4-19-2526/19 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-19-2526 Otsuse kuupäev 17. märts 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kohtuasi Helmot-E OÜ väärteoasi välismaalaste seaduse § 301 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 11. septembri 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Helmot-E OÜ kaitsja vandeadvokaat Raul Markus, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 26. veebruar 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 11. septembri 2019. a otsus Helmot-E OÜ väärteoasjas välismaalaste seaduse § 301 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17. aprilli 2019. a otsusega karistati Helmot-E OÜ-d välismaalaste seaduse (VMS) § 301 lg 2 alusel rahatrahviga 12 000 eurot. Otsuse kohaselt kontrollis kohtuväline menetleja 15. märtsil 2019 A tehase ehitusobjektil töötavaid välismaalasi. Ehitusel olid Helmot-E OÜ töötajatena Valgevene Vabariigi kodanikud, kelle lühiajalist töötamist Eestis ei olnud Politseija Piirivalveametis nõuetekohaselt registreeritud. VMS § 286 lg 1 kohaselt peab tööandja kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusalune isik, taotledes selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 3. Viru Maakohtu 11. septembri 2019. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vaidlust ei ole selles, et kontrolli tegemise ajal töötasid ehitusobjektil Helmot-E OÜ-ga töölepingu sõlminud välismaalased, kes viibisid Eestis seaduslikul alusel, kuid nende lühiajaline Eestis töötamine oli registreeritud teise tööandja juures. 7. märtsil 2019 esitas

4-19-2526

2(3) Helmot-E OÜ juhatuse liige Politseija Piirivalveametile taotlused töötajate lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks, kuid järelevalve tegemise ajal ei olnud välismaalased Helmot-E OÜ-s töötamiseks Politseija Piirivalveametilt veel luba saanud. Järelikult ei olnud neil kontrollimise päeval õiguslikku alust Helmot-E OÜ-s töötamiseks. Helmot-E OÜ tegutses välismaalasi õigusliku aluseta tööle lubades tahtlikult: juhatuse liige R. G. teadis, et iga tööandja peab saama eraldi loa välismaalase tööle võtmiseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Helmot-E OÜ kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 4.1. Kassaatori hinnangul oli välismaalastel Eestis töötamiseks õiguslik alus ja menetlusalune isik väärtegu toime ei pannud. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluste isikute lühiajaline töötamine oli Eestis küll registreeritud, kuid teiste tööandjate juures. VMS § 1071 lg-st 2 ei tulene, et välismaalase Eestis lühiajaline töötamine registreeritakse tööandjapõhiselt. Samuti ei kohusta seadus tööandja vahetumisel töötamist uue tööandja juures uuesti registreerima. 4.2. VMS § 1091 sätestab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise lõppemise. Tööandja vahetumine ei ole üheks registreerimise lõppemise aluseks. Seega kehtisid praegusel juhul välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreeringud ja menetlusalusel isikul ei olnud kohustust nende töötamist uuesti registreerida. Välismaalase ajutine Eestis töötamine registreeritakse esimest korda töötama asudes ja see kehtib kuni registreerimisel määratud tähtpäevani, selle kehtetuks tunnistamiseni VMS § 109 järgi või lõppemiseni VMS §-s 1091 sätestatud alusel. VMS § 296 lg 1 kohustab tööandjat kontrollima töötajate Eestis töötamise õiguslikku alust. Menetlusalune isik täitis selle kohustuse, esitades kirjalikud tõendid välismaalaste Eestis töötamise registreerimise kohta. 5. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Välismaalaste lühiajaline Eestis töötamine Helmot-E OÜ-s ei olnud nõuetekohaselt registreeritud. Ettevõtte juhatuse liige R. G. võimaldas välismaalastel Helmot-E OÜ-s töötades lühiajalise töötamise tingimusi rikkuda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Vaidlust ei ole selles, et kõnesolevate välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis oli registreeritud teiste tööandjate juures ja Politseija Piirivalveamet ei olnud nende töötamist Helmot-E OÜ-s registreerinud. Erinevalt kassaatorist leiab kolleegium, et välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimine VMS § 106 alusel on tööandjapõhine. Viidatud sätte järgi võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politseija Piirivalveametis. 7. VMS § 106 lg 11 kohaselt võib välismaalase lühiajalise töötamise registreerida, kui välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised ning tööandja on Eestis registreeritud. Need nõuded peavad olema välismaalase Eestis töötamise jooksul jätkuvalt täidetud (VMS § 106 lg 12). Välismaalane võib Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui Politseija Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine (VMS § 1071 lg 2). Siseministri 4. detsembri 2015. a määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ (edaspidi määrus) § 1 lg 1 kohaselt esitab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse Politseija Piirivalveametile tööandja. Taotluses tuleb esitada erinevaid andmeid tööandja, töötaja, töökoha, töötasu jm kohta (määruse § 8). Taotluse esitamisega kinnitab tööandja, et ta on veendunud välismaalase vastavuses

4-19-2526

3(3) töökoha nõuetele (välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 252 SE seletuskiri, lk 15). VMS § 280 lg 1 p 5 kohustab välismaalast mh teavitama Politseija Piirivalveametit töötamistingimuste muutumisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest. Sarnane kohustus on ka tööandjal (VMS § 285 lg 1). 8. Otsus lühiajalise töötamise kohta tehakse seega tööandja esitatud andmete alusel (mh töökoha, töötasu jmt andmed), mis võivad tööandja vahetumisel muutuda. Uue registreerimistaotluse esitamisel saab Politseija Piirivalveamet kontrollida välismaalase lühiajalise töötamise lubatavust uue tööandja juures. Seega on välismaalase lühiajalise töötamise Eestis registreerimine tööandjapõhine ja eeldab enne uuele töökohale asumist Politseija Piirivalveametis registreerimist. Järelikult pidanuks Helmot-E OÜ enne välismaalaste tööle lubamist nende lühiajalise töötamise Politseija Piirivalveametis registreerima. 9. Eelnevale vaatamata tuleb väärteomenetlus VTMS § 1732 lg 3 alusel Helmot-E OÜ suhtes kassatsiooni piiride väliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu lõpetada. 10. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 4-18-6507/42, p-d 26–28.) 11. Käesolevas väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavat füüsilist isikut, kes ja millise süüteo Helmot-E OÜ huvides toime pani. Seega ei sisalda väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Maakohus sellele tähelepanu ei pööranud. Kuna VTMS § 7 järgi on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa seda viga enam kohtumenetluses kõrvaldada. Seega tuleb väärteomenetlus Helmot-E OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 12. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu väärteotoimikus kahe tunnistaja ja menetlusaluse isiku esindaja venekeelsetele ütlustele, mida ei ole tõlgitud, kuid millele maakohus otsuse tegemisel tugines. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg 1 järgi on kriminaalmenetluse keel eesti keel. Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kõik seda valdavad. KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaalvõi kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuli 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-62-15, p 9). VTMS § 2 alusel laienevad osundatud sätted ka väärteomenetlusele. Kui tõendid ei ole eestikeelsed või eesti keelde tõlgitud, puudub kohtul alus nende toimikusse lisamiseks ja neile otsuse tegemisel tuginemiseks. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-22-14, p 10.1.) 13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Viru Maakohtu 11. septembri 2019. a otsuse ja lõpetab Helmot-E OÜ suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Kiris

Velmar Brett

Paavo Randma