3-20-457/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-457 Määruse kuupäev

17. märts 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada helistada advokaadile

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

2. Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 9. märtsil 2020 kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamiseks. Kaebaja põhjendab, et tal ei võimaldatud 5. märtsil, 6. märtsil, 7. märtsil ja 8. märtsil 2020 advokaadile helistada ning tema õiguste rikkumine jätkub, kuigi advokaadile helistamisele ei tohi piiranguid kehtestada. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras võimaldada viivitamatult helistada. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

2. Tartu Vangla esitas kohtule 16. märtsil 2020 vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et kaebaja on esitanud vanglale taotluse helistada 7. märtsil 2020 oma kinnisvara müügi esindajale ning ta sai võimaluse telefoni kasutada samal päeval. Kaebaja andis taotluse sooviga helistada advokaadile 6. märtsil 2020 vanglale üle kirja teel 10. märtsil 2020. Kaebajal oli 5. märtsil 2020 võimalus kasutada telefoni graafikujärgselt ning eraldi taotlust ta antud päeval advokaadile helistamiseks ei esitanud. Taotlust helistada advokaadile 8. märtsil 2020 ei ole kaebaja vanglale esitanud. Seoses helistamise mittevõimaldamisega on kaebaja vanglale 12. märtsil 2020 esitanud kahju hüvitamise taotluse, mis on veel lahendamisel.

3-20-457

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja nõuab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist võimaldada tal helistada advokaadile. Kuigi kaebaja on esitanud ka nõude vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 6), ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ning tuvastamisnõue on seega hõlmatud kohustamisnõudega.

4. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 5.

5. Kuigi kaebaja on Tartu Vangla teatel vanglale esitanud kahju hüvitamise taotluse seoses helistamise mittevõimaldamisega, mida vangla ei ole veel lahendanud, ning taotlusi erinevatele isikutele helistamiseks, ei ole ta vangla otsuste peale seoses helistamise lubamise või mittelubamisega kohustamisvaideid esitanud. Kahjunõuet kaebaja kohtule esitanud ei ole.

6. Seega ei ole kaebaja kohtule esitatud kohustamisnõude osas pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab Nikolai Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kahjunõude osas pooleli olev kohtueelne menetlus ei takista kohustamisnõude tagastamist. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lgle 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaidevõi kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus tagastab imperatiivsel alusel kaebuse (HKMS § 121 lg 1 p 4) ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vaideega kohtumenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kuna tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider