2-20-2092/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2092 Tsiviilasi

K. A. hagi K. A. ja K. A. vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. A. (isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht XXX) Kostja I: K. A. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: K. A. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate seaduslik esindaja: A. L. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. A. hagi K. A. ja K. A. vastu elatise vähendamiseks.

2. Tuvastada, et K. A. ei ole kohustust alates 7. veebruarist 2020 tasuda elatist K. A. ja

K. A. ülalpidamiseks Tartu Maakohtu 5. septembri 2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-14- 52411 alusel.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-20-2092

2(2) lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

K. A. (hageja) esitas 7. veebruaril 2020 hagi K. A. ja K. A. (kostjad) vastu elatise vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on Tartu Maakohtu 5. septembri 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-52411 K. A. välja mõistetud elatis K. A. ja K. A. ülalpidamiseks. XX.XX.XXXX toimus hagejaga XXX, mille järgselt on K. A. XXX, ta XXX. Hageja viibib alates XX.XX.XXXX

XXX. Hagejale on määratud XXX. Kuna hageja sissetulekust, milleks on XXX (XXX eurot päevas) ja XXX (XXX eurot), ei piisa hoolekodu kohatasu (XXX eurot kuus) maksmiseks, tasub XXX ja XXX puudu oleva osa hooldekodu kohatasu katteks (tlk 6). K. A. palub vähendada väljamõistetud elatist, kuna tema sissetulekutest ei ole võimalik laste elatusraha maksmine.

Kostja vastus hagile

K. A. ja K. A. seaduslik esindaja A.L. 13.03.2020 vastusest kohtule nähtub, et ta on nõus elatisraha maksmise lõpetamisega, kuna K. A. sissetulekud ei võimalda elatise tasumist.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine alust jätta TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik