1-20-4/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. m 2020, Tallinn ärts Kriminaalasja number 1-20-4 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Koik Kriminaalasi S.X

süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Prokurör Alice Simm Süüdistatav S.X , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud, kannab karistust alates 24.09.2019. Kaitsja Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020 otsuse resolutiivosa ja mõista S.X õigeks mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobeseisundis ja sellega LS § 69 lg 2 p 2 nõuete rikkumises.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020 otsus S.X-ilt määratud kaitsja tasu summas 230,40 väljamõistmise, tasumisele kuuluva menetluskulu kogusumma ja igakuiselt maksmisele kuuluva menetluskulu summa osas.

3. Uue otsusega mõista S.X-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja men tluskuluna määratud e kaitsja tasu summas 130.00 eurot. Kaitsjatasu summas 100,40 eurot jätta osalise õigeksmõistmise tõttu riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 § 313 lg 1 p 12 , alusel kuuluvad menetluskulud kogusummas 1239.00 eurot tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 103,25 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse

S.X-ile eraldi dokumendina.

4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

5. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

6.

advokaadi poolt Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid Merike Allikmäe S.X-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 49.20 eurot.

7.

49.20 eurot riigi kanda. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta eelmärgitud kaitsjatasu summas

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS

1. S.X-i selles, et tema süüdistati juhtis tahtlikult 17.07.2019 kella 15.07 ajal Tallinnas Tulika 65 maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga HHHHHH, olles alkoholi ja narko joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakt nr 997T järgi etanooli 1,39 mg/g +- 0,05 k=2, alkoholi sisaldus uriinis mitte vähem kui 1,34 mg/g ja lisa 2/997T kohaselt joove: metadoon ja alprasolaam), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 2 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Sellise tegevusega pani S.X toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTS

US

2. Maakohus tunnistas S.X

424 lg 1 ning karistas teda vangistusega süüdi KarS § järgi

6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähenda mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s S.X-ile mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust S.X-ile Harju Maakohtu 17.10.2018.a kohtuotsusega nr 1-18-7584 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistust

– võrra ja mõist lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 is (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges 24.09.2019.a, mil S.X suhtes pöörati täitmisele Harju Maakohtu 17.10.2018.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus (Harju Maakohtu 17.12.2019.a määrus nr 1-18-7584).

Maakohus mõistis välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 S.X-ilt lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 230,40 eurot sundraha 876 eurot,

ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 233 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 111,62 eurot.

Maakohus ei lugenud tõendatuks S.X poolt sõiduki alkoholijoobes juhtimise, kuid leidis, et tõendamist on leidnud, et S.X juhtis mootorsõidukit narkojoobes, rikkudes sellise käitumisega LS § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, pannes kavatsetult toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

APELLATSIOON

3. Kaitsja leiab apellatsioonis, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. KrMS § 338 p 4 kohaselt peab mõistetud karistus vastama kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

Kohus on märkinud, et S.X käitumises on tuvastatud kavatsetus, kuid mitte ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei kinnita veenvalt, et kohtualune oleks enne rooli asumist pidanud teadlik olema oma narkojoobeseisundist. Kohtuotsusest ei nähtu kuidas on kohus jõudnud järeldusele kavatsetuses. S.X - on küll kahtlustatavana ülekuulamise protokolli /tl 17 19/ kohaselt oma süüd tunnistanud, kuid rääkinud ka sellest, et tarvitades alates 2007.a matadooni ja alprosolaani, ei ole talle Wismari haiglas öeldud, et metadoon ja alprosolaan tekitavad joovet ja ta ei tohi autot juhtida. Tema teadmatuses on kaitsja veendunud põhjusel, et S.X-il puudub juhtimisõigus alates 2009.a ning eelduste kohaselt ei ole ta autot juhtinud ning metadoonist saadava narkojoobe üle mõtisklenud. Seega oli 17.07.2019 sündmus, kus ta kasutas võõrast autot, täiesti juhuslik ja teadvustamata tegevus. Muidugi on võimalik, et süüdistatav pidi alkoholi ja metadooni tarvitades olema teadlik, et tal võib esineda joove, kui alustas sõitmist. Siis saaks anda hinnangu süüdistatava teadlikkuse le oma seisundist narkojoobeseisundist –

– ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitaks see, et S.X pani kuriteo toime kavatsetusega. Materjalide kohaselt on süüdistatavat ühel korral kohtulikult karistatud, kuid tema allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. Kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Apellant on seisukohal, et vaatamata sellele, et S.X-il on üks kehtiv kriminaalkaristus, on võimalik talle mõista lühem vangistus, sest karistuse eesmärgi täidab juba talle varem mõistetud 6 kuuline vangistus. Tema tervise halvenemine, enne vangistuse täitmisele pööramist 17.12.2019, mõjutas negatiivselt tema elu ning ta on teinud oma järeldused. S.X on alates 24.09.2019 viibinud Tallinna Vanglas ning tema pikemaajaline karistamine vangistusega ei ole vajalik. Arvestades, et tegemist on liiklusalase kuriteo toimepanemisega, siis ka kohus nentis, et S.X eemaldati mootorsõiduki roolist vahetult pärast sõitma asumist, seega on võimalik lugeda tema süü suurus keskmisest väiksemaks, sest mootorsõiduki juhina osales S.X liikluses minimaalselt. Kõike eelnevat arvesse võttes täidab karistuse eesmärgi ka lühemaajalinekaristus. Kaitsealune leiab, et tema õigused saavad kaitstud kõigi tõendite ja asjaolude hindamisel ringkonnakohtu lahendiga. Kaebuse esitaja ei taotle suulist menetlust ning ei soovi osaleda ringkonnakohtu istungil.

Juhindudes KrMS § 321, § 337 lg 1 p st 4, § 339 lg 2, ühistada Harju Maakohtu - kaitsja pa b t lu 14.01.2020.a otsus S.X suhtes talle mõistetud karistuse osas ning mõista talle 2 kuuline vangistus.

4. KrMS § 331 lg 11 p 2 alusel antud tähtajal esitas S.X oma seisukohad. Süüdistatav toetab taotlust karistuse leevendamise osas, pereliikmete põhjendades seda halva tervisega ja abistamise vajadusega. Samuti märgib, et pool aega on karistusest kantud. Tal on võimalik tööle minna, seega v iks teda vabastada elektroonilise valve alla. Vabaduses lubab ö tööle minna ja vabaneda narkosõltuvusest ja tasuda menetluskulud. Rohkem kuritegusid toime ei pane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab alljärgnevat.

6. Esmalt kolleegium osutab, et vastavalt KrMS § 331 lg-le 2 ja 4 arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja kriminaalmenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piirest. Seega süüdistatava poolt esitatud seisukohtadest jää tähelepanuta argumendid ja taotlused, vad millis

ed väljuvad esitatud apellatsiooni piiridest.

7. Kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud vaid mõistetud karistust. Leiab, et süüdistatavale tuleks mõista 2 kuuline vangistus. Sam , et otsusest ei nähtu kuidas kohus jõudis uti leiab järeldusele, et süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult. Kolleegium osutab , , et maakohus ei ole karistuse mõistmisel eraldi tahtluse liiki arvestanud mistõttu pole alust leida, et maakohus on mõistetud karistusmäära tahtluse liigist lähtuvalt karmistanud. Kaitsjaga ei saa ka selles, et kohus on koosseisulise subjektiivse tunnuse tuvastamise nõustuda osas Nimelt on kohus otsuse punktis 9 esitanud oma eiranud põhjendamiskohustust. põhjendused sellest, mis õudis kohus alusel j järeldusele, et S.X poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis oli toime pandud kavatsetult. Seejuures on kohus tuginenud süüdistatava enda ütlustele, milliste usaldusväärsust pole kaitsja kahtluse alla seadnud. Nii on kohus märkinud, et süüdistatava ütluste kohaselt oli ta öösel tarvitanud viina ning seejärel hommikul veel õlu ja metadooni ning päeval asus sõidukit juhtima. Kolleegium nõustub t maakohtu järeldusega, et süüdistatava selline käitumine näitab teadlikku ja sihikindlat soovi kurite toime pan . gu na Kaitsja viited ainult metadooni tarvitamisele ei ole subjektiivse tunnuse tuvastamisel , täpsed kuna tahtluse hindamisel, olenematult objektiivsesse koosseisu kuuluvate tunnuste tõendatuses on võimalik arvestada tema enda poolt t, kinnitatuna asjaolu, et metadooni tarvitamisele lisaks oli ta teadlikult ja tahtlikult tarvitanud nii kanget alkohoolset jooki, viina, kui ka õ ning sellel vaatamata asus sõidukit juhtima lut .

Kaitsja on apellatsioonis korranud maakohtu põhjendusi mõistetud karistuse osas ning on samadel alustel vaid tõdenud, et süüdistatavale tuleb mõista 2

6 kuulise vangistuse asemel kuuline vangistus. Apellatsioonis ei ole esitatud maakohtu põhjenduste osas vastuargumente, mis kohtu järeldused karistusmäära osas kas siis kummutaks või vähemalt seaks kahtluse alla.

Apellatsioonis maakohtu põhjenduste kordamine ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

Süüdistatava poolt ringkonnakohtule esitatud selgitused sellest, et ta soovib edaspidi õiguskuulekalt käituda, et perekond vajab tema tuge, pole aluseks maakohtu põhistatud otsuse tühistamiseks.

8. Kolleegium osutab, et ringkonnakohtu poolt saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, või menetlusõiguslik kui on tuvastatav selge materiaalrikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaalning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel KarS § 56 lg st 1 ning tõi välja kõik selle sätte - tähenduses asjakohased kuriteo ja S.X isikut iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Selliselt on maakohus esitanud selged seisukohad reaalse põhikaristusena vangistuse mõistmise ning mõistet karistusmäära ud osas ning KarS § 65 lg 2 kohaldamise ning kandmisele kuuluva liitkaristuse osas.

9. leiab kolleegium, et maakohtu otsus kuulub Olenematult apellatsiooni väidetest täpsustamisele. Nimelt on S.X-ile esitatud süüdistus muuhulgas ka selles, et ta juhtis 17.07.2019 kella

15.07 ajal Tallinnas Tulika 65 maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga , olles alkoholi HHHHHH joobes, millega rikkus LS § 69 lg 2p 2 nõudeid. Maakohus on otsuses põhjendatult leidnud, et alkoholijoove ei ole S.X-il tuvastatud seaduses ettenähtud korras, mistõttu pole mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis tõenda maakohtus süüdimõistva otsuse kaasa toonud süüdistuse mah tud. Seega on t vähene ndi ühe liigiga, mis nud. Tegemist on objektiivsesse koosseisu kuuluva joobeseisu sisaldus süüdistuse etteheites ning tuvastamisel moodustaks eraldi vastutuse aluse. Riigikohtu poolt korduvalt sedastatu kohaselt peab süüdistuse mahu vähenemine väljenduma kohtuotsuse resolutiivosas ( nt otsus nr 3-1-1-118-09). Seega oleks pidanud kohtu alla antud süüdistuses esitatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toimepanemise tõendamatus osalise õigeksmõistmisena kajastuma ka kohtuotsuse resolutiivosas. Eeltoodud järeldust maakohtu otsuse resolutiivosast aga ei nähtu. Samas kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohus on jätnud kohtuotsuse resolutiivosas märkimata otsuse põhiosas kajastatud süüdistuse mahu vähenemise, ei too antud juhul selline minetus endaga kaasa kohtuotsuse tühistamist ingkonnakohus saab eksimuse kõrvalda . R da täpsustades otsust ja mõistes mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes S.X eisundis ja sellega LS § 69 lg 2 p 2 nõuete rikkumises õigeks. ,

10. Eelnevast tulenevalt on sisuliselt tegemist osaliselt maakohtu otsuse põhiosast nähtuvalt õigeksmõistva otsusega. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse (vt nt RKKKo 3-1-1-14-14, p 1065, 3-1-1-17- ). Maakohus

, mõistes kõik menetluskulud süüdistatavalt välja, pole osalist õigeksmõistmist menetluskulu väljamõistmisel arvestanud Seega on maakohus alusetult jätnud . S.X õigusabikulud tervikuna tema enda mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise kanda, rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses kuna on kaasa toonud ebaseadusliku lahendi. Seetõttu tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada. Kaitsjatasu taotluste alusel pole võimalik tuvastada täpseid kulutusi, millised on tehtud õigeksmõistva osa menetlemisega, mistõttu kolleegium leiab, et KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p

4, § 181 lg 1 alusel tuleb S.X-ilt välja mõista riigituludesse kaitsjatasu summas 130.00 eurot ja kaitsjatasu summas 100.40 euro

t tuleb jätta riigi kanda. Eeltoodu toob kaasa ka S.X-ilt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu kogusumma ja menetluskulude 12 kuu jooksul igakuiselt tasumisele kuuluva summa muutmise. Väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks kokku on 1239.00 eurot, milline kuulub tasumisele 12 kuu jooksul, igakuiselt summas 103,25 eurot.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p , § 339 lg 2, § 340 lg 2, 4, § 338 p 3 1, lg 2 p 6 liselt ja teeb tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020 otsuse osa tühistatud osas uue otsuse ning ka täpsustab otsust. Kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata.

12. RÕS alusel määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt oli kaitsetoimingu ks maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsiooni te koostamine. Kulutatud ajaks on märgitud koos käibemaksuga 49,20

45 minutit ja summaks

eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja m

ärgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks. KrMS § 185 lg 1 alusel jääb kaitsja tasu summas 49,20 eurot riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)