaati teenuse osutamiseks ei kasutata. Aparatuuriks loetaks määruse nr 24

tähenduses nii haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikke aparaate kui ka muid

meditsiiniseadmeid (määruse § 3 lg 2). Kaebaja kodulehelt nähtub, et ta tegeleb lisaks

ilukirurgiale ka ilusüstide tegemise, mesoteraapia ning mesoniitide paigaldamisega. Nimetatud

3-19-1307

7(9)

protseduurideks on vältimatult vajalik protseduuritoa ja aparatuuri olemasolu. Kaebaja näitas

tegevuskoha

ülevaatusel

Terviseameti

inspektorile

lisaks

vastuvõturuumile

ka

protseduuriruumi ning OÜ Arstikeskus Confidole kuuluvat kirurgilist instrumentaariumi

pisioperatsioonideks ja protseduurideks ning esmaabi-, elustamis- ja š okivastaseid vahendeid

(nõutavad teenuse osutamiseks määruse lisa 1 järgi) ehk määruse mõttes nõutavat aparatuuri.

Seega ei ole kahtlust, et Osaühing Plastikakirurg Sellend soovis taotleda tegevusluba mitte

konsultatiivseks vastuvõtuks, vaid ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenuse

osutamiseks, milleks on vajalik nii protseduuriruumi kui ka määruse lisas 1 toodud aparatuuri

olemasolu. Järelikult ei ole vastustajal võimalik tegevusluba anda ka juhul, kui asuda

seisukohale, et vastuvõtu- ja läbivaatusruumi ühiskasutus erinevate tervishoiuteenuse osutajate

poolt on lubatud.

9. OÜ Plastikakirurg Sellend vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Määrusest nr 25 ega TTKS-st ei tulene, et sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi on

lubatud kasutada vaid sama ettevõtja (tegevusluba omava isiku) juures töötavatel eriarstidel,

mitte erinevate ettevõtjate juures töötavatel eriarstidel. OÜ-s Arstikeskus Confido töötav

ultraheliarst ja kaebaja juures töötav plastikakirurg kasutavad ruumi teenuse osutamiseks

erinevatel kellaaegadel. Sisseseade ja aparatuuri ühiskasutus või jagamine teiste

tervishoiuteenuse osutajatega pole õigusaktiga keelatud. Seega tuleb eeldada, et see on lubatud.

Vastustaja pole selgitanud, miks ei või erinevad tervishoiuteenuse osutajad vastuvõturuumi

sisseseadet ühiselt kasutada. Üürilepingu alusel on kaebajal õigus kasutada vastuvõturuumi

koos sisseseadega.

2)

Vastustaja

pole

täpsustanud,

millisele

majandustegevuse

nõudele

kaebaja

majandustegevus ei vasta ja kuidas on halduskohtu seisukoht vastuolus MSÜS § 25 lg 1 p-ga 2

ja TTKS § 42 p-ga 2. Kaebaja on selgitanud, et ei kasuta patsientide vastuvõtmisel mingeid

aparaate; operatsioonid toimuvad teises asukohas. Määruse nr 25 § 12 lg 2 järgi ei ole eriarsti

konsultatiivseks vastuvõtuks määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur nõutav. Tegevusloa

andmiseks peab eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja

aparatuur vastama määruse nr 25 nõuetele. Kuivõrd kaebaja on need nõuded täitnud, tuleb talle

vastuvõturuumi osas tegevusluba väljastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu

põhjendusi üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. TTKS § 20 lg 1 järgi on eriarstiabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida

osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Haiglavälist

eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või

sihtasutus (TTKS § 21 lg 1). Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele,

sisseseadele ja aparatuurile on sätestatud määruses nr 25. Tegevusluba eriarstiabi osutamiseks

antakse, kui eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur

vastavad TTKS alusel kehtestatud nõuetele (TTKS § 42 p 2). Tegevusluba annab õiguse osutada

tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas (TTKS § 40 lg 3).

3-19-1307

8(9)

12. Kaebaja

esitas

tegevusloa

taotluse

ambulatoorse

plastikakirurgia

erialale.

Vastuvõturuumina kavatses kaebaja kasutada Tallinnas Veerenni 53a asuva tervisekeskuse

ruumi nr 468 ning lisaks plaanis kaebaja kasutada protseduuriruumi nr 462. Kuivõrd

protseduuriruumi kasutamist puudutavas osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata ja

kaebaja pole halduskohtu otsust vaidlustanud, vaieldakse apellatsiooniastmes üksnes

vastuvõturuumi kasutamise üle. Samasse tegevuskohta on juba antud tegevusluba OÜ-le

Arstikeskus Confido: ruumi nr 468 kasutab vastuvõttudeks lisaks kaebajale ka OÜ-s

Arstikeskus Confido töötav ultraheliarst. Vastustaja arvates ei ole selline ühiskasutus

(ristkasutus) mitme tervishoiuteenust osutava ettevõtja poolt võimalik, ning kui ka oleks, siis ei

saa vastustaja anda tegevusluba osaliselt ehk selliselt, et tegevusluba hõlmab vaid

vastuvõturuumi kasutamist. Vastustaja keeldus kaebajale tegevusloa andmisest MSÜS § 25 lg

1 p 2 alusel, põhjusel, et kaebajal puuduvad teenuse osutamiseks vajalikud ainult kaebaja

kasutuses olevad ruumid, sisseseade ja aparatuur.

13. Määruse nr 25 § 17 lg 1 kohaselt võivad vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutada erinevad

eriarstid, kui ruumi sisustus on selleks sobiv ning kasutamise tingimused ei ole vastuolus

määruse ja hügieeninõuetega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määrusest nr 25 ega

ka TTKS-st ei tulene, et vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi on võimalik ühiselt kasutada vaid sama

ettevõtja juures töötavatel eriarstidel. Kaebaja ja Confido Healthcare Group OÜ vahel sõlmitud

äriruumi üürilepingu (tl 10-12p) p 1.1 järgi üürib kaebaja vastuvõturuumi C2 (äriruum nr 468)

ühel päeval nädalas teisipäeviti kl 09.00–14.00; vajadusel saab kaebaja vastuvõturuumi

kasutada ka neljapäeviti samadel kellaaegadel (lepingu p 1.2). Kaebaja ei kavatse kasutada

vastuvõturuumi samaaegselt OÜ-s Arstikeskus Confido töötava ultraheliarstiga. Vastustaja ei

ole veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik tagada määruses nr 25 sätestatud tingimuste

täitmist, kui sama vastuvõturuumi kasutavad erinevate tegevuslubade alusel tegutsevad

eriarstid. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis välistaks samas asukohas (sh

samas ruumis) tegutsemiseks mitmele tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa andmise. Nagu

halduskohus on märkinud, vastustavad ruumi nõuetele vastavuse eest kõik seda kasutavad

tervishoiuteenust osutavad ettevõtjad. Kui ruumide ühiskasutus on praktiliselt võimalik ning

tagatud on ruumile esitatavate nõuete järgimine, ei ole kasutusloa andmisest keeldumine

ainuüksi ühiskasutuse argumendiga põhjendatud.

14. Üürilepingu kohaselt antakse vastuvõturuum kaebaja kasutusse koos sisustusega. Vastustaja

pole väitnud, et vastuvõturuumi sisseseade (mööbel ja inventar, mis võimaldab ruumide

sihipärast kasutamist) ei vasta määruse nr 25 nõuetele. Vastustaja arvates ei näe määrus ette

eriarstiabi osutamiseks vajalikku sisseseade ja aparatuuri ühiskasutust. Ringkonnakohus ei pea

mõistlikuks tõlgendada määrust nr 25 selliselt, et sisseseade ühiskasutus pole võimalik. Määruse

§ 17 lg 1 võimaldab erinevatel eriarstidel kasutada sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi, kui

ruumi sisustus on selleks sobiv. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub nimetatud sättest, et

ühiskasutuses on ka ruumides paiknev mööbel ja inventar. Samuti ei tulene määrusest nr 25

alust

välistada

ühiskasutusest

eranditult

kõik

eriarsti

kasutatavad

aparaadid

ja

meditsiiniseadmed.

15. Kaebaja on selgitanud, et ta ei kasuta patsientide vastuvõtmisel aparaate. Veerenni 53a

tervisekeskuses toimuv vastuvõtt hõlmab patsientidega vestlemist, operatsiooni läbiviimiseks

vajalike asjaolude väljaselgitamist ning operatsioonijärgset järelkontrolli; operatsioonid

toimuvad teises asukohas. Kaebaja taotles tegevusluba eriarstiabi osutamiseks Confido

tervisekeskuses vastavalt sõlmitud üürilepingule. Kuna üürileping näeb ette vaid

vastuvõturuumi ja vajadusel protseduuriruumi kasutamist, järeldub, et kaebaja taotles

tegevusluba plastikakirurgi vastuvõttudeks, mitte operatsioonideks. Määruse nr 25 § 12 lg 2

järgi ei ole eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur

nõutav. Kuna kaebaja saab halduskohtu otsusest tulenevalt kasutada vaid vastuvõturuumi, siis

3-19-1307

9(9)

ei nähtu ringkonnakohtule, millise aparatuuri olemasolu, mida vastuvõturuum ei sisalda, peaks

kaebaja vastustajale näitama.

16. Vastustaja pole väitnud, et tegevusloa andmine üksnes konsultatiivseks vastuvõtuks pole

võimalik. Isegi kui kaebaja taotlus hõlmas vajadusel ka protseduuriruumi kasutamist, ei näe

ringkonnakohus põhjust, miks ei ole vastustajal võimalik rahuldada kaebaja taotlust osaliselt,

s.o selliselt, et kaebajale antakse luba vastuvõttude korraldamiseks Tallinnas Veerenni 53a

asuva tervisekeskuse ruumis nr 468. Menetlusosaliste väidetest ei nähtu, et kaebajal poleks

võimalik eriarsti vastuvõttu korraldada ilma protseduuriruumita. Sellisel juhul kaebaja lihtsalt

ei saa Confido tervisekeskuses teha protseduure, mis nõuavad eraldi ruumi kasutamist.

17. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse rahuldamine ja vaidlustatud otsuse tühistamine

vastuvõturuumi puudutavas osas ei välista uue otsusega kaebaja taotluse rahuldamata jätmist,

kui vastustaja esitab selleks kaalukad põhjendused. 21.05.2019 otsusest selliseid põhjendusi ei

nähtu, mistõttu on see õigusvastane. Kui Terviseamet peab uuel otsustamisel tegevusloa

andmist võimalikuks, saab ta vajadusel tegevusloa kõrvaltingimustega (TTKS § 421 p 1)

täpsustada, milliseid toiminguid on kaebajal lubatud loa alusel tegevuskohas Veerenni 53a,

Tallinn lubatud teha. Samuti võib Terviseamet kaebajalt nõuda teise samas tegevuskohas

tegutseva tervishoiuteenuse osutajaga lepingu sõlmimist selle kohta, kes vastutab kaebaja

kasutatava ruumi ja sisseseade nõuetele vastavuse eest, kui vastustaja peab seda vajalikuks.

Kõrvaltingimuste seadmine patsientide kaitsmise ning eriarstiabi osutamiseks vajalike ruumide,

sisseseade

ja

aparatuuri

nõuetele

vastavuse

tagamise

eesmärgil

riivab

kaebaja

ettevõtlusvabadust vähem kui tegevusloa andmisest keeldumine.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldatama, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud kanda

vastustajal. Kaebaja taotleb 288 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Ringkonnakohtu

hinnangul on kulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb vastustajalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 17.03.2021 otsuses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Terviseameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2020. a otsuse resolutsioon

muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada alusetult tasutud kautsjon.