2-19-123695/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-123695

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V E A Me vastu 248,50 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

289,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Carlo

Kask

(isikukood

38105240294, PlusPlus Legal OÜ, e-post carlo.kask@plusplus.ee);

Kostja: V E A M (isikukood xxxx, elukoht xxxx,

tegelik elu- ja asukoht teadmata).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja V E A Me suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt V E A Melt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks välja Klick Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud

osamaksetega müügilepingu alusel võlgnevus 170,28 eurot, intress 5,30 eurot, viivis

47,92 eurot (viivise periood 21.11.2018-22.01.2020) ja sissenõudekulud 25 eurot (kokku

245,50 eurot).

3. Mõista kostjalt V E A Melt hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis

määraga 0,065753% päevas alates 23.01.2020 põhivõlasummast 170,28 eurot kuni

põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 122,36 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt V E A Melt hageja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 261 eurot (s.o 75 eurot riigilõiv, 36 eurot täituritasu

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 150 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (261 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse V E A Melt (kostja) 286,67 euro saamiseks. 13.09.2019 tegi Pärnu Maakohus

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Seetõttu

lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 06.01.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas hagi 22.01.2020, mille Harju Maakohus võttis 28.01.2020 määrusega menetlusse.

3. Nõude aluseks on Klick Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud osamaksetega müügileping, mille

kohaselt kõik lepingulised nõuded on loovutatud faktoorile (AS Inbank). 28.11.2018 loovutas

faktoor oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 170,28 eurot, intressi

5,30 eurot, viivist 47,92 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist summas 531 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kättetoimetamise kulu 36 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ja menetluskuludelt viivise

väljamõistmist.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 30.01.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.03.2020) ega

käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS

§ 317 alusel on täidetud.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

138 lg 2, § 139, § 143 p 4, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv, täituritasu ja ka lepingulise

esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o

kokku summas 261 eurot (75 eurot riigilõiv, 36 eurot täituritasu ja põhjendatud lepingulise esindaja

tasu 150 eurot) välja mõista. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise

menetluskuludelt.

7. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik