2-20-1716/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-1716

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. märts 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1716

Tsiviilasi

Osaühing

ProInkasso

hagi

OÜ VIKERKARDIN

vastu

277 926,31 euro nõudes

Tsiviilasja hind

277 926,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing ProInkasso (rk 11078689; asukoht Vinkli 8,

50411 Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige Andrus Umbleja, e-

post andrus@proinkasso.ee;

kostja OÜ VIKERKARDIN (rk 10736601; asukoht Puiestee 71a,

51009 Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige Robert Jaani, e-post

XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing ProInkasso hagi OÜ VIKERKARDIN vastu.

2. Välja mõista OÜ-lt VIKERKARDIN Osaühing ProInkasso kasuks 277 926,31 eurot,

millest 237 652,81 eurot on põhinõue ja 40 273,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis

29.01.2020 seisuga.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud OÜ VIKERKARDIN kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-1716 Osaühing ProInkasso menetluskulude rahaliseks

suuruseks 2700 eurot (riigilõiv).

6. Välja mõista OÜ-lt VIKERKARDIN Osaühing ProInkasso kasuks menetluskulud

2700 eurot.

7. Välja mõista OÜ-lt VIKERKARDIN Osaühing ProInkasso kasuks viivis menetluskulult

2700 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

2(3)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Osaühing ProInkasso (hageja) hagi OÜ VIKERKARDIN (kostja)

vastu 277 926,31 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Klemmer OÜ ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu. Kostja

kohustus laenusumma 549 072,81 eurot tagastama hiljemalt 01.09.2017. Laenulepingu pooled

sõlmisid 20.08.2019 nõuete tasaarvestuse lepingu. Kostja tasus Klemmer OÜ-le kahe kinnistu

müügihinnast 74 000 eurot rahas ja 370 000 eurot vastastikuste kohustuste tasaarvestamise teel.

Kostja kohustus võla jäägi 179 072,81 eurot tasuma hiljemalt 30.09.2019, kuid ei täitnud oma

kohustust. Klemmer OÜ loovutas nõuete tasaarvestuse lepingust tuleneva nõude 179 072,81 eurot

23.01.2020 hagejale.

XX.XX.XXXX sõlmisid osaühing R.O.B. ja kostja laenulepingu, mille kohaselt tuli laenusumma

58 580 eurot

tagastada

hiljemalt

31.12.2018.

Laenuandja

loovutas

31.12.2019

viidatud

laenulepingust tuleneva nõude Klemmer OÜ-le ning viimane omakorda loovutas 24.01.2020 nõude

hagejale. Kostja pole tänaseni oma lepingujärgset kohustust täitnud.

Hageja palub kostjalt välja mõista 277 926,31 eurot, millest 237 652,81 eurot (179 072,81 + 58 580)

on põhinõue ja 40 273,50 eurot (19 501,03 + 20 772,47) hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma

hagejale väljamõistetud menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist.

2. Kostja vastas kohtule kirjalikult 27.02.2020. Vastuses tunnistas kostja muu hulgas hageja

võlanõuet ja oli nõus asja kirjaliku menetlusega.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses

hageja nõuet tunnistades hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi kostja

vastu TsMS § 440 lg 1 alusel.

TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus

toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja

kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja

kirjalikus menetluses.

4. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Osaühing ProInkasso hagi OÜ VIKERKARDIN vastu ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 277 926,31 eurot, millest 237 652,81 eurot on põhinõue ja

40 273,50 eurot viivis 29.01.2020 seisuga.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega

põhjustanud hagi esitamise (jätnud pikema aja jooksul oma lepingulised kohustused täitmata), jätab

kohus hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on riigilõiv 2700 eurot, kuivõrd hagi tagamise taotluse

esitamisega tekkinud menetluskulud, sh riigilõivu 50 eurot, jättis kohus 20.02.2020 määrusega

3(3)

hageja kanda ning hagejat on kohtumenetluses esindanud seaduslik esindaja, mistõttu ei saa hagejal

olla tekkinud lepingulise esindaja kulusid.

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on

hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 2700 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu 2700 eurot.

8. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

2700 eurot

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

alates

kuni

menetluskulude

tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik