1-20-1226/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1226 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. veebruari 2020. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Kaljo Mendes (isikukood 50104132212), apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Kaljo Mendese apellatsioon Viru Maakohtu 26. veebruari 2020. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu

26. veebruari 2020. a otsusega mõisteti Kaljo Mendes kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (23. augusti 2019. a episood), mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti K. Mendesele liitkaristuseks

6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu

25. oktoobri 2018. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus, 7 kuud ja 4 päeva vangistust, ning mõisteti K. Mendesele liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 4 päeva vangistust.

2. Sama otsusega tunnistati K. Mendese süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (22. detsembri 2019. a episood) ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 1 aasta 1 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra ja mõisteti K. Mendesele lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

K. Mendese karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning mõisteti K. Mendesele lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 2 päeva vangistust.

3. K. Mendeselt mõisteti välja riigi kasuks menetluskulud: 14 eurot ekspertiisitasu ja 876 eurot sundraha. Kaitsja tasu 189 eurot ja 60 senti kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

APELLATSIOON

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Mendes, kes palub jätta sundraha ja ekspertiisitasu riigi kanda, kuna ta on töötu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et K. Mendese apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS § 3411. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.

7. Süüdistatav ei ole apellatsioonis osutanud ühegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele, vaid on taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. KrMS § 245 lg 1 p-st 12 tulenevalt on süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude suurus kokkuleppe osaks.

K. Mendese ja prokuröri vahel 14. veebruaril 2020. a sõlmitud kokkuleppest kohaselt on süüdistatav nõustunud nii talle KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõistetud karistuse kui ka menetluskulude summa ja tasumise korraga.

8. Viru Maakohtu 26. veebruari 2020. a kohtuistungi protokollist nähtub, et K. Mendes kinnitas kohtuistungil, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav ning ta on kokkuleppe sõlmimisega vabatahtlikult nõus. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme, toimepandud kuriteo ebaõigesti kvalifitseerinud või mõistnud süüdistatavale karistuse, mida seadus ette ei näe.

9. Väljaspool määruskaebuse piire märgib ringkonnakohus järgnevat. Olukorras, kus isik paneb kuritegusid toime selliselt, et osa neist langeb katseajale ja osa on pandud toime pärast katseaja lõppu, tuleb isikule mõista kõigepealt liitkaristus kõigi uue kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest, järgides KarS §-s 64 sätestatut, ning alles seejärel liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest KarS § 65 lg-s 2 sätestatud korras (vt RKKK 3-1-1-40-07).

10. Maakohus on esmalt mõistnud K. Mendesele liitkaristuse § 64 lg 1 alusel vaid katseajal toime pandud tegude eest ja seejärel liitnud karistuse KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega. Sellele järgnevalt on maakohus mõistnud K. Mendesele karistuse pärast katseaja lõppu toime pandud kuriteo eest ja liitnud nimetatud karistuse KarS § 64 lg-t 1 järgides eelnevalt moodustatud liitkaristusega. Selliselt toimides kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kuid ei mõistnud lõppkokkuvõttes karistust, mida seadus ette ei näe. Samuti ei raskendanud kohus süüdistatava olukorda, kuna sama raske karistuse oleks maakohus saanud süüdistatavale mõista ka siis, kui kohus oleks järginud p 9 kirjeldatud liitkaristuse mõistmise põhimõtteid. Seega ei ole tegemist KrMS § 3411 p-s 2 nimetatud juhtumiga ning eeltoodu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

11. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

12. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole K. Mendesel KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb kaebus jätta KrMS §

326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Sarjas Kohtunik