4-09-17779/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-17779

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2010.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-17779 (2317,09,006198) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär

Kertu Hanni

Väärteoasi Vladimir Mištšenski väärteoasi NPALS § 151 järgi Menetlusalune isik: Vladimir Mištšenski (ik. 37604290252; kodakondsuseta; elukoht: xxx; töökoht: puudub) Kohtuväline menetleja Esindaja Ivo Tamla

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-§ 111 ja § 113

1. Mõista Vladimir Mištšenski NPALS § 151 järgi süüdi ja karistada teda arestiga 5

(viis) päeva.

2. Arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee

6 Tallinnas. Aresti kandmise aja algust arvata alates isiku reaalselt aresti kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest. Vladimir Mištšenskil ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks hiljemalt 1. mail 2010. a. Arestimajja mitteilmumisel kohaldada Vladimir Mištšenski suhtes sundtoomist.

3. Välja mõista Vladimir Mištšenskilt ekspertiisikulud 1000 krooni ulatuses riigituludesse. Nimetatud summa tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Vladimir Mištšenskile on koostatud 28. juulil 2009. a väärteoprotokoll AB 1008470 selle kohta, et ta on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuväline menetleja edastas väärteoasja materjalid kohtule, leides, et põhjendatud on aresti kohaldamine. Kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja menetlusaluse isiku karistamist arestiga 7 päeva. Ühtlasi taotles kohtuvälise menetleja esindaja menetluskulu – ekspertiisikulude – väljamõistmist. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid väljastusteate kohaselt on kutse

24. veebruaril 2010. a isiklikult allkirja vastu kätte saanud. VTMS § 90 lg 1 alusel võib sellisel juhul väärteoasja arutada isiku osavõtuta. 2. Väärteoprotokollis nimetatud tegu on tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (543T), mille kohaselt on 29.07.2010.a kell 00:15 Vladimir Mištšenskil tuvastatud narkootiline joove fentanüülist. Samuti narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktist (nr 2033/322) nähtuvalt tuvastati Vladimir Mištšenskil joove fentanüülist. Psühhoaktiivsete ainete uuringu saatelehe kohaselt on tulemus fentanüüli osas positiivne. Kiirabikaardist nähtuvalt 28.07.2009.a kell 18:56 oli Vladimir Mištšenski narkootilise aine doosist teadvuseta. Tunnistaja Heldin Toomingase ütlustest nähtuvalt said nad väljakutse koos vanemkonstaabel Maarja Kadarikuga aadressile: Mustamäe tee 84, Tallinn. Kohale jõudes märkasid maas lebavat meesterhavast, kellel ilmnesid järgmised narkojoobe tunnused: pupillid ahenenud, ei reageeri valgusmuutustele, hingamine katkendlik ja pinnapealne. Isikuks ostus Vladimir Mištšenski. Mehe paremal käel oli süstla jälg. Seega on tõendatud, et Vladimir Mištšenski oli väärteoprotokollis märgitud ajal tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et tal oleks olnud nimetatud ainete tarvitamiseks arsti ettekirjutus. 3. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isikut on varem sama sätte järgi karistatud (vt õiend). Aresti kohaldamise vajaduse tingis ka asjaolu, et isik jätkab karistustest hoolimata õigusrikkumiste toimepanemist ning kõik isikule määratud trahvid on tasumata. Sellest tulenevalt on põhjendatud aresti kohaldamine. Kohus leiab, et kuna tegemist on ühe episoodiga, isikut on varem sarnase teo eest arestiga karistatud ühel korral, on põhjendatud arest 5 päeva. Aresti kandmisele asumise tähtajaks määrab kohus 1. mai 2010.a Kuna VTMS § 38 kohaselt toimub kohtukulude arvestamine kriminaalmenetluse sätete järgi, kohus lähtub KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 180 lg 1 ja 3 ja mõistab süüdlaselt välja menetluskulud osaliselt s.o joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest summas 1000 krooni (saatekiri joobeseisundi tuvastamise akti 2033/322 juuressummas 926 krooni, saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks akti 2033/322 juuressummas 540 krooni, kokku 1466 krooni).

Sten Lind Kohtunik