1-19-8796/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-8796

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8796 (18233001665) Kohtunik Galina Jasnjuk

Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk I

Štšelina Kriminaalasi H.I süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Ragnar Plistkin prokurör

Süüdistatav H.I

elukoht , isikukood XXX, kodakondsus XXX määratlemata, vene keel, ei tööta. XXX, emakeel -

Varasem karistatus:

- 25.11.2015

Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 lg 2 p 2, § 182 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud, KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva katseajaga 2 aastat. Tõkendit pole kohaldatud. Lepinguline kaitsja

Silvi Erro

Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2020

RESOLUTSIOON

1-19-8796

2

Tunnistada H.I 121 lg 2 p 2,3 ning süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks 1 ( aasta 6 (kuus) kuud vangistust. üks)

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada H.I vangistusega 1 ( aasta. üks)

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui H.I

ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt:

1) elama aadressil ;

XXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja m

ääratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 06.02.2020

. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest.

Asitõend: kriminaalasja materjalides, jätta hoiule k

-plaat, mis asub CD riminaalasja materjalide juurde.

H.I kriminaalmenetluse kulu ema enda kanda. (õigusabi) d jätta t

Mõista Eesti Vabariigi kasuks välja kümmend H.I-lt 876 (kaheksasada seitse

kuus kuus ) eurot sundraha ja 60 ( kümmend) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks.

Määrata, et on õigus tasuda välja mõistetud krim H.I inaalmenetluse kulud kokku summas 936 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99920700006576 H.I ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – , kriminaalasja number - 1-19-8796, selgitu - s kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

1-19-8796

3

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 07. veebruarist 2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe

kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 07. veebruarist 2020.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

H.I´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8806 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kriminaalkorras

karistatud, 21.12.2018.a kella 18.13 paiku

XXX asuvas korteris lõi oma XXX I R vasaku käe

rusikaga näkku nina piirkonda. Sellise teoga tekitas H.I kannatanule füüsilist I

R valu ja kehavigastusi nina pindmine vigastus. –

Sel moel pani H.I toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi

tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi H.I

osaliselt. H.I taotles enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega

lühimenetluses. teisele inimesele füüsilist valu Ta tunnistas fakti, et tekitas , aga see toimus

juhuslikult, kui ta magas ja oli olid matused. Kodus olid ebakaine, midagi nägi unes. 21.12.2018 külalised. Matuste jooksul ta tarvitas alkoholi, umbes 300 grammi. Tema abikaasa samuti tarvitas alkoholi, ka umbes 300 grammi.

t Kui Pärast abikaasa hakkas nõusid pesema, aga ema läks magama. ta oli pime, ärkas, siis I ei olnud. Läks suitsetama, pani riided selga, taht s poodi minna, et õlut osta. i

Politseinikud sisenesid korteri. Uks ei olnud lukustatud. Politseinikud toimetasid teda politseisse.

Ü ärgmisel päeval, lugenud ülekuulamise protokolli, kuna või lekuulamine toimus j ta ei b lugeda ainult prillidega. U , aga kuna urija luges ette ülekuulamise protokolli tal on invaliidsus ja vasak kõrv üldse ei kuule, siis ütles, et ta ei saanud midagi aru. Kui tuli tagasi koju, siis abikaasa ta /Aleksandr/

unes olles, hakkas midagi rääkima ja kätega vehkima, juhulikult toimus see, et vehkides kätega tabas tema nägu. ütles, et löök toimus vastu nina ja teda toimetati kiirabiga haiglasse, tal Abikaasa oli verejooks. K

õik toimus juhuslikult.

Kannatanu

palus teha sest H.I Kui I R õigeksmõistev kohtuotsus, ei ole süüdi.

H.I on päris purjus, vehib käte ja siis tema ei valda oma keha. Kui ta magab, siis

jalgadega.

mees hakkas karjuma ja temal oli Kannatanu mäletab, et ta ärkas öösel selle tõttu, et kõrgendatud hääl püüd s teda äratada, lükkas teda see provotseeris lööki. . Kannatanu i ja Kannatanu oli vasakul ja vasaku käega lõi vastu nägu. ise oli ebakaine ja selle löögi mees kannatanu Kannatanu

tagajärjel . Ta võtti paanikas telefoni, mis oli voodi kõrval ja jooksi lõi ta ehmus s s trepile. Mees kannatanut tahtmatult, kogemata unes. Kannatanu arvab, et oma tegevusega / / ta üles äratamisega

provotseeris lööki nägi midagi unes, aga lükkas ja ütles „Saša, Saša“ (äkki mees kannatanu ).

Kannatanu kella 04.00 paiku, aga kiirabi viibis kohal juba 06.00 paiku. mäletab, et läks magama

Kannatanu haaras telefoni ja jooksis trepikotta, kuna ei saanud aru, mis toimub. Ta oli kerges

1-19-8796

4 riietuses. Ta . Ta tahtis helistada kiirabisse, aga t t tegi kõne hädaabi lühinumbrile 112 uli välja, et a helistas hädanumbrile ja ebaadekvaatselt vastas dispetšeri küsimustele. Löögi tagajärjel ta ehmus ja

jooks välja trepikotta a hakkas abi kutsuma, kuna ehmus selle tõttu, et l hakkas väga tugev , t ta verejooks, mis oli nagu purskkaev. Veri oli igal pool nii trepikoja põrandal, kui ka seintel ja akna peal. kutsus appi, karjus ja naaber N L Kannatanul tihti jookseb ninast verd. Ta kutsus välja kiirabi. Võib-olla 10 korda kuus.

Prokurör leidis, et süü on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega. H.I Prokuratuur on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud Prokurör unnistada H.I süüdi KarS § 121 . palub t lg 2 p 2 ja p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. kurör alus välja Pro p mõista süüdistatavalt menetluskulud täies mahus.

Kaitsja palus mõista õigeks Süüdistatav magades vehkis käega ja tabas vastu H.I .

kannatanu nina, mille tulemusel tema ninast hakkas tugevalt verd jooksma. See tähendab, et

süüdistataval ei olnud tahtlust lüüa kannatanut vastu nina, perekonnas ei toimunud skandaale ja seega ei olnud põhjust löömiseks. Süüdistatav ei saanud kontrollida oma tegevusi siis, kui ta magas.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus

lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata,

kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.

Vastavalt KrMS § le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, - sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende

kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kuula , kannatanu ning uurinud nud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et ja H.I 121 lg 2 p 2,3 süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuistungil on avaldatud:

-21.12.2018 tunnistaja N M ütlused, millest nähtuvalt oli 21.12.2018.a kella 18.20 paiku politsei

väljakutse põhjus tingitud H.I ´i vägivaldsest käitumisest kannatanu I suhtes, R

samuti kirjeldavad ütlused sündmuskoha kuriteojärgset olustikku, sh kannatanu kuriteojärgset seisundit (tl 1-3). - 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (112 kõne vaatlus), millest nähtuvalt oli 21.12.2018.a kell

18.13 politsei väljakutse põhjus seotud asjaoluga, et XXX kasutas meesterahvas oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda (tl 4-10).

1-19-8796

5 - 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (politseiametniku vormikaamera videosalvestis) tõendab sündmuskoha kuriteojärgset olustikku politsei saabudes (tl 4-10). - 23.12.2018 ettekanne , et 22.12.2018.a oli joobes ja ei ole id andma tõendab I R võimeline ütluse (tl 11). - 08.01.2019 kannatanu

I R ütlused – kannatanu kinnitab oma ütlustes, et H.I lõi teda rusikaga näkku, kuid tegi seda tahtmatult (tl 12-18).

-

29.04.2019 SA Narva Haigla vastus päringule, patsiendikaart nr XXX ja kiirabikaart tõendavad kannatanu kuriteojärgset tervislikku seisundit ning temal tuvastatud kehavigastusi (tl 19-23). -

t enda 21.12.2018 lähisuhtevägivalla infoleht – kinnitab H.I´i vägivaldset käitumis abikaasa suhtes (tl 24-25). I R

- T

, et 03.01.2019.a kannatanu peres oli eade lähisuhtevägivalla juhtumi kohta tõendab politseiametnike poolt teostatud järelkontroll, mille käigus vesteldi nii ohvri kui ka vägivallatsejaga ning vestlusel selgus, et

I R ja H.I mõlemad kuritarvitavad alkoholi, mille tõttu

peres tekivad arusaaamatused ja konfliktid. Olles mõlemad joobeseisundis neil on keeruline ühel elamispinnal läbi saada, et mitte rikkuda teineteise õiguse d ja järgida ühiskonnas väljakujunenud i

käitumis ja suhtlemisnorme. Lähisuhtevägivalla juhtumid selles p - eres leivad aset korduvalt ja vaatamata politsei sekkumisele olukord ei muutu (tl 26).

- 21.12.2018 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab H.I ´i kahtlustatavana kinnipidamise aega, kohta ja alust (tl 30-35). - Kahtlustatava H.I peres oli konflikt (tl 39- ülekuulamise protokoll tõendab, et 21.12.2018 44). - 06.05.2019 tunnistaja N L ütlused kinnitavad kannatanu kuriteojärgset käitumist, mh abi otsimist (tl 46-50). - Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 otsus nr 1-15-8806 – tõendab asjaolu, et H.I

´i on KarS § 121 lg 2 p 2 järgi varasemalt kriminaalkorras karistatud, st tõendab kvalifitseeriva tunnusena korduvust (tl 52-56).

Kohtulikul uurimisel ei olnud vaidlust, et H.I oma abikaas

at rusikaga näkku lõi, vaidlus oli selles, kas käega löömine oli tahtlik tegu või oli tegemist õnnetusjuhtumiga.

Kohtu . arvates on väga oluline hinnata kannatanu käitumist ja alates sellest hetkes, kui ta üles ärkas K . Kohus on asunud seisukohale, et ohus on analüüsinud kannatanu käitumist kannatanu käitumine tekitab veendumust, et see löömine oli tahtlik:

1. . 21.12.2018 kella 18.13 paiku tegi kannatanu kõne hädaabi lühinumbrile 112, kannatanu palus abi Kui küsimusi ja vastuseid kontekstis analüüsida s võib näha, alustas kõnet sellega, et talle ei , sii I

R tehta ust lahti. Selgus, et kannatanu on trepikojas ja ta helistab, kuna talle ei tehta ust lahti. Eesti

Häirekeskuse ametnik küsib seepeale kannatanult, kas seal on teie abikaasa, mispeale kannatanu vastab, et „ma ei saa rääkida, ta lööb mind maha“. Ametnik küsib uuesti kannatanu käest, kas seal on te abikaasa, mille peale kannatanu vastab jah ja ametnik palub, et helistaja maha rahuneks ma ning küsib talt, mida ta praegu tegi, siin on mõeldud dispetšeri küsimust, et mida abikaasa teiega tegi. Selle peale kannatanu vastab, et ta tegi nina katki.

2. Politseiametnikust tunnistaja N M ütlustest tuleneb, et 21.12.2018 kella 18.20 paiku tuli väljakutse aadressile , seoses sellega, et abikaasa andis naisele peksa ja lõi rusikaga vastu nägu. XXX

Politseipatrulli saabudes seisis kannatanu trepikojas, ta , hoidis nina kinni ja tema värises, nuttis juures maas oli vereklomp diameeteriga umbes 20 cm. Kannatanu nina . oli paistes ja punast värvi

Korteris viibis Aleksandr, ta oli alkoholijoobes. Kui Aleksandr kinni peeti, siis transportimisel

politseijaoskonda kasutati tema suhtes käeraudu, mis viitab sellele, et ta kas hakkas politseinikele vastu või käitus agressiivselt, niisama neid käeraudu ikkagi ei kasutata.

1-19-8796

6 3. Tunnistaja N. L , kes ütlustest tuleneb, et ta kuulis kisa, hääle järgi ta sai aru, et karjujaks oli I. R karjub aidake.

4. kella 18.13 paiku oli tehtu Kiirabikaardist nähtub, et 21.12.2018 d väljakutse seoses sellega, et toimus peretüli, peksmine ja mees lõi teatajat vastu nina, nina on katki, kõik on verine, teataja asub

trepikojas ja karjub appi. Selline oli lühidalt teate sisu. Kiirabi reageeris kiiresti, kell 18.28 oli

kiirabibrigaad sündmuskohal. Patsiendi sõnadest oli peretüli, mees lõi vastu pea ja kukkus,

mäluhäired, teadvuse kaotanud (tl 23). Kannatanul tuvastati näo piirkonnas verevalum, ninaverejooks ja mehhanismiks on peksmine ehk siis peksmine kustus selle ninaverejooksu esile. Kiirabikaardist tuleneb, et trauma , peksmine. tekkepõhjuseks oli vägivald

Kohtu hinnangul kogu tõendusteave viitab sellele, et kannatanu oli pigem hirmunud mitte selle

pärast, et tal ninast tuli verd /ta tunnistas, et tal jookseb ninast verd tihti/ vaid ta oli hirnunud

seetõttu, et tema abikaasa oli just vahetul tema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Nii nagu

politseiametniku ütlustest tuleneb kannatanu oli endast väljas, ta nuttis, värises, seega , et kohtu

hinnangul eelnevalt kirjeldatud käitumise tekkepõhjuseks oligi just vägivald, aga mitte

õnnetusjuhtum – kogemata unes löömine. Kui tegemist oleks olnud õnnetusjuhtumiga, siis

kannatanu poleks nõndaviisi käitunud, see ei ole eluliselt usutav. Usutav on see, et peres oli konflikt, mille käigus H.I tarvitas oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda, misjärel kannatanu suurest hirmust jooksis korterist välja trepikotta ja hakkas karjuma, et aidake.

H.I andis eeluurimisel ütlusi, et ta 21.12.2018 õhtul koos oma korteris jõi vii I kahekesi na, mõlemad jõid ära umbes 200 grammi viina, pärast seda läks korterist kusagile

I minema. Mingil hetkel , kus ta oli. I tuli koju. Süüdistatav küsis tema käest I hakkas süüdistatava peale karjuma. Edasisi sündmusi süüdistatav ei mäleta, kuna oli purjus. Järgmine hetk, mida ta mäletab on see, kui ta istub kodus ja ootab politsei tulekud (tl 39-44).

S kohtuistungil on diametraalselt erinevad. 21.12.2018 olid kodus üüdistatava ütlused Ta ütles, et

matused, kodus olid külalised. Matuste jooksul ta tarvitas alkoholi, umbes 300 grammi. Tema abikaasa samuti tarvitas alkoholi, umbes 300 grammi. , aga Pärast abikaasa hakkas nõusid pesema t Kui t

ema läks magama. a ärkas, siis oli pime, pani tule põlema, aga I ei olnud. Läks suitsetama, pani riided se . lga, tahtis poodi minna, et õlut osta. Politseinikud sisenesid korterisse

Süüdistatav ütluste analüüsil ilmnevad järgmised a H.I ja kannatanu

I R vasturääkivused:

1. oos , H.I andis eeluurimisel ütlusi, et ta 21.12.2018 õhtul k I kahekesi oma korteris jõi viina kohtuistungil t ta tarvitas alkoholi a ütles, et 21.12.2018 olid kodus matused, kodus olid külalised ja

matuste jooksul.

2. Ta kinnitas eeluurimisel, et nad mõlemad jõid ära umbes 200 grammi viina, kuid kohtuistungil täpsustas, et ta tarvitas alkoholi umbes 300 grammi ja tema abikaasa samuti tarvitas alkoholi umbes 300 grammi.

3. H.I kohtuistungil, et p matuseid , väidab kindlalt ärast abikaasa hakkas nõusid pesema eeluurimisel

korterist kusagile . ta mäletas, et abikaasa läks välja 4. E ka, et mingil hetkel tuli koju,

abikaas eluurimisel ta mäletas I süüdistatav küsis a käest, kus ta oli,

Kohtuistungil ta ei kinnitanud oma hakkas I hakkas süüdistatava peale karjuma. väidet, et I süüdistatava peale karjuma. 5. s eeluurimisel, kui ta istus kodus ja ootas politsei tulekut. Kohtuistungil andis H.I mäleta ütlusi, et politseinikud sisenesid korteri tema jaoks ootamatult. sse 6.

ks korterist kusagile minema Süüdistatava esialgsetel kinnitustel tekkis konflikt sellest, et I lä ja kui tuli koju, siis ta Kannatanu veenas kohut, et konflikti peres I hakkas süüdistatava peale karjuma.

1-19-8796

7 ei olnud, mees lõi kogematta, unes. Kuid sellest, et peres tõepoolest oli 21.12.2018 konflikt abikaasade vahel, teat (tl 4-5), ab kannatanu Häirekeskusele et mees ei ava talle ust ja et lööb tema maha, ning süüdistatav kinnitab konflikti olemasolu abikaasaga politseitöötajatele, teatades, et naine käis kodust ära ja „ta ei tea, kust ta sellisena tuli“ (tl 6).

7. Kannatanu

sõnul ta läks magama kella 04.00 paiku, aga kiirabi viibis kohal juba 06.00 paiku. Need kannatanu väited, et mees vehkis kätega unes just nimelt öösel ajaperioodil kella 04:00 kuni

06:00 on ümber lükatud asja materjalidega. 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (112 kõne vaatlus), millest nähtuvalt oli 21.12.2018.a politsei väljakutse põhjus seotud just nimelt kell 18.13 asjaoluga, et XXX . kasutas meesterahvas oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda 8. Kannatanu ütlused kohtuistungil selle kohta, mis kellaajal oli löök, ei ühti samuti tema ütlustega

eeluurimisel ülekuulamise ajal 08.01.2019, et ta heitis magama kella 21:00 paiku ja peale seda kellaaega oli löök vastu nina (tl 14 ). 9. Kannatanu ütlused kohtueelsel uurimisel, et justkui ta kohe selgitas politseitöötajatele, et löök oli juhuslik, ei ühti tunnistaja ütlustega, kes antud selgitusi ei kinnitanud. N M

10. N Kannatanu väidete kohaselt abikaasa juhuslikust löögist talle vastu nina rääkis ta ka tunnistaja L, kes seda asjaolu kategooriliselt eitas (tl 47-48).

10. , kiirabi oli kella 06.00 paiku, ei haaku patsiendikaardiga nr , kus Kannatanu ütlused et XXX saabumise kellaaeg on 19.08.

Süüdistatav ja kannatanu ei saanud kohtuistungil mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada ütluste

erinevuste põhjuseid. Kohus ei usalda süüdistatava H.I ja kannatanu ütlusi I

R seoses nende vasturääkivustega. Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui

tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja

arusaadavalt selgitada antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväär kõrvale jätta /Riigikohus on kohtuasjas nr 3 . Analüüsides sed -1-1-131-13 p-s 11/ I R

ütlusi süüdistatava suhtes tuleb arvestada seda, et ta annab ütlusi oma abikaasa suhtes.

ja I R süüdistatava ütlused on vastuolulised ja segased.

Arvestades süüdistatava ja tunnistaja ütluste olulist lahknemist, leiab kohus, et süüdistatava ja I

R

ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed. Inimlikult võib saa

aru, et kannatanu huvi on see, et tema abikaasa pääseks kohtu alt ja et teda ei karistataks

kriminaalkorras, aga riigi kohustuseks on kannatanu õigusi kaitsta ning reageerida õigusrikkumistele. Tegu oli tahtlik ning sellise järelduse tegemisel tugineb kohus kohtuliku uurimise

käigus kogutud tõenditele. Kohus ei ole nõus kaitsja väitega, et kohtueelne uurimine on olnud pinnapealne, kuna kohtulikul uurimisel selle kohta tõendeid saadud ei ole.

03.01.2019.a kannatanu peres oli politseiametnike poolt teostatud järelkontroll, mille käigus vesteldi

nii ohvri kui ka vägivallatsejaga ning mõlemad vestlusel selgus, et

ja H.I I R

kuritarvitavad alkoholi, mille tõttu tekkivad peres arusaamatused ja konfliktid. Olles mõlemad joobeseisundis, on id ja neil keeruline ühel elamispinnal läbi saada, et mitte rikkuda teineteise õiguse järgida ühiskonnas väljakujunenud käitumis ja suhtlemisnorme. Lähisuhtevägivalla juhtumid selles -

peres leivad aset korduvalt ja vaatamata politsei sekkumisele olukord ei muutu (Teade

lähisuhtevägivalla juhtumi kohta Kohus pööras tähelepanu sellele asjaolule, et vestluse , 26). tl

läbiviimise momendiks 03.01.2019, versiooni juhusliku löömise kohta ei olnud välja mõeldud ei süüdistataval ega ka kannatanul, see versioon ilmus välja hiljem.

Kannatanu versioon juhuslikust löömisest unes, mille ta formuleeris 08.01.2019, enam kui 2 nädala

möödudes peale juhtunut, ei leidnud kinnitust asja materjalides. Politseitöötajate püüdlused

küsitleda kannatanut enne seda kuupäeva, ei lõppenud edukalt, kuna kannatanu keeldus

politseiosakonda tulemast, kuna tal valutas abikaasa poolt katki löödud nin « a ja et ta juba joob

viina D ». Olukorra kontrollimiseks ja otsuse vastuvõtmiseks R sõitis kannatanu juurde ja oli

1-19-8796

8 tõe näha, et kannatanu on joobes ja pole võimeline ütluse poolest id andma (tl 11).

Kohus leiab, et löömine oli tahtlik, see ei olnud õnnetusjuhtum nii nagu süüdistatav ja kannatanu kohtuistungil on väitnud. Kohus on arvamusel, et süüdistus on põhjendatud.

N M ja N L vad

ütlustega haaku 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokollid (112 kõne vaatlus) (politseiametniku vormikaamera videosalvestis) patsiendikaart nr ning kiirabikaart. Kohus ja XXX usaldab N M ja N L N M ja N L a ütlusi. Kohus ei näe vastuolusid ütluste vahel. Kohus leiab, et need tunnistajad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Samas olid süüdistatava ja kannatanu

ütlustes vasturääkivused.

Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv aktiline süüteokoosseis. Valu põhjustatud -

muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes

inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest,

samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8).

Kohus leiab, et tõendatud on see, et poolt tehtud rusikaga löögi tulemusel tundis H.I

kannatanu valu. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12).

Kohus leiab, et itega ja tunnistajate kannatanu materjalides kogutud tõend ütlustega on tõendatud, et

tundis H.I poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu ning kannatanule valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

KarS § 121 lg 2 sätestab kehalise väärkohtlemise enamohtlikumad koosseisud. Seadusandja on pidanud nende karistusmäära ülempiiriks vajalikuks panna kuni 5 aastat vangistust. § 121 lg 2 KarS p 2 kvalifitseerib vastutuse lähi või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest, -

nähes ette kaks spetsiifilist teoobjekti – ga lähisuhtes ja sõltuvuses oleva isiku. toimepanija

Perevägivalla probleem on Eestis terav ja seda soodustab nii elanikkonna suur alkoholilembus,

suhteliselt salliv suhtumine vägivalda kui ka stereotüüpsed hoiakud ja arusaamad naise rollist ,

perekonnas. H.I

. Peale lõi oma abikaasat I R , seega pani toime lähisuhte vägivalla selle H.I isik, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 kohtuotsusega on kriminaalasjas nr 1-15- ud. Kohtupraktikas on 8806 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kriminaalkorras karistat

korduvuse kohta märgitud, et kui isik on varem kohtu poolt karistatud kehalise väärkohtlemise episoodis, siis on tegemist juriidilise retsidiivsusega.

Kohus leiab, et süüdistatav pani KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-07,

p 12). neb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab KarS § 16 lg 3 kohaselt pa süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. t Riigikohus on korduvalt

öelnud, et tahtluse tuvastamisel tuleb hinnata objektiivseid asjaolusid. Kohus leiab, et H.I sai aru, et lüües kannatanut rusikaga näkku, tekitab ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi / nina

pindmine vigastus/ ning tahtis seda. Seega tuleb H.I poolt toime pandud kuritegu kvalfitseerida KarS § 121 lg järgi 2 p 2,3 .

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel on

1-19-8796

9

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel

tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Karistust raskendavaid ja kergendavaid ja 57 H.I tegevuses ei asjaolusid KarS § 58 mõttes esine.

KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult, tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise

karistuse, kohaldamise. H.I on varem karistatud lähisuhtevägivalla eest, kuid vaatamata

sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades ülaltoodut on kohus seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada H.I-le karistuseks ainult vangistust.

Kuivõrd kehaline väärkohtlemine, milles H.I süüdistatakse kannatanule tõsiseid

tervisekahjustusi ei tekitanud, siis kõiki asjaolusid kogumis arvestades kohus leiab, et keskmises

määras karistamine ei ole põhjendatud, aga arvestades kehtivat 25.11.2015.a karistusostust, mille

järgi mõisteti H.I-le lähisuhtevägivalla kuriteo eest 1 aasta 2 kuud vangistust, siis oleks põhjendatud H.I karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg le 2 vähendada mõistetud - karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada H.I vangistusega 1 aasta.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik H.I karistusest tingimisi vabastada allutades ta

käitumiskontrollile, arvestades süüdlase isikut, kuriteo tehiolusid. Kohus leiab, et teda saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimisi karistust kohaldades. Kohus kohaldab KarS § 74 lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui H.I ei pane 1 aasta 1 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid (oli alkoholijoobes), peab kohus põhjendatuks määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud lisakohustuseks alkoholi mittetarvitamise.

V. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on

käesolevas kriminaalasjas sundraha kaitsjatasuga seotud kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel võib

ja kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub H.I-lt väljamõistmisele sundraha teise

astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuriteoga.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub väljamõistmisele ka määratud kaitsja H.I-lt le Tatjana

1-19-8796

10 Massalina eeluurimisel osalemistasu summas 60 eurot. le väljamakstav

KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsuse tegemisel kohus juhindu -dest 233, 238, 311, 313, 315. b KrMS §

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik