2-19-124568/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2020. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-19-124568 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi H. P. vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, 10122 Tallinn, e-post parkimine@yhisteenused.ee); Hageja lepinguline esindaja: Helen Prins (e-post helen.prins@yhisteenused.ee); Kostja: H. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: 1 Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja AS ÜHISTEENUSED ja kostja H. P. poolt sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Kostja tasub hagejale 600 eurot vastavalt järgnevale maksegraafikule: • 15.04.2020 100 eurot; • 15.05.2020 100 eurot; • 15.06.2020 100 eurot; • 15.07.2020 100 eurot; • 15.08.2020 100 eurot; • 15.09.2020 100 eurot.

2(3)

1.2. Rahaline kohustus täidetakse AS ÜHISTEENUSED arveldusarvele nr EE802200221037128174 selgitusega „tsiviilasi nr 2-19-124568“. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-124568 menetlus AS-i ÜHISTEENUSED hagis H. P. vastu võla nõudes. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 4. Tagastada AS-ile ÜHISTEENUSED pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot. Tagastatav summa kanda AS-i ÜHISTENUSED arveldusarvele nr EE802200221037128174. 5. Toimetada kohtumäärus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS ÜHISTEENUSED esitas 06.11.2019. a kohtule hagiavalduse H. P. vastu võla summas 645 eurot nõudes. 2. Kohus võttis hagi 29.11.2019. a määrusega menetlusse ja kohus kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja H. P. esitas 17.12.2019. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja teatas aga, et on siiski nõus asja lahendama kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. 4. Hageja esitas 12.02.2020. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et on nõus asja kompromissiga lahendama ning esitas omapoolsed kompromissitingimused. 5. 13.03.2020. a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu ja palusid menetluse lõpetada kompromissi kinnitamisega.

KOHTU SEISUKOHT 6. Kohus leiab, et AS ÜHISTEENUSED ja H. P. poolt sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. TsMS § 430 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 477 lg 6 sätestab erisusena, et hagita menetluses võivad menetlusosalised sõlmida kompromissi, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

3(3)

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohtu hinnangul on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus 7. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul ei ole pooled kompromissiga kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 125 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel võimalik hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot tagastada. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik