2-20-1431/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2020. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1431 Tsiviilasi M H ja P H hagi J H vastu elatise nõudes. Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: M H (isikukood xxxx) ja P H (isikukood xxxx), seaduslik esindaja T H (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Nastasja Musienko (OÜ HUGO, e-post: nastasja@juristaitab.ee); Kostja: J H (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx). Resolutsioon 1. Jätta M H ja P H hagi J H vastu elatise nõudes läbi vaatamata. 2. Menetluskulud jätta võrdsetes osades (so 50 %) hagejate kanda. 3. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on M H ja P H hagi J H vastu elatise nõudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

12.03.2020 esitasid hagejad kohtule avalduse, mille kohaselt hagejad soovivad võtta esitatud avalduse tagasi ja paluvad lõpetada menetluse, kuna osapooled jõudsid kokkuleppele.

2 Kuna antud tsiviilasjas on käimas eelmenetlus, ei ole kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik.

Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 423 lg 1 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-20-1431 M H ja P H hagi J H vastu elatise nõudes läbi vaatamata.

Tulenevalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 165 lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas 2-20-1431 saab analoogia korras kohaldada TsMS § 165 lõike 1 esimest lauset, millest tulenevalt jätab kohus menetluskulud võrdsetes osades (so 50 %) hagejate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik