1-19-1363/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-1363

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. 2020, Narva kohtumaja märts Kohtuasja number 1-19-1363 (19259000115) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Kriminaalasi Viru Vangla materjalid I.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu I.Z isikukood XXX; kannab karistust Viru Vanglas

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu I.Z (videokonverentsi teel) RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § määrab - -dest 426, 432, 383, 384 kohus :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest I.Z elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskae . Määruskaebus tuleb esitada buse

ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 18.02.2019 otsusega tunnistati

4 lg 2 ja

I.Z süüdi KarS § 42 § 329 järgi teda karistati KarS § 63 lg ning -t 1 kohaldades 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. es viibitud ; KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus

3 päeva karistusaja hulka ärakandmisele päeva. KarS § 65 lg 2 kuuluvaks karistuseks oli vangistus 1 aasta 8 kuud 27 alusel mõistis kohus I.Z-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistuse 2 aastat

1 kuu 27

ja päeva.

2. 28.02.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid tingimisi

I.Z-ina enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. I.Z-ina karistusaeg algas 14.06.2019, 10.08.2021 ning

1 p 1 see lõppeb KarS § 76 lg kohane tähtaeg saabus 02.03.2020. isikuandmetele tuginedes toetab vangla I.Z-ina tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.

1-19-1363

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur ühetaoliselt vanglaga ja vangla argumentidega

elektroonilise nõustuvalt I.Z-ina ennetähtaegset vabanemist valve alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 4. Kohtuistungil avaldas , et taotleb ja toetab

I.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele ja kõigile teistele tingimustele. avaldas, vangistuses olles on teadvustanud toimepandut ja I.Z et ta kahetseb tehtut. ja soetanud korteri. Käesolevaks ajaks on ta leidnud endale töö Täiendavalt avaldas

vastase ravi, lubades edaspidi korraldada I.Z , et ta soovib läbida alkoholi oma elu seaduskuulekalt. Vangistuses olles on t xxx. Sugulastega on suhted head. a töötanud Tasumata rahalisi kohustusi on

2 900 eurot. ca

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd tuleb jätta lase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et

I.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.

6.

1 p 1

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku § 75 lõike

9 sätestatud

2 punktis elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möö on ära kandnud mõistetud vangistusest nab, et

I.Z kolmandiku

on ja nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on I.Z-ina elektroonilise valve seadet korteri avaldatud elukohale võimalik kohaldada ja omanikud on soleku

andnud nõu I.Z-ina sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Seega on olemas elukoht I.Z-il vabanemise järgselt ja see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. ab, et Märgitu tähend I.Z-ina puhul tuleb nentida sisuliselt formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida I.Z-ina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Vaatamata sellele, et arutataval

juhul on täidetud formaalsed eeldused I.Z-ina ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ei pea kohus tema vabastamist võimalikuks.

7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat -le 4 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg

4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.

8.

Esmalt märgib kohus, et I.Z-ina puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). puuduvad distsiplinaarkaristused. Nimetatu on positiivne I.Z-il asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel.

9.

Kohus nõustub sellegagi, et I.Z-ina käitumine vangistuse ajal, sh tema töötamine, erinevatest sotsiaalprogrammidest osavõtt, ent samuti ka head suhted lähedastega ja kriminaalkorras karistatud isikute ringi puudumine vabanemise järgselt, on asjaolud, mis toetavad I.Z-ina vabastamist. Tema käitumist vangistuses ja ka vabanemisjärgseid võimalusi arvestades nendib kohus, et iseenesest polegi asjaolusid, mis tema vabastamise välistada võiks.

1-19-1363

10. karistuse kandmise aluseks oleva kohtuotsuse kohaselt karistati

I.Z-ina I.Z-i tseeritavate kuritegude toimepanemise KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi kvalifi eest. Märgitust järeldub, et I.Z-i on karistatud korduvalt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Lisaks nähtub karistuse aluseks olevast kohtuotsusest, et kohus moodustas kohtuotsuste kogumis liitkaristuse (KarS § 65 lg 2), mis tähendab, et I.Z pani toime karistuse aluseks olevad kuriteod ajal, mil eelmise kohtotsusega mõistetud karistus oli täielikult kandmata ö varasema kohtuotsuse alusel jäeti I.Z-ile mõistetud karistus n-

tingimisi täitmisele pööramata. Analüüsides eelnevat, nendib kohus järgmisi aspekte. Esmalt on lühikese

I.Z ajavahemiku jooksul pannud toime mitmeid samalaadseid kuritegusid, ja teiseks tema – õiguskuulekust pole taganud ka teadmine, et tingimisi mõistetud karistus võidakse uue kuriteo toimepanemise korral täitmisele pöörata. Nimetatud asjaolud seavad kahtluse alla I.Z-ina kohtuistungil antud selgitused sisemise motivatsiooni leidmise kohta, mis võiks tagada tema edaspidist õiguskuulekust.

11. puhul on aktuaalne seegi, et teda on ka

I.Z-ina varem tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud (vt Viru Maakohtu 24.03.2017 kohtumäärust asjas 1-15- 8396). Kõnesolevagi kohtuasja kohaselt kandis karistust KarS § 424 järgi I.Z kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Vabastam ismäärusest nähtub, et I.Z oli vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, tema käitumine kinnipidamisasutuses oli eeskujulik, tal olid olemas toetavad lähedased ja elukoht, ent kuna peale vabastamismääruse tegemist on I.Z

lühikese ajavahemiku möödumisel pannud samalaadse rikkumise ja kahel korral kõrvale hoidunud lisakaristuse täitmisest, siis toovad need kaasa järelmi, kus I.Z-ina käitumist saab õiguskuulekaks pidada vaid tugeva järelevalve tingimustes. Talle evalv evalve puudumisel on omane käituda järel e tingimustes õiguskuulekalt, ent järel jääb tema sisemine motivatsiooni õiguskuulekaks eluks tagasihoidlikuks. Seega on tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht kõrge ja kõrge uute kuritegude ei võimalda tema oht suhtes ka vabastamisotsuse tegemist. Olgu ka korratud, et I.Z-ina puhul eksisteerisid ka varasema vabastamisotsustuse tegemisel samalaadsed, tema vabastamist toetavad aspektid, ent need ei suunanud ega taganud tema õiguskuulekust, vaid ta jätkas eelmise karistuse aluseks olnud samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda vaid lühikese ajavahemiku möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest.

12. Kuna kohus vaagib

I.Z-ina vabastamisküsimust ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele, siis tuleb kohtul hinnata, kas elektrooniline valve eviks I.Z-ile mõju, mis välistaks tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Analüüsides I.Z-ina isikuandmeid, sh karistuse aluseks olnud tegude tehiolusid, siis järeldub, et tema õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses alkoholi tarvitamisega. Seega on vabastamisküsimuse otsustamisel määrav, mil viisil on I.Z-ina puhul maandatav alkoholist lähtuv risk. On üldteada, et elektroonilise valve tingimustes on piiratud sellele allutatud isiku liikumisvabadus. Elektro rollida aga oniline valve iseseisvalt ei võimalda kont isiku tegevusi, toiminguid ega suhtlusringi. Seega on võimalik I.Z-il elektroonilise valve tingimustes tarvitada ka alkoholi. Kohus möönab, et kohtu pädevuses on keelata I.Z-il alkoholi tarvitamine ja ta on andnud nõusoleku alluda ka alkoholivastasele ravile, ent tema eelnevast käitumisest nähtub, et kõnesolevad meetmed pole tema puhul tõhusaks osutunud – läbi ta on juba eelnevalt nud alkoholiravi, erinevaid sotsiaalprogramme, ent need pol l pani toime ka uued e osutunud külla daseks, sest ta jätkas alkoholi tarvitamist ja ohtlikud kuriteod.

Mõju ei avaldanud I.Z-ile ka lisakaristus, sest ka juhtimisõiguse puudumisel jätkas mootorsõiduki juhtimist, tehes seda ka joobeseisundis. tähendab, et Eelnev kuna elektroonilise valve tingimustes ei ole võimalik välistada I.Z-ina -poolset alkoholi tarvitamist, alkoholi tarvitanuna ei suuda I.Z aga teha õigeaegseid ja kohaseid valikuid oma käitumisaktide üle, siis võimal on kohtul ik vaid nentida, et I.Z-i pole võimalik karistuse kandmiselt vabastada ka tema elektroonilise valve alla allutamisega.

1-19-1363

Kohus märgib ka, et kuna üldiselt teadaolevalt on alkoholi tarvitamisest loobumine pikk ja kõrget enesemotivatsiooni nõudev protsess, siis olukord, kus I.Z pani toime uued õigusrikkumise vaid lühikese ajavahemiku möödumisel eelneva karistuse täielikust d ärakandmisest, toob kaasa järelduse, et tema enesemotivatsioon alkoholist loobumiseks ei ole sedavõrd kõrge, et see tegelikkus lähtuv oht es realiseeruks. Seega pole

I.Z-ist alkoholi tarvitamisega seotud liiklussüütegude toimepanemiseks maandatud, seda ei maanda ka elektrooniline valve, temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise I.Z-ina elektroonilise valve alla.

13. vabanemist

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele I.Z-ina toetavatele asjaoludele on sedastatavad mitmed asjaolud, mis

I.Z-ina ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse tema alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, sh ka elektroonilise valve alla.

14. Seoses suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks

I.Z-ina juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid I.Z-ina varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse I.Z-i just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

/allkirjastatud digitaalselt/