2-19-112323/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohus

Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

17.03.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-19-112323

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X X vastu

võla, intressi ja viivise nõudes

648,57 eurot

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601,

10115 Tallinn)

Hageja

esindaja:

menetlus@plusplus.ee

Marjana

Šestel,

e-post

Asja lahendamise viis

Kostja: X X (ik xxx, e-post xxx)

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista X X´ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 619,48 eurot

(põhivõlgnevus 363,60 eurot, intress 133,63 eurot ja viivis 122,25 eurot).

3. Välja mõista X X´ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina

põhivõlgnevuselt 363,60 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

16.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta X X´i kanda.

5. Määrata kindlaks, et Aktsiaseltsile PlusPlus Capital hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus on 251 eurot.

6. Välja mõista X X´ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 251 eurot

menetluskulude katteks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X X´il tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BIGBANK AS (laenuandja) ja kostja 21.12.2011

tarbijakrediidilepingu nr 1108165, mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu 1 000 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama ja tasuma intressi maksegraafiku alusel igakuiste maksetena

alates 15.03.2012 kuni 15.01.2016. Kostja jättis tasumata maksegraafiku alusel laenu põhisumma

alates 15.05.2015 osamaksest ja intressi alates 15.12.2014 osamaksest. Laenuandja ütles

kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu lepingu üles 04.08.2015. 27.11.2017 loovutas laenuandja

nõuded kostja vastu hagejale.

Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 363,60 eurot, intressid 133,63 eurot ja

viivised 122,25 eurot. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 15.12.2014 osamaksest kuni

lepingu lõpetamiseni 04.08.2015. Hageja on arvutanud viivist seadusjärgse viivisemääraga

ajavahemiku 05.08.2015 kuni 30.06.2016 eest 26,50 eurot ja 01.07.2016 kuni 15.10.2019 95,75

eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 363,60 eurot, intressid 133,63 eurot ja viivised

122,25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja leiab, et võlgnevus on aegunud, sest võlgnevust on nõutud alates 04.08.2015. Põhinõue

482,79 eurot on ebaseaduslikult suur. Lepingu ülesütlemise teatises on märgitud viivisemääraks

51%, mis ületab seadusega ette nähtud määra.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

Pooled ei vaidle, et BIGBANK AS (laenuandja) ja kostja 21.12.2011 tarbijakrediidilepingu nr

1108165, mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu 1 000 eurot (dtl 25-26). Vaidlust ei ole, et

BIGBANK AS loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.

Pooled ei vaidle, et vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama BIGBANK AS-ile krediidi 1 000

eurot igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi 0.997% tagastamata krediidisummalt aastas

vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule alates 15.03.2012 kuni 15.01.2016 (dtl 27).

Pooled ei vaidle, et kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ja BIGBANK AS ütles lepingu üles

04.08.2015 kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu (dtl 35).

Kostja leiab, et võlgnevus on aegunud, sest võlgnevust on nõutud alates 04.08.2015.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist

või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast

nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine

katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside

maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Nähtuvalt hageja poolt esitatud maksekorraldustest, on peale lepingu ülesütlemist kostja eest

08.05.2017 tasunud X Xa 30 eurot tarbijakrediidilepingust nr 1108165/96tt tuleneva võlgnevuse

katteks (dtl 49). Seega katkes nõude aegumine ja algas uuesti 04.05.2017, mistõttu kohus nõustub

hagejaga, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS §

168 lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja

kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. VÕS § 170 alusel kui võlausaldaja

teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei

anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud

juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma

krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja leiab, et põhinõue 482,79 eurot on ebaseaduslikult suur. Nähtuvalt hagiavaldusest, nõuab

hageja aga kostjalt põhivõlgnevust summas 363,60 eurot. Kohus on seisukohal, et põhinõue

summas 363,60 euro nõudmine kostjalt on põhjendatud, kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks

hagejale nõude tasunud, mille tõttu võiks põhinõude summa olla väiksem kui hageja nõuab

esitatud hagiavalduses.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Vaidlust ei ole, et laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 0.997% aastas. Pooled ei

vaidle, et kostja võlgneb hagejale tasumata intressi 133,63 eurot.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lg 2 kohaselt paragrahvi lõikes 1

nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Kostja leiab, et lepingu ülesütlemise teatises on märgitud viivisemääraks 51%, mis ületab

seadusega ette nähtud määra. Hageja märgib esitatud hagiavalduses, et hageja on arvutanud

põhivõlgnevuselt viivist seadusjärgse viivisemääraga ajavahemiku 05.08.2015 kuni 30.06.2016

eest 26,50 eurot ja 01.07.2016 kuni 15.10.2019 95,75 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja

mõista viivis 122,25 eurot.

Kohus märgib, et laenulepingu ülesütlemise teatises on küll märgitud viivisemääraks 51%, kuid

kuna hageja nõuab esitatud hagiavalduses kostjalt viivist seadusjärgses määras, siis ei ole

tõendatud kostja väide, et hageja nõuaks viivist rohkem kui seadus seda ette näeb. Vaidlust ei ole, et

laenuandja ütles kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu lepingu üles 04.08.2015 ning hageja nõuab

kostjalt viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 05.08.2015. Kuivõrd

hageja on arvutanud viivist vastavalt seaduses sätestatud viivisemäärale, ei ole viivisemäär suurem

kui on seaduses ette nähtud.

Hageja palub kostjalt välja mõista alates 16.10.2019 tasumata põhinõudelt (363,60 eurolt) viivis,

mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras kuni põhinõude 363,60 euro tasumiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas

363,60 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast s.o. 16.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja arvestanud

viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 363,60 eurot, intress

133,63 eurot, viivis 122,25 eurot ja viivis protsendina põhivõlgnevuselt 363,60 eurolt VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 16.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub esitatud hagiavalduse kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõivu 125

eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 648,57 eurot.

Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 125 eurot riigilõivu.

Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 125 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja poolt esitatud

menetluskulude arve kohaselt kulus hagejal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5

tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi (dtl 40). Kohtu hinnangul arvestades

hagihinda ei ole hageja poolt väljatoodud toimingud arvestades asja mahukust ja vähest keerukust

põhjendatud rohkem kui 1,5 tund.

Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust

tunnihinnaga 100 eurot (sh käibemaks). Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda

seisukohale, et analoogsetes asjades ei ole põhjendatud õigusteenus suurema tunnihinnaga kui 70

eurot, millele lisandub käibemaks.

Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 1,5 tundi ning lähtudes tunnihinnast 70 eurot, siis kujuneb

hageja põhjendatud õigusabikuluks 105 eurot, millele lisandub käibemaks 21 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Aktsiaselts PlusPlus Capital on hagiavalduses kinnitanud,

et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 251 eurot (125 + 105 +

21).

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik