2-19-17498/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-17498

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17498

Tsiviilasi

K. T. ja R. T. hagi K. T. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4272,30 eurot + 4683,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: K.T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).

Hageja II: R. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).

Hagejate seaduslik esindaja: T. T. (isikukood: XXX, elukoht:

XXX, e-post: XXX).

Hagejate lepingulised esindajad: Meelis Leis ja Gerli Kuldre (OÜ

KL CONSULT ÕIGUSBÜROO, Vanemuise tn 21a, Tartu linn,

Tartu linn, 51014 Tartu maakond, e-post: menetlus@klconsult.ee).

Kostja: K. T.(isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).

Kostja lepinguline esindaja: Kristel Kangilaski (OÜ HUGO, Endla

tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10122 Harju maakond, e-post:

kristel@juristaitab.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

17. veebruar 2020. a

Protokollija

kohtuistungi sekretär Katre Varusk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. T. ja R. T. hagi K. T. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista K. T. K. T. kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2019. a kuni

07.01.2020. a eest summas 678,13 eurot.

3. Välja mõista K. T. R. T. kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2019. a kuni

07.01.2020. a eest summas 678,13 eurot.

4. Välja mõista K. T. K. T. kasuks elatis 292 eurot kuus alates 08.01.2020. a kuni K. T.

täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimummääras.

5. Välja mõista K. T. R. T. kasuks elatis 292 eurot kuus alates 08.01.2020. a kuni R. T.

täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimummääras.

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada K. T. poolt alates 31.01.2020. a T. T.

pangakontole K. T. ja R. T. elatise katteks kantud summadega. Ajavahemikus

31.01.2020. a kuni 11.02.2020. a on K. T. tasunud elatise katteks T.T. pangakontole

kokku 800 eurot.

7. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-5, 70-71)

1. Hagiavalduse kohaselt jäid pärast Tartu Maakohtu 10.07.2018. a tsiviilasjas nr 2-18-10155

sõlmitud kompromissi K. T. (hageja I) elama emaga (kostja) ning R. T. (hageja II) isaga.

Harju Maakohtu 26.09.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13676 taastati vanemate ühine

hooldusõigus K. T. elu- ja viibimiskoha osas ning alates 2019. aasta septembri viimastest

päevadest elab hageja I isa juures XXX.

2. Pärast hageja I isa juurde kolimist on mõlemad hagejad olnud isa ülalpidamisel ning kostja

ei ole panustanud rahaliselt ega vahetult hagejate ülalpidamisse.

3. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja elatist tasunud veidi enam kui ühe kuu eest.

Kuna kostja ei ole hagejate ees oma ülalpidamiskohustust täitnud, siis on hagejatel

õigustatud alus nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt alates 01.10.2019. a. Perioodil

01.10.2019. a kuni 07.11.2019. a on kostjal ühe hageja ees võlgnevus 333 eurot, kokku 666

eurot (333 + 333).

4. Esialgse hagiavalduse (tlk 4-5) kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis

miinimumsummas ühe hageja kohta alates 08.11.2019. a kuni hagejate täisealiseks

saamiseni ja tagasiulatuv elatis, perioodi 01.10.2019. a kuni 07.11.2019. a eest, summas 666

eurot.

5. 07.01.2020. a menetlusdokumendis (tlk 70-79) suurendasid hagejad oma nõuet.

6. Hagejad on välja toonud üldised kulutused, mida teeb hagejate isa tema enda ja hagejate

huvides igakuiselt kokku summas 1480,67 eurot ning mis teeb ühe isiku üldiseks kuluks

493,56 eurot. Üldised igakuised kulutused kolme isiku kohta on järgmised: hagejate

transportimiseks vajalikud kulutused 106,11 eurot, veetarbimise prognoositud kulu 16,28

eurot (arveid väljastatakse kolme kuu tagant), kulutused elektrienergiale 87,14 eurot,

internetiühendusele 21 eurot, kulutused maja kütmiseks kasutatavale maagaasile 128,45

eurot, söögile 696,34 eurot, prügiveole 5,83 eurot, kodu säilimise huvides igakuiselt tasutav

pangalaen 239,52 eurot ja koristusteenuse kulud 180 eurot.

7. Üldistele kulutustele lisanduvad kummagi hagejaga seonduvad spetsiifilised kulud. Hageja I

lisakuludeks on sideteenuste kulu 12,73 eurot, ujumistreeningute eest 39 eurot, riietele

tehtud kulutused 197,95 eurot, taskuraha 30 eurot, kooliürituse jaoks antud sularaha 25

eurot, voodipesu, kattemadratsi ning padja soetamiseks tehtud kulutused 105,10 eurot,

hügieenitarbe, s.o elektroonilise hambaharja soetamiseks tehtud kulu 69,99 eurot (tegemist

oli kaks ühes pakendiga, millest teine hambahari sai R. T., seega tuleb tehtud kulutus jagada

kaheks, kogu tasutud summa oli 139,99 eurot), huvitegevusega seonduvad kulud 27 eurot,

iseseisvad kulutused toidule 9,20 eurot.

8. Hageja II lisakuluks on sideteenuste kulud 19,81 eurot, riietele tehtud kulutused 259,62

eurot, hügieenitarbe, s.o elektroonilise hambaharja soetamiseks tehtud kulu 69,99 eurot

(tegemist oli kaks ühes pakendiga, millest teine hambahari sai R. T., seega tuleb tehtud

kulutus jagada kaheks, kogu tasutud summa oli 139,99 eurot, nägemise heaks tehtud kulutus

155,30 eurot, iseseisvad kulutused toidule 6,75 eurot, taskuraha 65 eurot, õppetööga

seonduvad kulud 30 eurot.

9. Kokku moodustavad hageja I ülalpidamisele tehtavad kulutused 1009,53 eurot (493,56 +

515,97), ühe vanema kohustus on 504,77 eurot, millest tuleb maha arvestada 30 eurot

riiklikku perehüvitist ning kohustuse suuruseks kujuneb 474,77 eurot. Hageja II

ülalpidamisele tehtavad kulutused moodustavad kokku 1100,03 eurot (493,56 + 606,47),

ühe vanema kohustus on 550,02 eurot, millest tuleb maha arvestada 30 eurot riikliku

perehüvitist ning kohustuse suuruseks kujuneb 520,02 eurot.

10. Perioodi 01.10.2019. a kuni 07.01.2020. a eest on kostjal võlgnevused hageja I ees 1531,52

eurot ja hageja II ees 1677,48 eurot. Kostja on teinud 30.12.2019. a hagejate seadusliku

esindaja arvelduskontole ülekande summas 400 eurot. Hagejad on arvestanud tasutud

summa tagasiulatuvast nõudest maha. Seega on kostja võlgnevus hageja I ees 1331,52 eurot

(1531,52 – 200) ning hageja II ees 1477,48 eurot (1677,48 – 200).

11. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt

-

K. T. kasuks igakuine elatis summas 474,77 eurot alates 08.01.2020. a kuni hageja

täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a;

-

R. T. kasuks igakuine elatis summas 520,02 eurot alates 08.01.2020. a kuni hageja

täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a;

-

K. T. kasuks tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju summas 1331,52 eurot;

-

R. T. kasuks tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju summas 1477,48 eurot.

KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 21-25, 144-152)

12. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu elatise suurusega, kuna see ei vasta hagejate

vajadustele. Hagejate tänane eluase on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisvara,

millest nad saavad kasutuseelisena hüvesid oma mõlemalt vanemalt, seega ei ole

põhjendatud hagejate eluasemekulude väljamõistmine kostjalt. Ühisomandisse kuuluva

kinnistu suurus on 212 m2, kinnistu on ehitatud 2008. aastal ning on heas seisukorras.

Arvestades sarnases piirkonnas ning seisukorras asuvate majade üürihinda oleks hagejate

eluaseme üürihind 1712,96 eurot (212 x 8,08 m2). Isegi, kui kasutuseelise väärtust

vähendada, on selge, et kostja kasutuseelis ei ole mitte vähem kui 600 eurot (võttes

kasutuseeliseks 1200 eurot). Seega on hagejate eluasemekulud täies ulatuses kaetud kostja

kasutuseelisega.

13. Hagejad viibivad kostja juures keskmiselt kaks nädalavahetust kuus, s.o kumbki hageja

mitte vähem kui 4 ööpäeva. Samuti viibivad hagejad kostja juures koolivaheaegadel

arvestatava osa ajast. Lisaks söögi ning eluasemekuludele on kostjal kulutused vaba aja

veetmisele (kino, teater, ujula). Samuti kannab kostja hagejate transpordikulud XXX.

Arvestades ühe bussipileti maksumuseks lapsele 6 eurot ning juhul, kui hagejad külastavad

ema kahel nädalavahetusel kuus, kannab kostja hagejate transpordikulu kokku 48 eurot (8

bussipileti hind). Lisaks tasub kostja hageja I telefoniarve, mille maksumus on igakuiselt 9

eurot.

14. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada ka sellega, et hagejatele makstakse PHS § 17

lg 1 järgi lapsetoetust summas 60 eurot, s.o kokku 120 eurot.

15. Kostja on allkirjastanud hageja II koolituslepingu. Hagejate isa tema juures elava lapse

koolituskulude eest ei tasunud, tekkis võlgnevus, mille kostja, kui lepingu allkirjastanud

vanem on kohustatud hüvitama kokku summas 2206,50 eurot.

16. Kostja on seisukohal, et hagejate vajadustele vastav kostja ülalpidamise osa igakuise elatise

makse näol on mitte rohkem kui 150 eurot seni, kui hagejad kasutavad kostja kasutuseelist

seoses eluasemekuludega. Peale seda, kui kostja ja hagejate seaduslik esindaja on

ühisvarasse kuuluva kinnistu jaganud ning hagejate eluasemekulud ei ole kaetud kostja

kasutuseelisega on hageja vajadustele vastav elatis kostja hinnangul mitte suurem kui 200

eurot.

17. Kostja ei nõustu kulutustega transpordile ja selle jagamisega kolmeks, kuna kostjale

teadaolevalt viib hagejate seaduslik esindaja küll hagejad hommikul autoga kooli, kuid koju

tulevad hagejad bussiga. Lisaks transpordib hagejate seaduslik esindaja ka oma XXX. Mis

puudutab vee, elektrienergia ja internetiühendusega seotud kulutusi, siis ei nõustu kostja, et

vastavad kulutused saaks jagada vaid hagejate ja hageja seadusliku esindaja vahel, kuivõrd

hagejate seaduslik esindaja on XXX, viibib hagejate seadusliku esindaja juures teatud osa

ajast ka hagejate seadusliku esindaja XXX, kes samuti viidatud teenuseid tarbib.

Küttekulude osas ei ole õige võtta aluseks vaid detsembri küttearvet, vaid leida tuleks aasta

keskmine. Toidukulusid ei ole õige jagada kolmeks, kuna XXX aastane tüdruk ei söö

ilmselgelt sama palju kui täisealine mees. Samuti on mingi osa kulutustest toidule ilmselgelt

seotud ka hagejate seadusliku esindaja XXX.

18. Kuivõrd kostja ise kinnisasja ei kasuta ning tema osa ühisomandist kasutavad hagejad, ei ole

eluasemekulude väljamõistmine kostjalt õigustatud. Kasutuseelise leidmisel on kostja

lähtunud sarnases piirkonnas asuvate majade üürihinnast, sh muud otsesed kulud (küte, vesi,

elekter) ei oma kasutuseelise seisukohalt tähtsust. Koristusteenus on ilmselgelt

mugavusteenus, mitte seotud hagejate vajadustega.

19. Hageja I riietele tehtud kulutused on ilmselgelt ülepaisutatud. Kulutusi hügieenitarvetele

(elektriline hambahari), voodipesule, kattemadratsile ning padjale ei tehta iga-aastaselt, õige

oleks jagada vastavad kulutused 3-4 aastale. Üritusi on koolis detsembris oluliselt rohkem,

kui ülejäänud aastal. Samuti on aasta jooksul kokku ligi 4 kuud vaheaegasid, mil kulutused

koolile puuduvad täielikult.

20. Hageja II riietega seotud kulud on ilmselgelt samuti näilikud. Kulutusi nägemise heaks ei

tehta igakuiselt, ka reeglina mitte iga-aastaselt. Ühekordsed on ka kulutused

hügieenitarvetele (elektriline hambahari) ning selle maksumust ei saa võtta arvesse igakuise

elatise leidmisel.

21. Kostja on teinud hagejatele kostja juures viibimise ajal kulutusi oktoober 2019. a kuni 02.

jaanuar 2020. a (kolme kuu jooksul) 600 eurot. Täiendavalt lisanduvad kulutused, mis kostja

on tasunud sularahas ning eluasemekulud ajal, mil hagejad viibivad kostja juures.

22. Hagejate erivajadused on tõendamata. Psühholoog on kostjale kinnitanud, et K. T.

psühholoogilist nõustamist ei vaja. Samuti on täielikult vale väide, et R. T. vajab XXX tõttu

menüüs/poes kõige kallimaid tooteid.

23. Arusaamatuks jääb, millest hagejad on järeldanud, et kostja ei oleks võimeline tasuma

miinimummääras elatist. Kostja on tuginenud seoses elatise vähendamisega asjaolule, et

hagejate vajadused on väiksemad kui miinimum, osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike

peretoetustega ning kostja annab ülalpidamist ka vahetult.

24. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et hagejate vajadused on igakuiselt 1009,43 eurot ja

1100,03 eurot, esineb alus elatise vähendamiseks, kuivõrd kostja ei ole võimeline

kahjustamata sealjuures enese tavapärast ülalpidamist tasuma igakuiselt elatist kokku 995,79

eurot. Kostja kulutused eluasemele on järgmised: üür 470 eurot, kommunaalarved 98,83

eurot, elektriteenus 10,48 eurot, toit 250 eurot, riided 75 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 30

eurot, vaba-aja veetmine, hobid 50 eurot, transport 50 eurot, mööbel, sisustusesemed,

kodutarbed (puhastusvahendid, voodipesu jne) 30 eurot, muud vältimatud kulutused 20

eurot. Kokku 1084,31 eurot. Kostja sissetulek on XXX eurot.

HAGEJATE SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tlk 55-58, 181-191)

25. Hagejad ei nõustu, et makstava elatise põhjendatud suuruseks on 150 eurot kuus ühe lapse

kohta, kokku seega 300 eurot kuus. Kostja väide, et hagejad elavad oma kodus justkui ema

kulutuste arvelt, ei pea paika. Hagejate isa on kinnisasjaga seonduvaid laenumakseid

tasunud juba aastaid üksinda. Lisaks tasub hagejate seaduslik esindaja maja ülalpidamisega

seonduvad kulud, sh elekter, gaas, vesi jm. Kuna kostja elamuga seonduvaid kulusid ei kata,

ei ole asjakohane ka kostja väide laste ülalpidamisse panustamise kohta eluasemekulude

kandmise kaudu. Hagejad leiavad, et kasutuseelise nõue saab olla kinnisasja teise

ühisomaniku vastu, mitte lastest hagejate vastu, kes ei ole kinnisasja omanikud.

Kasutuseeliste suurus on tõendamata. Kokkuvõtvalt leiavad hagejad, et kostja märgitud

väidetava kasutuseelise saamine ei ole aluseks igakuise elatise vähendamisele.

26. Alates 2019. aasta septembri lõpust kuni käesoleva seisukoha esitamiseni, on hageja I XXX

veetnud kolm nädalavahetust (reede õhtust pühapäevani), s.t keskmiselt üks nädalavahetus

kuus. Hageja II on sama perioodi jooksul veetnud emaga kaks nädalavahetust, ühel juhul

reede õhtust pühapäeva õhtuni, teisel juhul laupäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Tõele ei vasta

väide, mille kohaselt viibivad hagejad kuus keskmiselt kaks nädalavahetust XXX ema

juures.

27. Alates 2019. aasta detsembrist on hagejale I sõlmitud telefonipakett kuutasuga 12 eurot,

mille kulu kannab isa. Edasiulatuvalt kostja seega sideteenuse kulu 9 eurot ei kanna,

mistõttu ei ole alust seda hageja I kasuks elatise väljamõistmisel arvesse võtta.

28. Hageja I käib igakuiselt XXX vastuvõtul K. N. ning hagejal II on XXX, millest on tingitud

vajadus valida menüüst/poest kõige kallimad tooted.

29. Ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt peaks võlgnevuse XXX hüvitama hagejate

seaduslik esindaja. R. T. koolivaliku otsustamisel esinesid vanemate vahel lahkhelid – lapse

astumine XXX oli kostja soov, millele T. T. algusest peale tulenevalt XXX kõrgest

õppetasust vastu vaidles. Kostja oli nõus õppetasu ise maksma, mistõttu andis T. T.

nõusoleku hageja II õpingute jätkamiseks XXX.

30. Hagejate isa XXX on isiklik sõiduauto, mis tarbib sõiduks diiselkütust, mitte bensiini.

Tegelikkuses tuleb koolist/trennist bussiga koju tulemist ette harva, sest enamasti sõidutab

isa õhtuti lapsi autoga koju. Seoses vee, elektrienergia ja internetiühendusega seotud

kulutustega märgivad hagejad, et isa XXX viibib enamuse aja oma tegelikus elukohas XXX.

Aadressil XXX elavad siiski isa ja lapsed kolmekesi, mistõttu oli õigustatud ühe hageja

kulutuste suuruse tuvastamisel tervikkulu jagamine kolmeks. Hagejad märgivad, et isa XXX

on XXX, mistõttu ostab ta toiduained endale eraldiseisvalt ja seda lühikestel ajahetkedel,

mil ta hagejate isa juures viibib. Hagejad kinnitavad, et tegemist on tavapäraste

toidukulutustega ning kulutuste summa ei ole mõjutatud jõulupühadest ega aastavahetusest.

Hageja I toidukulu osas märgivad hagejad, et kasvava lapse tarbitav toidukogus on kordades

suurem isa poolt tarbitavast kogusest.

31. Hagejad selgitavad, et perekond on koristusteenust kasutanud vähemalt kaheksa aastat,

kostja on teadlik teenuse vajalikkusest ning asjaolust, et tegemist ei ole mugavusteenusega,

vaid normaalteenusega. Kuivõrd isa elab lastega enamus ajast kolmekesi, siis kahe

teismeeas lapse eest hoolitsemiseks ning maja korrashoidmiseks läheb paratamatult

täiendavat abi vaja, seetõttu kasutatakse ka koristusteenust.

32. Hageja I ujumistreeningute eest küsitakse tasu etteulatuvalt. Hügieenitarvetele tehtavate

kulutuste jagamine kolme-nelja aasta peale on põhjendamatu ja täiesti eluvõõras, kuivõrd

selliseid kulutusi tuleb ilmselgelt ette tihedamini. Kooliüritustele tehtavad kulutused 25

eurot kuus on vaheaegadel tehtavatest kulutustest kordades väiksemad ja igati põhjendatud.

Seoses kostja vastuväidetega lastega XXX ajaveetmise kohta märgivad hagejad, et kostja

viibib praktiliselt iga nädal paar päeva XXX ning hagejatele teadaolevalt ööbib kostja XXX

olles hotellis, mille kulud kannab kostja tööandja. Kostja väited ööbimisele tehtavate

lisakulutuste osas on seega alusetud.

33. Kostja töötab XXX ametikohal ning hagejatele teadaolevalt on tema igakuine töötasu piisav

andmaks hagejatele ülalpidamist nende poolt nõutavas ulatuses. Hagejatele teadaolevalt on

kostja poolt viidatud töötasu XXX eurot kostja põhitasu, millele lisanduvad mitmed

lisatasud ja hüvitised, sh seoses töölähetustega. Lisaks töötab kostja hageja teada mitmel

töökohal või on vähemalt kaasatud mitmesse projekti, mille eest saab eelduslikult lisatasu.

Hagejate hinnangul on kostja võimeline tasuma igakuiselt ülalpidamist kahele lapsele kokku

summas 994,79 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

34. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased.

35. Kohtule esitatud sünnitunnistustest (tlk 6-7) nähtuvalt on K. T. ja R. T. ülenejaks sugulaseks

PKS § 80 lg 1 järgi nende vanemad K. T. ja T. T., olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96

mõttes.

36. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises.

37. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 1. oktoobrist 2019. a elavad hagejad isaga XXX.

38. Esialgses hagis nõudsid hagejad elatist miinimummääras kuid suurendasid oma nõuet ning

nõuavad elatist alates 08.01.2020. a hagejale I summas 474,77 eurot kuus ja hagejale II

summas 520,02 eurot kuus.

39. Seadusandja on lapse vajaduste kaitseks näinud PKS § 101 lõikes 1 ette elatise

miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

ühes kuus (2020 aastal on elatise miinimummääraks 292 eurot.) Elatisnõude määramisel

tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet

ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära

põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-

s

27),

et

tuleb

eeldada,

et

lapse

ülalpidamiseks

kulub

kummagi

vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

40. Miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-78-13, p 15).

41. Kostja vastuväidete kohaselt on hagejate kulutused ülepaisutatud, erivajadused tõendamata

ja lisaks saavad hagejad, elades vanemate ühisomandis olevas majas, kasutuseeliseid, mida

tuleks arvestada.

42. Kohus, arvestades hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude põhjendatust ning

hinnates esitatud kuludokumente kogumis, on seisukohal, et hagejate kulutused on

ülepaisutatud.

43. Lähtudes hagis väljatoodust ning esitatud tõenditest peab kohus ühe hageja eluasemekulude

(vesi, elekter, prügi, küte) (tlk 80-84, 86-89, 104) põhjendatud suuruseks kokku ligikaudu 80

eurot kuus, transpordile 30 eurot, toidule (koos hagejate isikliku koduvälise toidurahaga)

250 eurot kuus, sideteenustele (sh internet) hageja I osas 20 eurot ja hageja I osas 27 eurot,

riietele-jalanõudele 50 eurot kuus, ravimitele ja hügieenitarvetele (sh ühekordsed ostud

jagatuna aastale) 20 eurot, õppetööga (sh kooliüritustega) seonduvad kulud 30 eurot,

huvitegevuse ja vabaaja veetmisega seonduvad kulud (sh treeningutasud) hageja I osas 60

eurot (tlk 110) ja hageja II osas 21 eurot ning muud vajalikud kulud (nt nägemise heaks

tehtud kulud, laste voodipesu, madratsi vms soetamine jne jagatuna aasta lõikes) (tlk 127)

20 eurot.

44. Kohus ei pea põhjendatuks hagejate kulu koristusteenusele, kuivõrd tegemist ei ole

vältimatult vajaliku kuluga ning hagejad on juba sellises vanuses, et saavad abistada isa

majapidamise korrashoiuks vajaminevatel kergematel töödel. Samuti ei pea kohus

põhjendatuks lugeda hagejate eluaseme kulude hulka pangalaenu makse, kuna pangalaen on

võetud vanematel endale isikliku kinnisvara soetamiseks ning asja materjalidest ei nähtu, et

maja ostmine oli tingitud just laste vajadustest. Kinnisvara (mis ei ole laste omandis)

soetamiseks, hooldamiseks ja säilitamiseks tehtavaid kulutusi (mis ei sõltu tarbimisest, nagu

nt küte) ei ole õige arvestada alaealisele ülalpeetavale kuluvate kulutuste hulka. Samuti ei

kuulu taskuraha lapse igapäevaste vajalike kulutuste hulka, kuna selle võimaldamine ja

summa suurus sõltub vanema vabast tahtest ja võimalustest.

45. Kuigi hagejad on viidanud täiendavatele kuludele seoses hageja I vajadusega XXX järele ja

hageja II XXX, ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejatel on need

näidustatud. Hageja I on külastanud XXX oktoobris ja novembris 2019. a (tlk 62-63), kuid

tõendeid selle kohta, et hagejal I tuleb igakuiselt mingi aja vältel XXX külastada, kohtule

esitatud ei ole. Ka ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt tuleks hagejal II toituda

tavapäraselt erinevalt.

46. Seega on kohus seisukohal, et hageja I mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on

ligikaudu 560 eurot ja hageja II mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on ligikaudu

528 eurot, mis sisuliselt vastab seadusega ettenähtud elatise miinimummäärale.

47. Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kumbki hageja

viibib kuus 4 päeval (kahel nädalavahetusel) kostja juures ja on kostja vahetul ülalpidamisel.

Hagejate vastuväidete kohaselt viibis perioodil oktoober 2019. a kuni 18.12.2019. a hageja I

ema juures kolmel nädalavahetusel s.o keskmiselt üks nädalavahetus kuus ja hageja II kaks

nädalavahetust.

48. Kuigi poolte vahel on vaidlus selles, kui palju viibivad hagejad ema juures ühes kuus ja kas

ja mis ulatuses täidab kostja sel ajal ülalpidamiskohustust vahetult, ei ole kohtule esitatud

tõendeid (nt suhtlemise kord), millest nähtuks vanemate vaheline kokkulepe selle kohta, kui

palju reaalselt ühes kuus hagejad kostja juures viibivad. Kui arvestada sellega, et perioodil

05.10.2019. a kuni 02.01.2020. a viibis hageja I 8 päeva (keskmiselt 2,6 päeva kuus) ja

hageja II 6 päeva (keskmiselt 2 päeva kuus) kostja juures, siis ei saa seda käsitleda sellena,

et hagejad viibivad olulise osa ajast kostja juures, mil kostja neid ka vahetult ülal peab.

Kostja kulutused (tlk 155-165), mis tol perioodil on tehtud kokku summas 599,15 eurot,

koosnevad enamjaolt toidust, vaba aja kulutustest, transpordist (bussipiletid) ning ka riietest-

jalanõudest.

49. Kohus ei nõustu kostjaga, et tehes hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil

hagejad viibivad tema juures, on ta ülalpidamiskohustust selles ulatuses täitnud. Elatise

suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema

juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste

rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse

ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Samas ei

sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile

või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti

sellest, kumma vanema juures laps on.

50. Kuna hagejad elavad isa juures kannab isa eeldatavasti (sh makstava elatise arvelt) hagejate

kulutused riietele. Mis aga ei tähenda seda, et kostja ei tohiks lastele riideid osta. Samas ei

saa selliseid oste elatise summast maha arvata. Õige ei ole ka laste seisukohast isa selline

käitumine, kus isa saadab emale tagasi asjad, mis lapsed on välja valinud ja ema on lastele

ostnud (nt saapad).

51. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostja väide selle kohta, et kasutuseelis vanemate

ühisomandis olevas majas, on hagejatel olemas. Samas leiab kohus, et kuna eelpooltoodust

tulenevalt on kohus leidnud, et hagejate vajadused on samas suurusjärgus seadusega

ettenähtud elatise miinimummääraga, ei ole vajadust hakata eraldi kasutuseelise väärtust,

mis on ka tõendamata, kindlaks määrama, sest alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määra ei ole ning elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele kummagi hageja

kasuks seadusega ettenähtud miinimummäära ulatuses.

52. Kuigi hagejad ja kostja on viidanud ka peretoetusele, leiab kohus, et kuna kehtiv

perekonnaseadus ei näe ette alust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras

väljamõistetavat elatist vähendada riiklikke lapsetoetuste tõttu ning ka kohtupraktika järgi

tuleb peretoetustega arvestamise põhjendatust hinnata asjapõhiselt, leiab kohus, et antud

juhul ei ole põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada peretoetustega.

53. Hagejad nõuavad kostjalt elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2019. a kuni 07.01.2020. a

eest hageja I summas 1331,52 eurot ja hageja II summas 1477,48 eurot, millest on maha

arvestatud kostja 30.12.2019. a tasutud 400 eurot.

54. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

55. Riigikohus on 04.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et

nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud

isikult kordagi ülalpidamist nõudnud, saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust määrates. Ülaltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidavalt ülalpidamist nõudnud,

kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise

nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga

saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu 25.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-35-16, p 20).

56. Hagejatel on õigus saada kostjalt elatist alates 1. oktoobrist 2019. a ning kuna kohus leidis,

et elatis on põhjendatud miinimummääras, tuleb kostjal 2019 aastal tasuda mõlemale

hagejale elatist 270 eurot kuus. Kostja Swedbanki väljavõttest (tlk 200) nähtuvalt on kostja

tasunud detsembris 2019. a hagejatele elatist kokku 400 eurot s.o ühele hagejale 200 eurot

ning jaanuaris 2020. a 400 eurot ja veebruaris 2020. a 400 eurot.

57. Arvestades hagejate tagasiulatuva elatisenõude perioodi s.o alates 01.10.2019. a kuni

07.01.2020. a ning kostja tasutud summat (400 eurot), tuleb kostjal tasuda mõlemale

hagejale elatist 678,13 eurot (3x270 eurot + 292/30x7 päeva – 200 eurot).

58. Kohus leiab, et kostja on suuteline tasuma hagejatele tagasiulatuvalt miinimummääras

elatise ühekordse summana kahjustamata seejuures enda tavapärast toimetulekut. Kostja

sissetulek on XXX eurot kuus (tlk 197-198) ning tema kulutused XXX eurot.

59. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

60. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja I kasuks välja

elatise tagasiulatuvalt summas 678,13 eurot ja hageja II kasuks välja elatise tagasiulatuvalt

summas 678,13 eurot ning edaspidi mõlemale hagejale 292 eurot kuus alates 08.01.2020. a

kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1

sätestatud elatise miinimummääras.

61. Asja materjalidest (tlk 200) nähtuvalt on kostja tasunud 31.01.2020 ja 11.02.2020 hagejate

seadusliku esindaja pangakontole kokku 800 eurot selgitusega „elatis K. T., R. T.TU, mida

tuleb otsuse täitmisel arvesse võtta.

Menetluskulud

62. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

63. Arvestades asjaolusid, nõude rahuldamise ulatust ning seda, et tegemist on laste

ülalpidamisnõudega, on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetlusosaliste

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik