2-16-8045/93 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Kohtuotsuse teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.03.2020.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Tsiviilasja number

2-16-8045

Tsiviilasi

M.-L. K. hagi K. K. vastu pärandi jagamise

(kaasomandi lõpetamise) nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: M.-L. K. (ik: xxxx); lepinguline esindaja

Mariza Lillepea

Kostja: K. K. (ik: xxxx); esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Argo Küünemäe

Hagi hind

3500 eurot

Kohtuistungid

16.03.2017, 14.03.2019, 09.10.2019

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Lugeda R. K. pärandvara hulka järgmine vara:

1) kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) väärtusega 54000 eurot ½ osas;

2) mootorratas xxxx, reg nr xxxx väärtusega 1000 eurot ½ osas;

3) Xxxx 1422,95 osakut, Xxxx 426,180 osakut ja Xxxx 1787,922 osakut;

4) rahalised vahendid R. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx summas 1,11 eurot ½ osas;

5) rahalised vahendid R. K. arvelduskontol nr xxxx AS Xxxx summas 2485,93 eurot ½

osas;

6) rahalised vahendid M.-L. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx summas 457,73 eurot ½

osas;

7) kohustused limiidikontol nr xxxx Xxxx AS-is (leping nr xxxx) laenujääk 11,52 eurot,

intress 2,95 eurot ja kaardikasko võlg 4,59 eurot, kokku 19,06 eurot ning

arvelduskonto nr xxxx Xxxx AS-is negatiivsest jäägist tulenev võlgnevus 0,61 eurot

½ osas.

3. Lõpetada p-s 2 loetletud vara osas pärandvara ühisus ja jagada pärandvara

järgmiselt:

1) kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) ja mootorratas xxxx, reg nr xxxx

jäävad hageja ainuomandisse;

2) ülejäänud R. K. pärandvarast jääb hagejale ja kostjale kummalegi:

-

R. K. pärandvarasse kuuluvatest rahalistest vahenditest 736,19 eurot;

-

Xxxx 711,475 osakut;

-

Xxxx 213,09 osakut;

-

Xxxx 893,961 osakut;

-

AS Xxxx limiidikontoga nr xxxx ja AS Xxxx arvelduskontoga nr xxxx seotud

kohustustest 4,92 eurot.

4. Välja mõista hagejalt kostja kasuks enamsaadud pärandvara eest hüvitis kinnistu

asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) eest 13 500 eurot ja mootorratta xxxx, reg nr

xxxx eest 250 eurot.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda kanda. K. K.le määratud esindaja

kulud jätta riigi kanda, riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus eraldi

määrusega.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud

apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. M.-L. K. (edaspidi hageja) esitas 22.05.2016.a Viru Maakohtule hagi K. K. (edaspidi kostja)

vastu pärandi jagamise (kaasomandi lõpetamise) nõudes. 16.06.2016.a. esitas hageja

kohtule täpsustatud hagiavalduse.

Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja pärandaja R. K. abielus alates xxxx. Abikaasade vahel

kehtis varaühisus ning nad ei olnud sõlminud abieluvaralepingut. Pärandaja suri

tööõnnetuse tagajärjel xxxx.

08.03.2012.a. Rakvere notar I. R. koostatud pärimistunnistuse kohaselt on R. K. pärijateks

½-s mõttelises osas tema abikaasa M.-L. K. ja ½-s mõttelises osas tema poeg K. K. eelmisest

abielust M. M..

Pärandvara kohta on tehtud pärandvara inventuur ning vormistatud pärandvara nimekiri.

Vastavalt pärimismenetluses, sealhulgas 19.10.2011 koostatud pärandvara nimekirjaga

kindlaks tehtud asjaoludele ja 08.03.2012 väljastatud avaldusele ja projektile omandiõiguse

tunnistuse avalduse tõestamiseks, on varaühisuse kestel R. K. ja M.-L. K. ühisvara hulka

omandanud ning pärandvaraks alljärgnevad esemed:

ühisvarana õigused

1) kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), koguväärtus 16000 eurot;

2) mootorratas xxxx, reg nr xxxx, väärtusega 1000 eurot;

3) kogumispension Xxxx AS-is 1357,76 eurot;

4) 06.07.2011 seisuga oli R. K. arvelduskontodel nr xxxx Xxxx 1.11 eurot, nr xxxx AS

Xxxx 12 eurot ja nr xxxx Xxxx AS-is -0.61 eurot;

5) M.-L. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx 458,43 eurot.

Pärandvara hulka kuulusid lisaks ühisvarale R. K. lahusvarana järgmised õigused:

1) rahalised vahendid R. K. nimel avatud kogumispensionikontol nr xxxx Xxxx - saldo

vastavalt pärandvara nimekirjale on 1787.922 Xxxx osakut, (osaku hind 0,88178 eurot)

turuväärtusega 1576,55 eurot.

2) AS-is Xxxx 426,180 Xxxx osakut, (osaku hind 1,08933 eurot) turuväärtusega 473,23

eurot.

Pärandvara hulka kuulusid R. K. lahusvarana järgmised kohustused:

1) limiidikontol nr xxxx Xxxx AS-is (leping nr xxxx) laenujääk 11,52 eurot, intress 2,95

eurot ja kaardikasko võlg 4,59 eurot, kokku 19,06 eurot.

2) arvelduskonto nr xxxx Xxxx AS-is negatiivne - -0.61 eurot.

3) R. K. oli käendajaks õppelaenulepingute nr xxxx, laenujääk 1907, 16 eurot ja nr xxxx,

laenujääk 547,20 eurot, juures.

4) R. K. kasuks 29.01.2011 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus 15000 eurot.

Seega moodustavad R. K. pärandvara õigused (vara) kokku summas 14 986,06 eurot ja

sissenõutavaks muutunud kohustused kogusummas 17474,03 eurot.

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmete alusel 19.10.2011 koostatud pärandvara

nimekirja kohaselt kuulusid R. K. lahusvara hulka lisaks tema nimele registreeritud

sõidukid xxxx, 1983, reg nr xxxx, väärtusega 300 eurot; xxxx, 1984, reg nr xxxx, väärtusega

300 eurot ja xxxx, 1991, reg nr xxxx, väärtusega 500 eurot, kuid sõidukid xxxx ja xxxx olid

juba aastaid varem, enne Hageja ja Pärandaja abiellumist R. K. poolt müüdud ning xxxx oli

kingitud R. K. ema L. K., mistõttu faktiliselt need sõidukit ei olnud pärandi avanemise

hetkel enam Pärandaja omanduses ega kuulu seega tema pärandvara hulka.

Kuna pärimismenetlusel ei jõudnud hageja ja kostja seaduslik esindaja pärandvara

jagamisel kokkuleppele, palub hageja kohtul pärandvara jagada.

Hageja palub:

1) jagada 06.07.2011 surnud R. K. pärandvara kaaspärijate hageja ja kostja vahel järgmiselt:

-

kinnistu jätta hageja ainuomandisse, kuna see on tema, kui üleelanud abikaasa elukoht

ning talle kuulub ühis- ja pärandvarana ¾ asjast. Alaealine kostja K. K. elab oma

seadusliku esindaja juures. Hageja hüvitab kostjale 4000 eurot.

-

mootorratas xxxx, reg nr xxxx jätta hageja ainuomandisse, kuna talle kuulub ühis- ja

pärandvarana ¾ asjast ning ta omab A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning on

vanem kui lubatud miinimumvanus 24. aastat. Hageja hüvitab kostjale 250 eurot.

-

hageja hüvitab kostjale pärandi avanemise päeval pangakontodel olnud rahalistest

vahenditest kokku summas 117,89 eurot.

Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamiseks pool kinnis- ning vallasvara väärtusest ja

rahalistest vahenditest kokku 4367,89 eurot.

-

kohustused jagada kaaspärijate vahel võrdselt: hageja ja kostja on kohustatud täitma

pooles ulatuses pärandvara hulgas olevad sissenõutavaks muutunud kohustused kumbki

summas 8737,02 eurot.

-

hageja soovib tasaarveldada kostjale hüvitatava pärandvara osa tema kohustuste osaga

järgnevalt: hageja võtab enda kanda lisaks enda poolele kohustustest kostja pool kinnis-

ning vallasvara väärtusest ja rahalistest vahenditest kokku 4367,89 eurot.

Seega jääb kostja pärandvaraks ülejäänud kohustuse osa 4369,13 eurot.

2) Menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 300 eurot mõista välja kostjalt hageja kasuks.

Hagile on tõenditena lisatud: koopiad 08.03.2012 Rakvere notar I. R. koostatud

pärimistunnistusest (I kd, tl 10-11) ning avalduse omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks ja

omandiõiguse tunnistuse projektist (I kd, tl 14-17), Rakvere kohtutäitur R. P.i koostatud

pärandvara nimekirjast (I kd, tl 12-13).

2. Hageja esitas 31.03.2019 seisukoha kostja 26.03.2019 kompromissile ja omapoolse

kompromissi.

Hageja ei nõustu kostja kompromissiga. Kostja on esitanud vastuses hagiavaldusele kohtule

prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millest nähtub, et menetlusega

pole tuvastatud hageja poolt ühegi allkirja võltsimist. Uurimise käigus on muuhulgas üle

kuulatud M. S. mootorratta xxxx ostmise-tagasimüümise aja ja asjaolude kohta ning R. K.,

R. S. ja M. N., kes tõendavad kirjalikku laenulepingut. Hageja on lähtunud pärandvara

loetelu osas notar I. R. ja kohtutäitur R. P.i vormistatud dokumentidest. Hageja märgib, et

Riigiprokuratuur

ei

tühistanud

kostja

seadusliku

esindaja

kaebuse

alusel

kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ning kostja otsustust ei vaidlustanud.

Hageja esitas omapoolse ettepaneku veelkord:

1) hageja hüvitab kostjale ¼ 27000 eurosest kinnistu väärtusest, s.o 6750 eurot;

2) hageja Xxxx panga konto väljavõttest nähtub, et 06.07.2011 seisuga oli hageja kontol

458,43 eurot, milline oli ühisvara ning millest hageja hüvitab kostjale ¼, s.o 114,60

eurot;

3) R. K. Xxxx AS konto väljavõttest nähtub, et kontojääk oli 06.07.2011 seisuga 6,79

eurot, milline oli ühisvara ning millest hageja hüvitab kostjale ¼ , s.o 1,67 eurot;

4) R. K. Xxxx kontojääk oli 1,11 eurot, milline oli ühisvara ning millest hageja hüvitab

kostjale ¼, s.o 0.27 eurot;

5) kui kostja leiab, et 08.07.2011 R. K. Xxxx AS arvele laekunud S AS töötasu 2207,68

eurot on pärandvara, siis on see hageja seisukoha järgi ühisvara, millest kostjale kuuluks

¼. Nimetatud summast võttis AS Xxxx pangalaenu katteks maha 149,50 eurot ning

hageja võttis välja pangaautomaatidest ja kandis osamaksena enda arvele kokku 2000

eurot, mille eest vastavalt ostu-müügilepingule ostis M. S.ilt tagasi mootorratta xxxx,

mis on mootorratta tegelikuks turuväärtuseks. Töötasu jääk 58,18 eurot, millest kostjale

kuuluks hüvitamiseks ¼ osa, s.o 14,55 eurot.

6) R. K.l on kohtutäituri pärandvara nimekirja järgi Xxxx 1422.195 osakut, summas

1357,76 eurot, Xxxx 426.180 osakut, summas 473,23 eurot ja Xxxx 1787.922 osakut

summas 1576,55 eurot, kõik kokku summas 3407,54 eurot.

7) hageja on hüvitanud R. K. vastu olnud nõuded Xxxx AS-ile 19,67 eurot, millest kostjale

kuulus ¼, s.o 4,91 eurot; tasus kohtutäitur R. P.ile pärandvara inventuuri tegemise tasu

42,00 eurot, millest kostja osa on ½, s.o 21,00 eurot ning tasus R. K.le 15000 eurosest

laenulepingust ½, s.o 7500 eurot;

8) hageja on nõus kostjale hüvitama punktides 1.,2.,3.,4. esitatu, s.o kokku 6866,54 eurot.

9) hageja vähendab p. 7 hüvitatavat osa Xxxx AS-ile tasutud pärandaja võlgnevuse ¼ osa,

s.o 4,91 eurot võrra ja kohtutäitur R. P.ile pärandvara inventuuri tegemise tasust ½ osa,

s.o 21,00 eurot võrra ning mootorratta xxxx turuväärtuse ¾ võrra, s.o 1500 eurot ning

hüvitatavaks tasuks kostjale jääb 5340,63 eurot. Mootorratas xxxx antakse kostja

ainuomandusse;

10) hageja loovutab täies ulatuses kostjale p.6 näidatud pensioniosakute summa kokku

3407,54 eurot, millest enda ¾ osa, s.o 2525,66 eurot tasaarveldab p.9 näidatud kostjale

hüvitatava osaga;

11) seega jääb hageja poolt kostjale hüvitatavaks osaks 2814,97 eurot, millise osa hageja

tasaarveldab kostja kohustuse osaga laenulepingu ½ osast, s.o 7500 eurost. Ülejäänud

võlgnevus summas 4685,03 eurot tasub kostja R. K.le;

12) ülejäänud kohtutäituri pärandvara nimekirjas olevate sõidukite üle vaidlus puudub ja

poolte kokkuleppel ei kuulu need pärandvara hulka;

13) käesoleva kompromissettepanekuga ei nõua hageja kostjalt välja kinnistu säilimiseks ja

alalhoidmiseks tehtud kulutuste osa (eksperdi hinnangu alusel 06.07.2011 kinnistu

väärtus 27000, käesoleval ajal turuväärtus 54000 eurot).

3. 28.06.2019.a. esitas hageja kohtule taotluse hagi aluse ja eseme muutmiseks ning tõendi

vastuvõtmiseks.

Hageja selgitusel nõustub ta põhimõtteliselt Viru Maakohtu 23.05.2019 määruses esitatud

kohtu seisukohtade ja kompromissile suunamise ettepanekuga kohtu poolt välja pakutavatel

tingimustel.

Hageja soovib muuta hagi alust ja eset ning palub kohtul jagada 06.07.2011 surnud R. K.

pärandvara kaaspärijate hageja ja kostja vahel järgmiselt:

1) Õigused (vara):

-

kinnistu asukohaga jätta hageja ainuomandisse, kuna see on tema, kui üleelanud

abikaasa elukoht ning talle kuulub ühis- ja pärandvarana ¾ asjast. Samuti on hageja

ainuisikuliselt kandnud koormisi ja kohustusi kinnisasja alleshoidmiseks, säilimiseks ja

kasutamiseks.

Kinnisasja turuväärtus vastavalt eksperthinnangule nr xxxx 06.07.2011 oli 27000 eurot

ning ekspertiisi teostamise ajal 03.02.2018 oli 54000 eurot. Eksperthinnangust nähtub,

et vara kasutus elamuna oli 06.07.2011 täiendava remondita kasutamiskõlbmatu.

-

Mootorratas xxxx, reg nr xxxx, väärtusega 1000 eurot, jätta hageja ainuomandisse.

-

Rahalised vahendid (lahusvara) R. K. nimel avatud kogumispensionikontol nr xxxx

Xxxx ja AS-is Xxxx, ühisvara hulka kuuluv kogumispension Xxxx AS-is, R. K.

arvelduskontodel nr xxxx Xxxx 1,11 eurot, arvelduskontol nr xxxx AS Xxxx 12 eurot,

arvelduskontol xxxx Xxxx AS-is -0.61 eurot ning M.-L. K. arvelduskontol nr xxxx

Xxxx 454,43 eurot jäävad hagejale.

2) Kohustused (vara):

-

R. K. limiidikontol nr xxxx Xxxx AS-is võlgnevus 19,06 eurot; arvelduskonto nr xxxx

Xxxx AS-is negatiivne jääk – 0.61 eurot jäävad hageja kanda, kes on need kohustused

täitnud.

-

R. K. kasuks 29.01.2011 sõlmitud laenulepingust tulenevast kohustusest 15000 eurot

on hageja poole, s.o 7500 eurot hüvitanud, kohustuse ülejäänud osa 7500 eurot jääb

hageja kanda.

-

Hageja on hüvitanud Rakvere kohtutäitur R. P.ile pärandvara inventuuri tegemise tasu

42 eurot ega nõua sellest poolt välja kostjalt.

3) Hageja loovutab kostjale pärandvara hulka mitte kuuluva, kuid R. K. omanduses olnud,

tema poolt müüdud ja hageja poolt pärandaja surma järgselt M. S.elt tagasi ostetud

mootorratta xxxx, reg nr xxxx, väärtusega 2000 eurot. Mootorratas xxxx antakse kostja

ainuomandisse.

4) Hageja ei nõua kostjalt välja kinnisasja asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) säilimiseks

ja alalhoidmiseks tehtud kulutuste 27000 eurot (eksperdi hinnangu alusel oli 06.07.2011

kinnistu väärtus 27000 eurot, käesoleval ajal 54000 eurot) ¼ osa.

5) R. K. lahusvara hulka kuuluvad tema nimele registreeritud sõidukid xxxx, 1983, reg nr

xxxx, xxxx, 1984, reg nr xxxx ja xxxx, 1991, reg nr xxxx ei olnud faktiliselt pärandi

avanemise hetkel enam pärandaja omanduses ega kuulu seega tema pärandvara hulka.

6) Pärandvara nimekirja ja pärandvara hulka ei kuulu ka sõiduk xxxx, reg nr xxxx, mille

R. K. müüs 03.07.2011 K. L., kes uue omanikuna registreeris selle ARK-is oma nimele

19.07.2011. Kuna nimetatud sõiduk ei kuulunud pärandi avanemise ajal enam

pärandajale ega hagejale ega ole ka hageja valduses, puuduvad mitteomanikel selle vara

suhtes käsutusõigused.

7) Kuna kostja ei nõustunud kompromissiga, palub hageja TsMS § 162 lg 1, 2,3 alusel

kohtumenetlusega seotud kulud, sealhulgas riigilõiv 300 eurot, välja mõista kostjalt.

Taotlusele on lisatud hageja Xxxx (endise nimega Xxxx AS) pangakonto väljavõte 05.-

07.07.2011 (II kd, tl 150).

4. 03.07.2019.a vastuses Viru Maakohtu 02.07.2019 määrusele (tõendite kogumise

korraldamine) hageja selgitab, et laenu saamisega oma vennalt R. K.lt ja laenulepinguga

tegeles R. K.. Hageja ei tea laenulepingu asukohta ega seda, kus R. K. laenu saamise järgselt

lepingut hoidis. Laenuandja R. K. esitas laenulepingu Rakvere notar I. R.le, kes selle koopia

edastas pärandvara inventuuri tegevale kohtutäitur R. P.ile.

Hageja selgitab täiendavalt xxxx reg nr xxxx müügilepingu osas algatatud

kriminaalmenetluse asjaolusid.

KOSTJA SEISUKOHT

5. Kostja 19.09.2016.a vastuses on nõus põhimõtteliselt jagama pärandvara ja lõpetama

kaasomandi, kuid leiab, et hagiavalduses ei ole kajastatud pärandvarasse kuuluvaid esemeid

ja väärtust objektiivselt.

Väär on hageja väide nagu oleks kinnistu asukohaga xxxx väärtus üksnes 16 000 eurot.

Hageja enda tellitud 12.04.2011.a eksperthinnangu nr xxxx kohaselt on kinnistu väärtuseks

12.04.2011.a seisuga 35 000 eurot. Seega tuleb kaasomandi lõpetamisel lähtuda eelnimetud

eksperthinnangus toodud väärtusest. Kostja on nõus, et pärast kaasomandi lõpetamist jääb

kinnistu hageja ainuomandisse, kuid tingimusel, et hageja hüvitab kostjale tema

kaasomandiosa kaotuse eest summas 8 750 eurot.

Kostja on nõus, et mootorratas xxxx, reg nr xxxx jääb hageja ainuomandisse ja hageja

hüvitab kostjale nimetatud pärandvara väärtusest 250 eurot.

Hagiavalduses viidatakse, et R. K. pangakontol nr xxxx Xxxx oli pärandvara avanemise

päeval 12 eurot. Samuti on hageja viidanud, et 08.08.2011. a seisuga oli R. K. nimetatud

arveldusarvel 485,93 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttelt on

tuvastatav, et veel 08.07.2011. a on R. K. pangakontole kantud AS S poolt R. K. palk

summas 2 207,68 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on hageja jõudnud järelduseni,

et R. K. pangakontodel olnud rahast kuulub kostjale hüvitamiseks üksnes 117,89 eurot.

Samuti nähtub pärandvara nimekirjast, et seisuga 02.08.2011. a on hageja arveldusarvel

2982,95 eurot. Kostjale jääb ebaselgeks, mille alusel ja millest lähtuvalt leiab hageja, et

pärandvarasse kuulub just 458,43 eurot.

Kostja leiab, et R. K. nõue R. K. vastu on tühine, kuna R. K. ei ole kunagi laenanud R. K.lt

15 000 eurot ja seda ka mitte 29.01.2011.a. Kostja nõuab hagejalt laenulepingu originaali

esitamist, et selle õigust kontrollida ja taotleda asjakohaste ekspertiiside teostamist.

Kostja nõustub hagejaga, et sõidukid xxxx, xxxx, xxxx ei kuulu pärandvara hulka ja selles

osas vaidlust ei ole.

Kostjale jääb selgusetuks, milline on hageja ettepanek R. K. lahusvara hulka kuuluvad

pensionifondides (Xxxx, AS Xxxx ja AS Xxxx) asuvate osakute jagamise osas.

Samuti ei nõustu kostja hageja järeldusega, et laenulepingute nr xxxx jääk on käesoleval

ajal 1907,16 eurot ja lepingu nr xxxx laenujääk on 547,20 eurot. Hagile lisatud manuste

põhjal ei ole võimalik laenujääki kontrollida.

Pärandvara nimekirjast puudub sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, mis on hageja igapäevases

kasutuses aastaid ja mis on K. L. nimele vormistatud. 03.07.2011.a vormistatud

müügilepingus on sõiduauto müüjaks R. K. ja ostjaks K. L.. Leping on väidetavalt sõlmitud

kolm päeva enne R. K. surma. Kostja 12.03.2012. a Ida Prefektuurile avalduse, et R. K.

allkiri lepingul on võltsitud, alusel läbiviidud kriminaalmenetluse nr xxxx käigus tehtud

ekspertiis tuvastas, et müügilepingu ei ole tõenäoliselt allkirjastanud R. K.. Seoses

eelöelduga soovib kostja esitada nõude müügilepingu tühisuse tuvastamiseks.

Pärandvara nimekirjast puudub ka mootorratas xxxx reg nr xxxx, mis on kostjale

arusaamatult saanud alates 23.07.2011.a. M. S.e omandisse.

Kostja vastusele on lisatud kinnistu eksperthinnang nr xxxx (I kd, tl 125-135),

12.04.2011.a., R. K. Xxxx pangakonto väljavõte (I kd, tl 137-138), sõiduauto xxxx

03.07.2011. a müügileping (I kd, tl 139), Ida Prefektuuri 16.01.2014. a määrus (I kd, tl 140-

142), liiklusregistri 13.07.2011.a väljavõte isiku sõidukite kohta (I kd, tl 143-146).

6. Kostja esitas 26.03.2019.a kohtule vastuettepaneku hageja kompromissettepanekule.

Ettepaneku põhjal on pooled kostja ettepaneku ja hageja vastuse kohaselt ühisel arusaamal

järgmises:

1) hageja hüvitab kostjale ¼ 27000 eurosest kinnistu väärtusest, s.o 6750 eurot.

2) R. K.l on kohtutäituri pärandvara nimekirja järgi Xxxx 1422.195 osakut, summas

1357,76 eurot, Xxxx 426.180 osakut, summas 473,23 eurot ja Xxxx 1787.922 osakut

summas 1576,55 eurot, kõik kokku summas 3407,54 eurot. Vastavalt pärimisseadusele

tuleb kostja seisukohalt osakute summa jagada pärijate vahel pooleks ehk 1703,77 eurot

osakutena kummalegi.

Poolte eriarvamused pärandvara jagamise osas:

1) kohtutäituri andmete kohaselt oli 02.08.2011.a seisuga hageja konto jääk 2982,95 eurot;

2) hageja märgib ettepanekus, et kui kostja leiab, et 08.07.2011 R. K. Xxxx AS arvele

laekunud S AS töötasu 2207,68 eurot on pärandvara, siis on see hageja seisukoha järgi

ühisvara, millest kostjale kuuluks ¼. Kostja juhib hageja tähelepanu asjaolule, et R. K.

palk laekus tema arvele 08.07.2019.a. Hageja ei avaldanud 08.03.2012.a notari juures,

et on osa R. K. palgast arvelt kaardiga välja võtnud või kandnud enda arvele ja seda

2000 euro ulatuses (nähtub panga väljavõttest). Kostja leiab, et R. K. palk tuleb pärijate

vahel jaotada vastavalt seadusele pooleks ehk hageja hüvitab kostjale 1000 eurot;

3) mootorratas xxxx oli pärandaja poolt soetatud enne abielu ja ARKis arvele võetud

25.05.2010 ja enne seda üles ehitatud koos pojaga. Seega on nimetatud ratas lahusvara.

Hageja on ratta ebaseaduslikult võõrandanud 23.02.2012.a ehk 8 kuud pärast R. K.

surma ja müügilepingu kohaselt hinnaga „kokkuleppel“. Kuna hagejal puudus

igasugune õigus R. K. vara müüa, siis on hageja kohus see ratas ka tagasi osta hinnaga

„kokkuleppel“, mida hageja ka väidetavalt tegi, sest ratas hageja käes. On arusaamatu

ja ebaloogiline, miks hageja leiab, et kostja peab hagejale 1500 eurot ratta eest maksma;

4) kostja ei saa nõustuda hageja aruteluga, mis puudutab väidet, et hageja on hüvitanud R.

K.le 7500 eurot väidetavast 15 000 eurosest võlast, mille väidetavalt võttis R. K.. Hageja

peab kohtus tõendama, et selline võlanõue üldse eksisteeris ja kostja on valmis näitama

kohtule, et laenuleping on võltsitud ning paluda kohut teha kuriteoteade politseile.

Kostja teeb veelkord vastuettepaneku, et kompromissi korras hageja hüvitaks kostjale:

-

6750 eurot kinnistu väärtusest;

-

pensioniosakud jagatakse pooleks ja kantakse poolte pangakontodele;

-

hageja hüvitab 50% R. K. arveldusarvel olnud ja hageja poolt väljavõetud summast ehk

1000 eurot.

-

hageja annab mootorratta kostjale üle ja see jääb kostjale ainuomandisse.

7. Kostja esitas 01.04.2019.a täiendavad seisukohad, mille kohaselt jääb kostja 19.09.2016.a

seisukohtade juurde ja teavitab kohut, et pooled ei jõudnud kokkuleppele pärandvara

jagamise osas.

Kostja nõustub, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse, kuid hageja on kohustatud hüvitama

kostjale kinnistu väärtusest kaasomandiosa kaotuse eest 27 000 eurot, sest vastavalt

26.02.2018.a eksperthinnangule on kinnistu turuväärtuseks 03.02.2018.a seisuga 54 000

eurot. Juhul, kui maakohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et pärandvarasse

kuuluv kinnistu tuleb jagada pärandvara avanemise seisuga, siis tuleks kinnistu väärtuse

hindamisel võtta aluseks 12.04.2011.a koostatud hindamisakt, mille kohaselt oli kinnistu

väärtus 35 000 eurot ning jagada see summa pärijate vahel võrdselt.

Kostja märgib täiendavalt 26.03.2019.a ettepanekule, et 02.08.2011.a seisuga hageja Xxxx

panga konto jääk 2982,95 eurot kuulus abikaasade ühisvara hulka ja tuleks jagada pärijate

vahel võrdselt.

Kostja leiab, et mootorratas xxxx tuleb jätta kostja ainuomandisse. Kostja hindab

mootorratta väärtuseks 500.- eurot.

Kostja ei tunnista R. K. nõuet ja on veendunud, et nimetatud nõue on alusetu ja laenuleping

võltsitud ning koostatud hageja poolt. Täituri koostatud pärandvara nimekirjal puudub

igasugune juriidiline tähendus ja see ei too kostjale kaasa mingeid tagajärgi. Täituri poolt

koostatud nimekirjal on informatiivne tähendus.

Kostja on nõus, et mootorratas xxxx, reg nr xxxx jääb hageja ainuomandisse ja hageja

hüvitab kostjale nimetatud pärandvara väärtusest 250 eurot.

Kostja jääb oma seisukoha juurde seoses sõiduautoga xxxx, reg nr xxxx. Kostja on nõus

jätma sõiduauto hageja ainuvaldusse, kui viimane hüvitab sõiduauto väärtusest pool ehk

500 eurot.

8. Kostja teatab 28.05.2019.a vastuses maakohtu ettepanekule kompromissiläbirääkimistele

asumiseks, et ei saa maakohtu 23.05.2019.a määruse toodud ettepanekut võtta aluseks

kompromissläbirääkimiste alustamiseks ja palub maakohtul menetlusega jätkata.

9. 28.06.2019.a esitas kostja kohtule taotluse tõendite kogumiseks - R. K. ja R. K. poolt

29.01.2011.a sõlmitud laenulepingu hagejalt väljanõudmiseks. 02.07.2019.a määrusega

kohus rahuldas kostja taotluse.

10. 09.10.2019.a kohtule esitatud kohtukõne teeside kohaselt tuleb kostja hinnangul kinnistu

kaasomandi lõpetamisel lähtuda 12.04.2011.a eksperthinnangus nr xxxx toodud kinnistu

väärtusest 35 000 eurot. Kostja on nõus, et pärast kaasomandi lõpetamist jääb kinnistu

hageja ainuomandisse, kuna hageja elab nimetatud kinnistul, kuid seda tingimusel, et hageja

hüvitab kostjale tema kaasomandiosa kaotuse eest summas 8 750 eurot. Kostja oli nõus, et

määratav täiendav ekspertiis teeb kindlaks kinnistu väärtuse hindamise aja seisuga (2017.a).

Täiendekspertiisi tulemusel hindas ekspert kinnistu väärtuseks 54 000 eurot. Kui lähtuda

2017.a tehtud ekspertiisist ja kohus leiab, et kinnistu kui pärandvara väärtuse aluseks tuleb

võtta 2017.a ekspertiisiakt, siis on hageja poolt kostjale hüvitatava summa suuruseks 27 000

eurot. Kostja on veendunud, et kuna hageja ei ole esitanud hoonele väidetavalt tehtud

kulutuste vastavasisulist konkreetset nõuet, siis ei saa hageja kostjalt antud menetluse

raames seda realiseerida. Antud menetluse raames ei ole vastavasisulist nõuet esitatud ega

vähemalgi määral arutatud võimalikke vältimatute kulutuste tegemise vajalikkust ja

põhjendatust hoone säilitamiseks ja muude toreduslike kulude tegemiseks selleks, et hageja

ennast hoones mugavalt tunneks.

Kostja on nõus, et mootorratas xxxx, reg nr xxxx jääb hageja ainuomandisse ja hageja

hüvitab kostjale nimetatud pärandvara väärtusest 250 eurot. Hageja on hagis hinnanud

mootorratta väärtuseks 1000.- eurot.

Kostja leiab, et kogu R. K. pangaarvel olnud raha kuulub pärandvara hulka ja see tuleb

pärijate vahel võrdselt jagada kokku summas 2693,61 eurot ning hageja on kohustatud

hüvitama kostjale 1346,80 eurot, kuna kasutas ainuisikuliselt arvel olnud pärandvara (tehe:

2693,61 : 2 = 1346,80 eurot).

Notarile 08.03.2012.a esitatud avaldusest nähtub, et seisuga 02.08.2011. a on hageja

arveldusarvel 2 982,95 eurot. Kostjale jääb ebaselgeks, mille alusel ja millest lähtuvalt leib

hageja, et pärandvarasse kuulub üksnes 458,43 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub, et

pärast R. K. surma on hageja võtnud surnu pangakontolt välja 2000 eurot ja kandnud selle

oma arveldusarvele.

Kostja jääb selle juurde, et väidetav R. K. nõue R. K. vastu on tühine, kuna R. K. ei ole

kunagi laenanud R. K.lt 15 000 eurot. Notar I. R. on 08.03.2012.a kinnitanud nii hageja kui

ka kostja poolt esitatud avalduse, millest nähtuvad, et avaldajad paluvad tõestada

omandiõiguse tunnistus p-s 4 nimetatud esemete, õiguste ja kohustuste kuulumise kohta R.

K. ja M.-L. K.le kui abikaasade ühisvara hulka ning p-s 5 nimetatud esemed kuulumise

kohta R. K. lahusvara hulka ja üksnes omandiõiguse tunnistus loob õigused ja kohustused

pärijate ees. Nimetatud avalduses puuduvad igasugused viited vaidlusaluse laenulepingu

kohta. Samuti puuduvad igasugused viited vaidlusaluse laenulepingu kohta 08.03.2012.a

notari poolt väljastatud omandiõiguse tunnistuses. Kohtutäituri poolt väljastatud tõendist

nähtub samuti, et R. K. on täiturile teatanud nõudest summas 15 000 eurot. Notar ei ole

nimetatud nõuet kajastanud omandiõiguse avaldusel ega ka tunnistusel, mistõttu ei loo R.

K. nõudeteade täiturile mingeid tagajärgi (kohustusi) pärijatele. Täituri inventuur on üksnes

informatiivse tähenduse ja jõuga.

Kostja nõustub hagejaga, et sõidukid xxxx, xxxx, xxxx ei kuulu pärandvara hulka ja selles

osas vaidlust ei ole. Nimetatud esemed on hageja valduses.

Kostja leiab, et R. K. lahusvara hulka kuuluvad pensionifondides (Xxxx ja AS Xxxx ja AS

Xxxx) asuvate osakute jagamine peab lähtuma seadusest.

Pärandvara nimekirjast puuduva sõiduauto xxxx, reg nr xxxx osas märgib kostja

täiendavalt, et kuna müügileping ei ole allkirjastatud pärandaja poolt, siis sai selle lepingu

sõlmimise huvi olla üksnes hagejal, sest sõiduvahend oli ja on jätkuvalt hageja valduses ja

kasutuses.

Pärandvara nimekirjast puudub mootorratas xxxx reg nr xxxx. Kohtule edastatud

liiklusregistri väljavõttest nähtub, et mootorrattas oli pärandaja poolt soetatud enne abielu

ehk 25.05.2010.a, seega kuulus ese lahusvara hulka ja hagejal puudus igasugune õigus selle

võõrandamiseks (PärS § 148 lg 1). Kostja hindas eseme väärtuseks 500 eurot ja hageja on

olnud nõus jätma eseme kostja ainuomandisse. Kostja on nõus hüvitama hageja eseme poole

väärtusest ehk 250 eurot.

KOHTUISTUNGID

11. 16.03.2017.a kohtuistung

Kostja esindaja selgitab, et vaidlus käib kinnistu väärtuse üle. Hageja ütleb, et kuna täitur

on pärandvara nimekirjas kinnistu väärtuseks määranud 16000 eurot ja siis on see tema

poolt hinnatud ja tuleb aluseks võtta. Kostja leiab, et kinnistu väärtuse saab öelda koostatud

eksperthinnangu alusel. Pärandvara nimekirjad moodustatakse selle info järgi, mis on kätte

saadavad avalikest allikatest ja lisaks veel poolte arvamus väärtuse osas. Esindaja nõustub,

et akt on vananenud, vaidluse tuleb määrata ekspertiis.

Hageja esindaja selgitab, et peale akti tegemist muutus kinnisvara hind, kuna algasid

ulatuslikud renoveerimistööd.

Kohus teeb pooltele ettepaneku viia läbi ekspertiis kinnisvara hinna leidmiseks.

12. 14.03.2019.a kohtuistung

Pooled arutasid kompromissi. Kostja kompromissiettepanek on, et kui kinnistu jääb hageja

ainuomandisse, siis hageja hüvitab kostjale 6750 eurot, mootorratas xxxx jääks kostja

ainuomandisse ja kostja teatab selle väärtuse, kogumispensioniosakud vastavalt täituri

nimekirjas toodule jagatakse vastavalt seadusele, laenulepingut ei arvestata ja sõiduauto

xxxx jääb hagejale. Pangakontodel olevast 2232,68 eurot tuleb maha võtta põhjendatud

kulutused, nt elu- ja pensionikindlustus, summad, mis on välja võtnud hageja, tuleb ära

jagada, õppelaenud on kostja vanema poolt tasutud ja selles osas ei ole mingit vaidlust.

13. 09.10.2019.a kohtuistung

Hageja esindaja märgib, et kostjal oli võimalus esitada vastuhagi, seda teinud ei ole, seetõttu

rääkida arusaamisest pärandvara ühikute kaupa, millega kostja pool mitte millegagi ei

nõustu, on põhiistungil kummastav. Hageja esindaja jääb selle juurde, et kinnisasja väärtuse

osas tuleb lähtuda hinnast 54000 eurot, sest hageja on teinud kulutusi kinnisasjas

parendamiseks, säilimiseks, elamiskõlblikuks muutmisel. Mootorratas xxxx on hageja

valduses ja ta on nõus selle kostjale üle andma. Xxxx müügileping ja laenuleping ei ole

sõlmitud M.-L. K. poolt, seda ütleb ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrus.

Laenulepingu originaali hagejal ei ole. R. K. kontolt kulutati raha matusekuludeks,

laenumakseteks. Kui kostja ei ole jagamisega nõus, siis oleks ta pidanud esitama vastuhagi.

Kostja esindaja on seisukohal, et kostja ei pea maksma kinni toreduslikke kinnisasjale

tehtud kulutusi. Neid kulutusi oleks tulnud sisse nõuda eraldi menetluses. Mootorratas xxxx

osas vaidlust ei ole, kuna see on hageja valduses ja hageja on nõus selle kostjale üle andma.

Kostja ei pea tasuma matusekulusid, kuna Xxxx tasus vajalikud matusekulud täies ulatuses.

Laenulepingust tulenevat nõuet oleks pidanud R. K. kohtu kaudu nõudma.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on öeldud, et R. K. lepinguid ei allkirjastanud.

Vastuhagi ei tule esitada, kuna kostja on jagamise viisiga nõus, küsimus on pärandvara

nimekirjas.

Kohtuvaidlustes hageja esitab 28.06.2019.a esitatud muudetud hagis esitatud nõuded,

märkides täiendavalt, et sõiduauto xxxx osas hageja lähtub sellest, et kostja ei ole esitanud

vastuhagi.

Kostja esindaja osutab lisaks kohtuteesidele ekspertiisiaktist nähtuvatele hoone seisukorra

erinevustele 2011 ja 2017 aastatel. Kostja esindaja leiab, et ei ole teada, millal (hageja

viidatud) puudus avastati, milline puudus oli või ei olnud, mis ulatuses puudused olid,

samuti milliseid parendusi hageja tegi või ei teinud, kas need olid hädavajalikud või ei

olnud, palju selleks raha kulutas või ei kulutanud. Nende asjaolude pärast esitataksegi

kohtule konkreetne nõue, et teisel kaasomanikult sisse nõuda hoone säilimiseks tehtud

hädavajalikud kulutused, millest lahutatakse ära igasugused toreduslikud kulutused. Hageja

sellist hagi kohtule esitada ei saa, seetõttu on põhjendamatu rääkida sellest, et kohus peab

27 000 eurost maha arvestama ¼ kostja osa, mille alusel kostja järeldab, et olid hoone

säilimiseks vajalikud kulutused. Sellepärast ei saa sellist nõuet ka rahuldada. Hageja väide,

et see oli kasutuskõlbmatu, siis kui hageja soovis seal elada, pidigi tegema kulutusi.

Hädavajalike kulutuste tegemiseks tuli kostjat teavitada, esitada arved, kui kostja ei maksa,

siis kohtusse pöörduma. Toreduslike remonditööde osas oleks pidanud hageja võtma

kostjalt nõusoleku. Hageja seda teinud ei ole, kuigi hageja ühel korral teavitas kostjat, et

soovib seal teha mingisuguseid töid ja kui kostja küsis, esitage konkreetne projekt ja mis

maksab, selle peale ei vastatud. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et 2011 tehtud

ekspertiisiakt ei ole pädev ja 2017 ekspertiis on pädevam kinnitama seda, milline on hoone

väärtus olnud 2011, siis kostja palub kohtul hagejalt välja mõista kostja kasuks 27 000 eurot.

Kostja leiab, et antud juhul tuleb lähtuda 2011 aktist, kuna see oli kõige lähemal surma

hetkele ning sellisel juhul peab hageja hüvitama kostjale 8750 eurot. Kostja kutsub hagejat

üles hüvitama 8750 eurot, andma üle mootorratas xxxx ning minema koos panka ja

vormistama pensionioskute üle kandmine nii ühele kui teisele proportsioonis, mida seadus

ette näeb. Sellisel juhul ülejäänud esemed jäävad hagejale ja sealhulgas ka kinnistu.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kohus,

tutvunud

hagiavalduse

ja

vastusega

hagiavaldusele,

poolte

esitatud

kompromissettepanekutega ja seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused

kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid tõendeid, leiab, et hageja muudetud

hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, seda nii pärandvara

koosseisu, pärandvara väärtuse kui pärandvara jagamise osas.

15. Kohus märgib selguse huvides, et lähtub käesoleva asja lahendamisel hageja 28.06.2019.a

esitatud muudetud haginõuetest.

16. Pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1 sätestab, et pärimine on isiku surma korral tema vara

üleminek teisele isikule. Seega tuleb pärandvara koosseisu määramisel surnud abikaasa

pärand kindlaks määrata, sest pärida saab üksnes surnud abikaasale pärandi avanemise ajal

kuulunud vara. Seejuures ei saa pärandvara jagamisele kohaldada perekonnaseaduses

sisalduvaid ühisvara jagamise sätteid, vaid pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel

pärimisseaduse sätete järgi. Abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud

abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade

ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust (RKTKo 3-2-1-151-09, p-d

12, 15). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate

rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtudes käesoleval juhul abikaasade ühisvararežiimist, kuulub ½ ühisvarast hagejale

kui üleelanud abikaasale ning ½ ühisvarast koos R. K. lahusvaraga kuulub pärandvarasse,

mis jagatakse hageja ja kostja kui kaaspärijate vahel.

PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused

ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja

isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

17. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud, milles poolte vahel vaidlus puudub:

1) hageja ja R. K. olid abielus alates xxxx, abikaasade vahel kehtis varaühisus ja nad ei

olnud sõlminud abieluvaralepingut;

2) R. K. suri xxxx.;

3) R. K. pärijateks on võrdsetes ½-s mõttelistes osades tema abikaasa M.-L. K. ja poeg K.

K.;

4) hageja ja R. K. ühisvara hulka kuulus R. K. surma hetkel:

- kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx);

- mootorratas xxxx, reg nr xxxx;

5) R. K. pärandvara hulka ei kuulu 19.10.2011.a pärandvara nimekirjas R. K. lahusvarana

märgitud tema nimele registreeritud järgmised sõidukid: xxxx, reg nr xxxx, xxxx, reg

nr xxxx ja xxxx, reg nr xxxx, kuna need ei kuulunud R. K. surma hetkel enam temale;

6) R. K. pärandvarast jäävad hageja ainuomandisse:

-

kinnistu asukohaga xxxx;

-

mootorratas xxxx, reg nr xxxx, väärtusega 1000 hageja ainuomandisse, millest

hageja hüvitab kostjale tema osa 250 eurot.

18. Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus ka järgmiste kohustuste kuulumises hageja ja

R. K. ühisvara hulka, millele kostja ei ole vastu vaielnud: 1) limiidikontol nr xxxx Xxxx

AS-is (leping nr xxxx) laenujääk 11,52 eurot, intress 2,95 eurot ja kaardikasko võlg 4,59

eurot, kokku 19,06 eurot ning 2) arvelduskonto nr xxxx Xxxx AS-is negatiivsest jäägist

tulenev võlgnevus 0,61 eurot.

19. Kohus osutab, et hageja on 28.06.2019.a hagi muudatustes vähendanud oma nõuet (seega

ei ole vajalik nende osas eraldi loobumise avaldus), jättes jagamisele kuuluva pärandvara

hulgast välja 22.05.2016.a hagiavalduses märgitud õppelaenulepingute nr xxxx ja nr xxxx

käendusest tulenevad kohustused. 14.03.2019.a istungil kostja kinnitas, et õppelaenud on

kostja vanema poolt tasutud ja selles osas ei ole mingit vaidlust.

20. Poolte vahel on vaidlus järgmises:

1) millise seisuga ja millise dokumendi alusel hinnata pärandvara hulka kuuluva kinnistu

väärtust;

2) hageja 28.06.2019.a hagi muudatustes kajastatud kinnistu korrashoiuks tehtud kulutuste

arvestamine pärandvara jagamisel;

3) pooled on erinevalt hinnanud R. K. pensionikontode kuulumist pärandvara hulka, s.o

kas tegemist on abikaasade ühis- või lahusvaraga;

4) R. K. ja hageja kontodel olevate pärandvara hulka kuuluvate rahasummade suuruses ja

jagamises;

5) mootorratta xxxx, reg nr xxxx ja sõiduauto xxxx, reg nr xxxx pärandvara hulka

kuulumise ja nende jagamise lahendamine käesoleva tsiviilasja raames;

6) pärandvara nimekirjas nimetatud R. K. ja pärandaja vahel sõlmitud laenulepingust

tuleneva kohustuse olemasolus, s.o pärandvara hulka kuulumises.

21. Kinnistu väärtus

Käesolevas vaidluses on pooled menetluse kestel esitanud erinevaid seisukohti selle osas,

millisest dokumendist ja millise ajahetke seisuga tuleb lähtuda kinnistu asukohaga xxxx

väärtuse kindlakstegemisel, s.o kas kinnistu väärtus on 16 000, 27 000, 35 000 või 54 000

eurot.

Kohus selgitab, et kuigi PärS § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt pärand avaneb isiku surma korral ja

pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev ning PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärand

pärijale üle pärandi avanemisel, siis PärS § 152 lg 2 1. lause järgi jagatakse pärandvara

pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete

harilikust väärtusest jagamise hetkel. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle

harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti ning eseme harilik

väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Kuivõrd pooltel ei õnnestunud saavutada kompromissi, milles olid pooled valmis lähtuma

kinnistu väärtusest 27 000 eurot (hageja 31.03.2019.a kompromissettepanek, kostja

26.03.2019.a vastus), tuleb käesoleval juhul tulenevalt PärS § 152 lg 2 lähtuda

26.02.2018.a eksperthinnangus nr xxxx kinnisasja turuväärtusest 03.02.2018.a seisuga,

mis kajastab kõige täpsemalt kinnistu väärtust pärandvara jagamise hetkel. Nimetatud

ekspertiisiakti kohaselt on kinnisasja turuväärtuseks ekspertiisi teostamise ajal, väärtuse

kuupäeva 03.02.2018 54000 eurot (II kd, tl 4).

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hinnates kinnistu väärtuseks 54 000 eurot, tuleb

hagejal kostjale hüvitada 27 000 eurot. Kostja ei ole arvestanud asjaoluga, et R. K.

pärandvara hulka kuulub abikaasade ühisvaraks olevast kinnistust vaid ½, seega väärtuses

27000 eurot. Seega arvestades hagejale ja R. K.le kuuluvat osa kinnistust, kuulub hagejale

R. K. pärandvara jagamisel kinnistu ¾ osas, s.o 40500 euro väärtuses ja kostjale ¼ osas,

s.o 13500 euro väärtuses. Kinnistu hageja ainuomandisse jätmisel tuleb hagejal kostjale

seega hüvitada kinnisasja kaotuse eest 13 500 eurot.

22. Kinnistule tehtud kulutused

Hageja esitas 31.02.2019.a kompromissitingimusena ja 28.06.2019.a hagi muudatustes

tingimuse, et hageja ei nõua kostjalt välja kinnistu säilimiseks ja alalhoidmiseks tehtud

kulutuste 27000 eurot (kuna eksperdi hinnangu alusel oli 06.07.2011 kinnistu väärtus

27000 eurot, käesoleval ajal 54000 eurot) ¼ osa. Kohtu hinnangul taotleb hageja sisuliselt

hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva hüvitise tasaarvestamist hagejal kostja vastu

oleva võimaliku nõudega.

PärS § § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub

pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus), pärandvara ühisusele ja kaaspärijate

vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4

kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste

kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks

vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

Antud juhul kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet

kinnisasja säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, seega ei saa hageja

loobumist/tasaarvestusnõuet arvestada pärandvara jagamise nõude lahendamisel. Isegi

mööndes, et arvestades ajavahemikku pärandi avanemisest kuni pärandvara jagamiseni,

on ilmselt olnud vajalikud kulutused kinnisasja (eelkõige sellel asuva hoone)

säilitamiseks, nõustub kohus kostjaga ka selles, et hüvitamisele kuuluvate kulutuste

suurust ei saa seejuures määrata üksnes kinnisasja väärtuse muutumise vahega, vastava

nõude esitamisel peab nõude esitaja tõendama ka tehtud kulutuste vajalikkust ja nende

suurust. Kohus leiab, et pooltel tasuks kaaluda kinnistu hageja ainuomandisse jätmisel

mõlemaid pooli rahuldavas ulatuses hageja poolt kinnistule tehtud kulutuste hüvitamist

väljaspool kohtumenetlust, arvestades hageja võimaliku uue haginõudega kaasnevat aja-

ja rahakulu. Kohus osutab, et nii hageja kui kostja olid menetluse kestel kompromissi

korras valmis kokku leppima kinnistu väärtuses 27 000 eurot, millest oleks hageja kostjale

hüvitanud 6750 eurot.

21. Pensionifondid

Hageja on haginõudes lähtunud pärandvara nimekirjast, mille kohaselt on pärandaja

liitunud Xxxx (osakute arv 1422,95, summa 1357,76 eurot), Xxxx (osakute arv 426,180,

summa 473,23 eurot) ja Xxxx (osakute arv 1787,922, summa 1576,55 eurot) (I kd, tl 12)

ning notari koostatud omandiõiguse tunnistuse projektist, mille järgi on rahalised R. K.

nimel avatud kogumispensionikontol nr xxxx Xxxx AS-si loetud abikaasade ühisvara hulka,

ülejäänud kahel pensionikontol olevad rahalised vahendid on nimetatud abikaasade

lahusvara all (I kd, tl 16). Kostja 26.03.2019.a vastuse (I kd, tl 110) ja 10.10.2019.a

kohtuteeside (II kd, tl 174) põhjal loeb kostja need pärandaja lahusvara hulka.

Pensionikeskuse

andmetel

(https://www.pensionikeskus.ee/ii-

sammas/fondid/kohustuslikud-pensionifondid/ on Xxxx (alates 02.09.2019 uue nimega

Xxxx), Xxxx ja Xxxx (alates 30.09.2017 Xxxx pensionifond) kohustusliku

kogumispensioni investeerimisfondid. Kogumispensionide seadus § 2 lg 1 järgi on

kogumispensioni liikideks kohustuslik ja täiendav kogumispension. Investeerimisfondide

seaduse § 64 lg 7 kohaselt kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasade ühisvarasse.

Seega kuuluvad kõikide eelnimetatud pensionifondide osakud pärandvara hulka R. K.

lahusvarana ja kummalgi pärijal on õigus ½-le pensionifondi osakutest.

22. Arveldusarved

Poolte vahel on vaidlus pärandvarasse kuuluva R. K. ja M.-L. K. arveldusarvetel olevate

rahasummade, v.a R. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx 1,11 eurot, osas.

22.1. Hagi kohaselt on 06.07.2011.a seisuga R. K. arvelduskontol nr xxxx AS Xxxx 12

eurot. Kostja 19.09.2016.a vaidleb sellele vastu, osutades, et kohtule esitatud R. K.

pangakonto väljavõtte põhjal on 08.07.2011.a R. K. pangakontole kantud AS S poolt

R. K. palk summas 2207,68 eurot, samuti on hageja viidanud, et 08.08.2011. a

seisuga oli R. K. nimetatud arveldusarvel 485,93 eurot. Kostja leiab, et kogu R. K.

pangaarvel olnud raha kuulub pärandvara hulka ja see tuleb pärijate vahel võrdselt

jagada kokku summas 2693,61 eurot ning hageja on kohustatud hüvitama kostjale

1346,80 eurot, kuna kasutas ainuisikuliselt arvel olnud pärandvara.

Hageja märgib 31.03.2019.a kompromissettepanekus, et kui kostja leiab, et

08.07.2011 laekunud S AS töötasu 2207,68 eurot on pärandvara, siis on see hageja

seisukoha järgi ühisvara, millest kostjale kuuluks ¼. Nimetatud summast võttis AS

Xxxx pangalaenu katteks maha 149,50 eurot ning hageja võttis välja

pangaautomaatidest ja kandis osamaksena enda arvele kokku 2000 eurot, mille eest

vastavalt ostu-müügilepingule ostis M. S.ilt tagasi mootorratta xxxx, mis on

mootorratta tegelikuks turuväärtuseks. Töötasu jääk oli 58,18 eurot, millest kostjale

kuuluks hüvitamiseks ¼ osa, s.o 14.55 eurot.

Hageja kinnitusel kehtis poolte vahel varaühisuse režiim. PKS § 25 kohaselt lähevad

varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed

ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Varaühisuse korral

kuulub põhimõtteliselt kogu abielu kestel omandatud vara (sh töötasu, pension,

kontol olev raha) eelduslikult abikaasade ühisomandisse (RKTKm 3-2-1-152-12, p

19). Ka PKS § 27 lg 6 järgi eeldatakse, et abikaasale makstud rahasummad kuuluvad

ühisvarasse (RKTKo 3-2-1-108-16, p 20). Kostja, kes on viidanud arveldusarvel

oleva rahasummale kui abikaasade lahusvara hulka kuuluvale, ei ole seda TsMS §

230 lg 1 kohaselt tõendanud.

Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub kostjaga, et pärandajale makstud palk kuulub

R. K. pärandvara hulka, samuti hagejaga, et palk kuulub abikaasade ühisvara hulka.

Kohus leiab, et sama kehtib ka kohtule esitatud kontoväljavõttest nähtuva ja kostja

kohtuteeside järgi pärandvara hulka arvestatud R. K.le makstud kindlustushüvitise

väljamaksetele. Kohus leiab, et kuigi nimetatud summad on laekunud R. K.

arveldusarvele pärast tema surma, on õigus neile tekkinud (ja kindlustushüvitise

puhul väljamakse tegemise tingimus saabunud) hiljemalt pärandaja surma hetkel.

Samas ei nõustu kohus kostja esitatud arvestusega (II kd, tl 173-174), mille järgi

tuleb pärijate vahel jagada 2693,61 eurot (arvutuse põhjal saadud palga 2207,68

eurot ja nii konto väljavõttelt kui varanimekirjast nähtuva kontojäägi 485,93 eurot

liitmisel), sest kui hageja ei oleks arvelt 2000 eurot välja võtnud (arvestamata

teenustasusid), siis oleks kontojääk olnud 2485,93 eurot, s.o kostja ei ole arvestanud

ühisvara arvel tehtud teisi väljamakseid (s.h pangalaen). Kuivõrd nimetatud

rahasumma oli abikaasade ühisvaraks ja eeldades abikaasade osade võrdsust, siis on

kostjal sellest õigus ¼-le, s.o 621,48 eurole (2485,93/ 4), hagejal ¾-le, s.o 1864,45

eurole.

22.2. Hagi kohaselt kuulub poolte ühisvara hulka M.-L. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx

olnud 458,43 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt nähtub pärandvara nimekirjast, et

seisuga 02.08.2011. a on hageja arveldusarvel 2 982,95 eurot. Kostja leiab, et

02.08.2011.a seisuga hageja Xxxx konto jääk 2982,95 eurot kuulus abikaasade

ühisvara hulka ja tuleks jagada pärijate vahel võrdselt. Hageja esitas kohtule Xxxx

AS-i konto väljavõtte, mille järgi oli hageja arveldusarvel 05.07.2011 seisuga 457,73

eurot (22.05.2016.a hagis 458,43 eurot, 28.06.2019.a muudetud hagis 454,43 eurot

(lisatud tõendi järgi peaks olema õige 457,73). Kohus leiab, et antud juhul tuleb

pärandvara suuruse hindamisel lähtuda hageja esitatust, kuivõrd eelduslikult sisaldab

hilisema seisuga koostatud varanimekirjas esitatud summa ka hageja poolt R. K.

kontolt võetud 2000 eurot ja sel juhul arvestataks nimetatud summat pärandvara

koosseisus mitmekordselt. Vastuseks kostjale kohus selgitab, et hageja arveldusarvel

olev rahasumma kuulub poolte ühisvara hulka, millest R. K. pärandvara hulka

kuulub üksnes pool. Seega on hageja kontol olevast rahasummast 457,73 eurot

kostjal õigus ¼-le, s.o 114,43 eurot ja hagejal ¾-le, s.o 343,43 eurot.

23. Pärandvara koosseis

Kostja leiab, et R. K. pärandvara koosseisus kuuluvad jagamisele ka mootorratas xxxx,

reg nr xxxx ja sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, kuna hageja on võõrandanud pärandaja

lahusvarasse kuuluva mootorratta ebaseaduslikult 23.02.2012 ning sõiduauto on

võõrandatud 03.07.2011.a müügilepingu alusel, mille osas kriminaalmenetluse nr xxxx

käigus tehtud ekspertiis tuvastas, et müügilepingu ei ole tõenäoliselt allkirjastanud R. K..

Hageja vaidleb (09.10.2019. a istung) nimetatud sõidukite pärandvara hulka kuulumisele

vastu ning leiab, et kostja oleks pidanud esitama selle vara osas vastuhagi. Kostja on

seisukohal, et kuna kostja on jagamise viisiga nõus, küsimus on pärandvara nimekirjas,

siis vastuhagi ei tule esitada.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga vastuhagi esitamise vajaduse puudumisega. Kohus

selgitab, et tulenevalt PärS § 154 lg 1 sätestatust on võimalik pärandvara ühisus lõpetada

ka osaliselt, s.h nii isikute kui vara osas. Kuigi pooled on nõus pärandvara ühisuse

lõpetamise ja pärandvara jagamisega, ei saa kohus esitatud haginõude raames lahendada

selles nimetamata varaesemete jagamise küsimust. Kuigi PärS § 152 lg 3 kohaselt

kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, tuleb

arvestada, et pärandvara kujutab endast varakogumit, seega ei piisa sellest, et kostja on

nõus kaasomandi lõpetamise viisiga hagis nimetatud vara suhtes. Kohus leiab, et siinjuures

on kohane viidata Riigikohtu seisukohale abikaasade ühisvara kui olemuselt sarnasele

varakogumi jagamisel (RKTKo 3-2-1-119-09, p 12), et kui kostja vaidleb vastu ühisvara

nimekirjale, leides, et sealt on osad varaesemed puudu, siis peab ta nende jagamiseks

esitama vastuhagi ning et kooskõlas TsMS § 4 (menetlusõiguste käsutamine) lg 1, 2 ja §

439 (hagi lahendamise piirid) saab kohus ühisvarana jagada üksnes neid esemeid, mille

jagamist on taotletud kas hagis või vastuhagis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja

vastuväite eeltoodud sõidukite pärandvara koosseisu arvamiseks ja pärijate vahel

jagamiseks rahuldamata.

Kohus märgib täiendavalt, et kuigi pooled on nii vastastikustes kompromissides kui

seisukohtades jõudnud kokkuleppele, et hageja loovutab mootorratta xxxx, reg nr xxxx

kostjale, ei saa kohus käesoleval juhul, s.o pärandvara jagamise menetluses, otsustada selle

jätmist kostjale, kuivõrd tegemist ei ole pärandvara hulka kuuluva esemega. Pooled saavad

selle kostjale jätmise, s.h millise hüvitise eest, lahendada väljaspool käesolevat menetlust.

24. Laenulepingust tulenev kohustus

Poolte vahel on vaidlus R. K. kasuks sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse 15 000

eurot kuulumises R. K. pärandvara hulka. Kostja vaidleb nimetatud kohustuse olemasolule

vastu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud R. K.ga 29.01.2011.a väidetavalt

sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolu ja selle sissenõutavust. Kohus

nõustub kostjaga, et vastava nõude kajastamisega kohtutäituri koostatud inventuuriaktis ei

piisa vaidluse korral nõude olemasolu tuvastamiseks, justiitsministri 15.12.2009.a

määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ 21. peatüki („Pärandi inventuuri tegemise kord“)

põhjal kohtutäitur üksnes märgib inventuuriakti päringute põhjal väljaselgitatud (nt pärija

esitatud, üleskutsemenetluses teatatud, registritest nähtuvad jne) andmed pärandvara ja

sellega seotud kohustuste kohta, s.h andmed vaidlustamise kohta.

Kohus ei pea laenulepingu olemasolu tõendatuks lugemiseks piisavaks ka hageja

03.07.2019.a vastuses osutatud kriminaalasjas nr xxxx ülekuulatud R. K., R. S. ja M. N.

ütlusi laenulepingu sõlmimise kohta (I kd, tl 140-141). R. K.l on võimalik esitada oma

väidetavast laenulepingust tulenev nõue iseseisvas menetluses, seejuures nii ühe kui teise

pärija suhtes, kuivõrd tulenevalt PärS § 151 lg 2 sätestatust vastutavad (n.ö välissuhtes)

pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt.

Kohus märgib, et eelduslikult kuulub abielu kestel võetud kohustus abikaasade ühisvara

hulka, eeldades ka siin abikaasade osade võrdsust. Seega laenukohustuse olemasolul

kuuluks R. K. pärandvara hulka vaid kohustus 7500 euro ulatuses, mis kuuluks pärijate

poolt täitmisele võrdeliselt nende pärandiosaga, s.o kummalgi ½ ehk 3750 euro ulatuses.

25. Pärandvara jagamine ja hüvitis

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et R. K. pärandvara hulka kuulub järgmine

vara:

1) kinnistu asukohaga xxxx väärtusega 54000 eurot ½ osas;

2) mootorratas xxxx, reg nr xxxx väärtusega 1000 eurot ½ osas;

3) Xxxx 1422,95 osakut, Xxxx 426,180 osakut ja Xxxx 1787,922 osakut;

4) Rahalised vahendid R. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx summas 1,11 eurot ½ osas;

5) Rahalised vahendid R. K. arvelduskontol nr xxxx AS Xxxx summas 2485,93 eurot ½

osas;

6) Rahalised vahendid M.-L. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx summas 457,73 eurot ½

osas;

7) kohustused limiidikontol nr xxxx Xxxx AS-is (leping nr xxxx) laenujääk 11,52 eurot,

intress 2,95 eurot ja kaardikasko võlg 4,59 eurot, kokku 19,06 eurot ning

arvelduskonto nr xxxx Xxxx AS-is negatiivsest jäägist tulenev võlgnevus 0,61 eurot

½ osas.

Vastavalt hageja taotlusele ja kostja nõusolekule jäävad kinnistu ja mootorratas hageja

ainuomandisse.

PärS § 159 lg 4 kohaselt kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus

suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise

hüvitise. Seega on hagejal kohustus maksta kostjale temale kuuluva pärandiosa ulatuses

hüvitist: kinnistu eest 13 500 eurot (¼ 54 000-st eurost) ja mootorratta eest 250 eurot (¼

1000-st eurost).

Ülejäänud pärandvara tuleb jagada vastavalt poolte pärandiosa suurusele. R. K. ülejäänud

pärandvara jagamise tulemusel jääb kummalegi pärijale:

1) R. K. pärandvarasse kuuluvatest rahalistest vahenditest (1,11 + 2485,93 + 457,73 /4)

736,19 eurot;

2) Xxxx 711,475 osakut (1422,95/2), Xxxx 213,09 osakut (426,180/2) ja Xxxx 893,961

osakut (1787,922/2);

3) AS Xxxx limiidikontoga nr xxxx ja arvelduskontoga nr xxxx seotud kohustustest

(19,67/4) 4,92 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlamääramine

23. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 määrab asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Hageja menetluskuludeks on 10.10.2019.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt

(kuni 10.10.2019.a kohtuistungini) 1760 eurot. Kostja esindaja riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse põhjal on kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja

kulude suuruseks 877,20 eurot (s.h käibemaks). Kumbki pool on palunud jätta

menetluskulud vastaspoole kanda.

24. Kostja leidis nii 27.03.2018.a määruskaebuses kui 10.10.2019.a kohtuteesides, et

menetluskulude jaotusel tuleb kostja tasutud ekspertiisikulust summas 300 eurot jätta pool,

s.o 150 eurot hageja kanda. Kostja on seisukohal, et maakohus eksis 07.03.2018.a määruse

(eksperditasu väljamaksmine) resolutsioonis, kui otsustas rahuldada eksperdi A. T.i

tasunõude teostatud ekspertiisi eest mh M. M. tasutud 300 euro arvel. Kostja ei nõustunud

ja ei ole kohustatud tasuma ekspertiisi eest, milles ei ole pooled kokku leppinud, kuna kostja

ei andnud nõusolekut hageja poolt taotletava ekspertiisi läbiviimiseks ja selle osalises (50%)

hüvitamises. Hageja esitas 26.06.2017.a taotluses eksperdile küsimuse kinnistu

turuväärtuse kohta pärandi avamise seisuga 06.07.2011 aastal. Kostja ja hageja vahel lepiti

kokku üksnes ekspertiisis, mis määratleb kinnistu turuväärtuse ekspertiisi tegemise aja

seisuga. Seega tulnuks ekspertiisi kulu jagada kostja ja hageja vahel proportsioonis 1/4 ja

3/4 ehk kostja kulu suuruseks oleks 150 eurot ja hageja kulu suuruseks 450 eurot.

Kohus märgib, et 21.03.2017.a istungiprotokolli kohaselt kostja selgitas, et hageja arvab, et

kinnistu maksab 16 000 eurot, aga nemad lähtuvad 2011.a kinnisvara hindamisaktist, mis

ütleb väärtuseks 35 000 eurot. Kohus tegi pooltele ettepaneku viia läbi ekspertiis kinnisvara

hinna leidmiseks ja selgitas, et ekspertiisi on võimalik teostada ka kohtuväliselt. Pooled olid

nõus ekspertiisi määramisega ja et ekspertiisikulud jagatakse pooleks. 26.06.2017.a esitasid

pooled taotlused ekspertiisi määramiseks kohtu poolt - hageja kinnistu väärtuse kohta

pärandi avanemise seisuga ja kostja kinnistu hetkeväärtuse kohta. Poolte selgituste põhjal

ei saavutanud pooled kohtuväliselt kokkulepet ekspertiisi korraldamises, s.h põhjusel, et

kumbki pooltest soovis ekspertiisi kinnistu väärtuse kohta erineva aja seisuga. Lähtudes

poolte taotlustest ja eksperdi 24.07.2017.a hinnapäringule antud vastusest kohus rahuldas

23.08.2017.a määrusega poolte ekspertiisi määramise taotlused, selgitusega, et pooled

vaidlevad pärandvaraks oleva kinnistu väärtuse ning selle üle, kas väärtus tuleb teha

kindlaks pärandi avanemise seisuga või hetkeseisuga. Kohus leiab, et poolte kokkuleppele

mittejõudmisel lahendas kohus põhjendatult ja õigesti 07.03.2018.a määruses eksperditasu

maksmise poolte tasutud ettemaksu arvel, s.o kumbki kannab eksperdikulud tema poolt

esitatud ekspertiisitaotlusega seoses.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse jätta kostja tasutud

ekspertiisikuludest 150 euro ulatuses hageja kanda.

25. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigikohus on kaasomandi lõpetamise (s.h abikaasade ühisvara jagamisel) vaidlustes

leidnud olevat põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kaasomandi

lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides (vt RKTKo 3-2-1-70-10, p 14, 3-2-1-12-

07, p 13). Kohus, tuginedes sellele seisukohale, jätab ka käesolevas pärandvara jagamise

asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda, kostjale hüvitamiskohustuseta antud riigi

õigusabi kulud ja tasu tuleb jätta riigi kanda.

Kostja esindaja leidis 09.10.2019.a istungil, et kuigi kaasomandi lõpetamise puhul jäetakse

tavaliselt kulud poolte kanda, siis kuna hageja ei nõustunud kostja kompromissiga, on

hageja põhjendamatult menetlust venitanud ja riigi õigusabi kulud peaksid jääma hageja,

mitte riigi kanda. Kohus ei nõustu kostja sellise seisukohaga, kuivõrd toimikumaterjalide

põhjal on mõlemad pooled esitanud vastaspoolele kompromissiettepanekuid, mis on jäetud

teise poole poolt vastu võtmata, seega ei saa ainuüksi hagejale ette heita menetluse venimist.

Kohus jätab kostjale määratud esindaja kulud riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude

suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

26. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots

Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2021 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 17. märtsi 2020 otsus

muutmata.

17.03.2020 kohtuotsus 2-16-8045 jõustus 16. veebruaril 2021 Tartu Ringkonnakohtu

kohtuotsusega.

Referent

/digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne