2-20-538/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-20-538 Tsiviilasi M.M hagi K.M vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.M , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXXXX Kostja K.M, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-X, XXXXXX Kohtuistungi toimumise aeg

21. veebruar 2020. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.M hagi K.M vastu abielu lahutamise nõudes. 2. Lahutada M.M (isikukood XXXXXXXXXXX) ja K.M (isikukood XXXXXXXXXXX) abielu, mis on registreeritud XX. XXXXXXXX XXXX. a XXXXXXX rajooni XXX XX perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on XX.XX.XXXX.a. koostatud abieluakt nr XX. 3. Jõustunud kohtuotsus saata rahvastikuregistrile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. 4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosalite endi kanda. 2. Hageja kanda jääb tema poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue 1. 13.01.2020. a esitas hageja M.M Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse kostja K.M vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX. a XXXXXXX. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates XX.XX.XXXX. a. Perekonnaseisuametis lahutada ei ole võimalik, kuna kostja ei soovi lahutus ja ei ilmu kokkulepitud ajal ametiasutusse. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde, kinnitades, et kooselu taastada ei soovi.

Kostja seisukohta

2. Kostja kirjalikku seisukohta hagiavaldusele ei esitanud. Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu ja palus hagejalt andestust. Kostja kinnitab, et on hagejale palju peavalu ja pahandust tekitanud ning mõistab, miks hageja tema juurest lahkus.

Kohtuotsuse põhjendused 3. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX. a, abieluakt nr XX, väljaandja XXXXXXX rajooni XXX XX XXX. 5. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 5.1. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud XXXX. a

XXXXXX. Hageja on selgitanud, et ta ei soovi enam abielu jätkamist, kuna teab, et sellest ei tule midagi välja. Hageja on kostjale eelnevalt korduvalt andestanud, kuid kostja oma käitumist ei muuda. Abielu lahutamise põhjuseks nimetab hageja asjaolu, et nad ei ela enam kostjaga koos ning kosja liigtarvitab alkoholi. Kostja on hagejalt andestust palunud ja ei soovi abielu lahutada. Kostja hinnangul said probleemid alguse sellest, et hageja sai teada, et ta on suue summa võlgu, millest tuli poolte vahel suur pahandus. 5.2. Arvestades, et kostja näol on tegemist alkoholi liigtarvitajaga ning hageja on välistanud kooselu taastamise, lahutab kohus poolte abielu. Kohtu hinnangul kostja mõistab, et abieluliste suhete lõppemise põhjuseks on eelkõige kostja enda käitumine. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. 6. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik