2-17-16870/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-16870

Tsiviilasi

Žanna Šibalova, Anastasia Milleri ja Irina Milleri

hagi

Valentin

Šibalovi

vastu

kaasomandi

lõpetamiseks

Valentin

Šibalovi

vastuhagi

Žanna

Šibalova,

Anastasia Milleri ja Irina Milleri vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. detsembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Žanna Šibalova, Anastasia Milleri ja Irina Milleri

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (hagejad): Žanna Šibalova (isikukood

XXXXXXXXXXXX), Anastasia Miller (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Irina

Miller

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei

Tšerednik

Vastustaja (kostja): Valentin Šibalov (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 13. detsembri 2019 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades Žanna Šibalova, Anastasia Milleri

ja Irina Milleri kanda.

3. Välja mõista Žanna Šibalovalt, Anastasia Millerilt ja Irina Millerilt igaühelt Valentin

Šibalovi kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 200 eurot (kokku 600 eurot).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Žanna Šibalova, Anastasia Miller ja Vassili Šibalov (hagejad) esitasid 10. novembril 2017 Viru

Maakohtule hagi Valentin Šibalovi (kostja) vastu kaasomandi jagamiseks. 1. novembri 2018

kohtuistungil lubas maakohus Vassili Šibalovi asemel astuda menetlusse Irina Milleril.

Hagiavalduse kohaselt on hagejate ja kostja kaasomandis X maakkonnas X vallas XXXXX asuv

XXXXX kinnistu (edaspidi kinnistu I) ja X külas asuv X II kinnistu (edaspidi kinnistu II). Igaühele

kuulub ¼ kaasomandist. Kinnistuga I piirnevad poolte isiklikud kinnistud – XXXXX II kuulub

hagejatele ning XXXXX I kostjale. Pooled on sugulased, kuid nende suhted on väga pingelised.

Hagejad on korduvalt pakkunud kaasomandi jagamist, kuid tulemusteta.

Hagejad palusid 25. juuli 2019 menetlusdokumendis jagada kinnistu I selliselt, et hagejad ostavad

kostjalt tema osa turuhinnaga välja. Alternatiivselt palusid hagejad jagada kinnistu I selliselt, et

hagejatele jääb reaalosa suurusega 52 875 m2 (igaühele kuuluks 1/3 kaasomandist) ja kostjale jääb

reaalosa suurusega 17 625 m2, milleks oleks metsaga kaetud maatükk suunaga ühiskasutavast

teest ida suunas. Kuna kinnistu võrdsetes reaalosades jagamine ei ole võimalik, palusid hagejad

kohtul määrata rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks (asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-d 3 ja

4). Kohtu kindlaksmääratud osade jagamine võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.

Kinnistu II tuleks jagada selliselt, et see müüakse turuhinnaga enampakkumisel ning jagatakse

saadud tulu vastavalt osa suurusele.

2. Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega, kuid ei nõustunud kinnistute jagamise viisidega.

Kostja esitas vastuhagi.

Vastuväidete ja vastuhagi kohaselt on kõik hagis esitatud väited ebaõiged. Kostja ei soovi

hagejatelt ära võtta juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ega veeallikale. Hoopis hagejad

soovivad jätta kostja ilma veevarustusest. Hagejad ei ole hoolitsenud kinnistu I lääneosa eest. Selle

ala eest on hoolitsenud ja seda korrastanud kostja. Lisaks on kostja omal kulul korrastanud

nimetatud alal asuva majakese. Kostja kasutab oma kinnistut iga-aastaselt alates varakevadest kuni

hilissügiseni alalise elukohanaga, samas kui hagejad elavad alaliselt Tallinnas. Kostja on teinud

hagejatele ettepaneku, et nende kinnistule juurdepääsu tagamiseks XXXXX kaudu seatakse

kinnistu igakordse omaniku kasuks teeservituut. Selliselt on hagejate omandis olevale kinnistule

igal juhul tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Kostja palus 24. juuli 2019 menetlusdokumendis jagada kinnistu I kaheks reaalosaks, millest

esimene reaalosa suurusega 52 875 m2 jääb hagejate kaasomandisse (igale hagejale kuuluks 1/3

kaasomandist) ning teine reaalosa suurusega 17 625 m2 (asukoht on toodud vastuhagi lisaks oleval

plaanil, mida on täpsustatud 25. juuni 2019 asendiplaanis – variant II) jääb kostja omandisse.

Kinnistu II tuleks jagada selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja saadav tulem

jagatakse võrdselt kaasomanike vahel. Kostja nõustus ka sellega, et kinnistu II jääb hagejatele ning

nad tasuvad kostjale hüvitise 2300 eurot.

3. Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu. Kostja pakutud kaasomandi jagamise viis ei vasta kõikide

kaasomanike huvidele ja tekitab tulevikus veel rohkem vaidlusi. Eelmised omanikud Vassili ja

Nikolai Šibalovid kinkisid oma osad õetütardele, eesmärgiga välistada survet, mida kostja on neile

viimase poole aasta jooksul avaldanud. Vassili Šibalov elab kinnistul aastaringselt. Nikolai

Šibalov elab kinnistul iga-aastaselt maist oktoobrini. Hageja I koos tütrega elab kinnistul suvel.

Talvel käivad hagejad oma onu külastamas ja puhkamas. Kostja väide selle kohta, et ta on koguaeg

maad korrastanud, ei vasta tõele. Hagejad on samuti puhastanud metsa ja muru niitnud. Tee kostja

ainuomandisse jätmine ei ole põhjendatud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 13. detsembri 2019 otsusega hagi osaliselt ning vastuhagi täielikult.

Maakohus lõpetas kaasomandi kinnistule I selliselt, et kinnistu jagatakse kaheks reaalosaks,

millest esimene reaalosa suurusega 52 875 m2 jääb hagejate kaasomandisse, kusjuures igale

hagejale kuulub 1/3 kaasomandist ning teine reaalosa suurusega 17 625 m2, mille asukoht on

toodud kohtuotsuse lisaks 1 oleval plaanil (kostja 25. juunil 2019 kohtule esitatud asendiplaan –

variant II) jääb kostja ainuomandisse. Maakohus tuvastas hagejate kohustuse anda nõusolek

kinnistu I kohta õigusmuudatuste kinnistusraamatusse tegemiseks ja asendas hagejate

tahteavaldused kohtuotsusega. Maakohus kohustas hagejaid ja kostjat kandma kinnistu I

reaalosadeks jagamisega seotud kulusid (sh katastrimõõdistused, kinnistusraamatu kanded)

võrdsetes osades, s.o igaüks kannab kulusid ¼ osas. Maakohus lõpetas kaasomandi kinnistule II

selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel

vastavalt nende osade suurusele. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejad esitanud taotluse jätta kinnistu I nende omandisse ning

hagejad tasuvad kostjale tema ¼ mõttelise osa turuhinna. Samas ei ole hagejad esitanud tõendeid

selle kohta, et sellisel viisil kaasomandi lõpetamine vastab kõigi kaasomanike huvidele. Kostja ei

ole nõus loobuma omandist hüvitise eest. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamiseks puuduvad ka

igasugused objektiivsed põhjused. Pooled on küll sugulased, kuid nende suhted ei ole

heanaaberlikud. Samas ei ole tõendeid väitmaks, et ebakõlad tulenevad just kostja pahatahtlikust

käitumisest.

Hagejatel ega kostjal ei ole sellist tähelepanuväärset eelist, mis annaks aluse jätta kinnistu

läänepoolne osa neile (talle). Kõigi kaasomanike omand on tekkinud kas pärimise või kinke teel

saadu tulemusena. Keegi ei kasuta kinnistut I elukohana. Kostja põhjendas oma huvi läänepoolsele

osale sellega, et ta on seda osa hooldanud ja korras hoidnud. Samas ongi tema kui kinnistu omaniku

kohustus kinnisasja korras hoida. See, kes kinnisasja korras hoiab ja hooldab, on kaasomanike

puhul kokkuleppeline. Hagejad tuginesid sellele, et kostja variandi puhul kaotavad nad

juurdepääsu veevõtukohale ning avalikult kasutatavale teele. Samas ei ole tõendatud, et kostja

oleks hagejatele teinud vastavaid takistusi. Kuigi hagejad on väitnud, et nad soovivad

vaidlusalusele osale maast elamut ehitada, on nad algatanud detailplaneeringu elamu ehitamiseks

teisel kinnistul.

Maakohus leidis, et hagejate viidatud isikutel ei ole puutumust praegusega asjaga. Ka see, et

hagejad on kaasomanikena enamuses, ei anna alust jätta kostja huvid arvestamata.

Maakohus pidas põhjendatuks lõpetada kaasomand kinnistule I viisil, et see jagatakse kaheks

reaalosaks, millest esimene reaalosa 52 875 m2 jääb hagejate kaasomandisse, kusjuures igale

hagejale kuulub 1/3 kaasomandist ning teine reaalosa suurusega 17 625 m2, mille asukoht on

toodud kostja 25. juunil 2019 esitatud asendiplaanil (variant II) jääb kostja ainuomandisse. Selline

jagamine hõlmab kõige suuremas ulatuses kõigi kaasomanike huve, kuna nii jääb kõigile

osapooltele osa kinnistu läänepoolsest osast. Isegi kui kohus lõpetaks kaasomandi hagejate

soovitud viisil, ei välistaks see vaidlusi tee ja veevõtukoha kasutamise üle. Kohtul ei ole võimalust

servituutide seadmiseks. Ei ole asjakohane hagejate käsitlus sellest, et igale omanikule peaks

jääma igale sihtotstarbele vastavast maatükist ¼. Sellisel viisil ei saa juba maakorralduslikult

kinnistut I reaalosadeks jagada. Vaidlust ei ole võimalik lahendada liisuheitmise teel, kuna saadav

tulemus võib jätta mõne kaasomanikest ebasoodsamasse olukorda.

Hagejad ei ole täpsustanud, mille eest ja millises ulatuses nad rahalist tasaarvestust soovivad.

Kohtule esitatud ekspertiisiaktis on hinnatud kinnistu I turuväärtust selliselt, et metsamaa

turuväärtuses kajastub kaudselt ka muu maa turuväärtus. Seega ei ole kohtul võimalust

tasaarvestusi teha.

Kinnistu II kohta on pooled erinevates menetlusdokumentides esitanud kõik asjaõigusseaduse

(AÕS) § 77 lg-s 2 nimetatud kaasomandi lõpetamise viise. Kuigi kostja on lõppseisukohtades

alternatiivselt nõus ka sellega, et kinnistu II jääb hagejatele ja hagejad tasuvad kostjale hüvitisena

2300 eurot, on hagejad oma viimases menetlusdokumendis soovinud kaasomandi lõpetamist

kinnistu turuhinnaga müümise teel. Maakohtu hinnangul ei ole hagejatel huvi kinnistu II vastu ja

põhjendatud on kaasomandi lõpetamise kinnistu avalikul enampakkumisel müümise teel.

Kinnistut ei ole põhjendatud reaalosadeks jagada selle väikese pindala tõttu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega hagejad ostavad kostjalt kinnistust I kostjale kuuluva osa

turuhinnaga välja või alternatiivselt jagada kinnistu I hagejate esitatud taotluse järgi (lisa variandid

1 või 2). Alternatiivselt paluvad hagejad saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole selge, kuidas on maakohus jõudnud

järelduseni, et kostja pakutud viis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Maakohus on

teinud otsuse lihtsalt ilusa pildi järgi. Maakohus on jätnud arvestamata kõik hagejate esitatud faktid

ja asjaolud. Maakohus on jaganud kinnistu ebavõrdselt, võttes hagejatelt võimaluse kasutada maal

vett ja takistanud neile juurdepääsu oma maale. Lisast 1 nähtub sild, mille abil on võimalik jõuda

läänepoolsele osale. Kostja viisi järgi saab ta selle endale ning siis ei ole võimalik isegi

muruniidukiga teisele poole kinnistut korrastama minema. Väga pingelisi suhteid arvestades

tekitab selline jagamise viis veel suuremaid probleeme.

Maakohus on viidanud, et ta peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele.

Samas ei ole võimalik otsusest välja lugeda, kuidas kostja pakutud variant vastab hagejate ja

kõikide kaasomanike huvidele. Maakohus on valinud kõige ebasoodsama ning vastuolulise

variandi, millega hagejad ei pääse oma maale. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta on

andnud kostjale kõige parema maatüki. Hagejate maa on 1-1,5 m madalam kui kostjale kuuluv

maatükk.

Kuigi maakohus on leidnud, et kumbki pool ei ole tõendanud oma eeliseid, on ta andnud kostjale

kõige parema osa. Maakohtu otsus on üllatuslik. Maakohus ei ole menetluses selgitanud ega

pakkunud vaidluse lahendamise viise. Sellega on maakohus rikkunud menetlusõigust.

Maakohus ei ole otsuses selgitanud, mis põhjusel hagejate pakutud variandid ei sobi. Hagejad on

kogu menetluse käigus selgitanud, mille jaoks on neil läänepoolset osa vaja. Lisa nr 1 on kõige

ideaalsem variant, millega on kõik huvid tagatud. Kõigile on tagatud juurdepääs enda kinnistule.

Kostja saab endale parema osa, mis on metsaga kaetud. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud

hindamisakti. Viimane oli tehtud selleks, et oleks võimalik aru saada, kui palju kogu maatükk

maksab. Seega oli kindlasti võimalik hinnata kostja osa maksumust.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

13. detsembri 2019 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud resolutsiooni p 2 osas (sh p-d 2.1., 2.2. ja

2.3.), millega lõpetati kaasomand XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) osas, vaidlustatud

ei ole resolutsiooni p 3, millega lõpetati kaasomand X II kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) osas.

Lähtudes TsMS § 651 lg-s 1 sätestatust kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust vaid XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kaasomandi

lõpetamise osas.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatid väide ei ole otsuse otsuse tühistamise või muutmise aluseks.

8. Asja materjalide kohaselt on XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) hagejate ja kostja

kaasomandis ja igaühele kuulub ¼ mõttelist osa kaasomandist (I kd tl 64). Pooled ei vaidle selle

üle, et kaasomand XXXXX kinnistule tuleb lõpetada, poolte vahel on vaidlus kinnistu

reaalosadeks jagamisel piiride üle.

Hagejad on taotlenud XXXXX kinnistu jagamist kaheks reaalosaks, millest I reaalosa suurusega

52 875 m2 jäetakse hagejate kaasomandisse, kusjuures igale hagejale kuuluks 1/3 kaasomandist

ning II reaalosa suurusega 17 625 m2 jäetakse kostja ainuomandisse. Ka kostja on taotlenud

kinnistu jagamist hagejate pakutud viisil, kuid erinevused poolte poolt pakutud kinnistu jagamise

variantidest tulenevad sellest, et mõlemad pooled soovivad endale kinnistu I läänepoolset osa, kus

asuvad mh avalikult teelt kinnistule IV kulgev tee ja veevõtukoht.

Lisaks on hagejad maakohtus esitanud ka taotluse jätta XXXXX kinnistu nende omandisse ning

panna neile kohustus tasuda kostjale talle kuuluva kinnistu ¼ mõttelise osa turuhind.

Maakohus vaidlustatud otsuses jagas XXXXX kinnistu kostja poolt maakohtule esitatud

asendiplaani (variant II) alusel, s.o maakohus võttis XXXXX kinnistu jagamisel aluseks kostja

poolt esitatud jagamise variandi.

9. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et maakohus on jätnud arvestamata kõik hagejate

esitatud faktid ja asjaolud ning jaganud XXXXX kinnistu ebavõrdselt, võttes hagejatelt võimaluse

kasutada maal vett ja takistanud neile juurdepääsu oma maale.

Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-le 8. Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on maakohus

märkinud tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta ei

nõustu hagejate ja kostja faktiliste väidetega ning hagejate vastupidine väide on alusetu.

10. Eelkõige märgib ringkonnakohus, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide

kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt

Riigikohtu 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22; 10. aprilli 2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-17-9749).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega

menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille

kohaselt tuleb XXXXX kinnistu reaalosadeks jagamisel aluseks võtta kostja poolt 25.06.2019

kohtule esitatud asendiplaan – variant II. Muu hulgas on maakohus õigesti kinnistu jagamisel

reaalosadeks arvestanud asjaoluga, et kõigile kaasomanikele jääks osa kinnisasja läänepoolsest

osast (mida nii hagejad kui kostja on soovinud endale).

11. Alusetu on hagejate väide, et maakohus on valinud kõige ebasoodsama ning vastuolulisema

variandi, millega hagejad ei pääse oma maale. Maakohus on käsitlenud hagejate väiteid seoses

juurdepääsuga hagejatele kuuluvale XXXXX II kinnistule ja veevõtukohaga vaidlustatud otsuse

p-s 42, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Hagejate apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus, et maakohtu poolt otsustatud kinnistu

reaalosadeks jagamise tulemusena jääb kostjale kuuluma hakkavale kinnistule sild, mille abil on

võimalik minna kinnistu läänepoolsele osale, jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Hagejad ei ole

nimetatud asjaolu esile toonud maakohtu menetluses ning seetõttu ei ole saanud kostja nimetatud

väitele vastuväiteid esitada ning maakohus ei ole saanud kontrollida väite õigsust, s.o asjaolu on

esitatud hagejate poolt hilinemisega.

12. Hagejate apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kohaselt soovivad nad eelkõige XXXXX

kinnistu osas kaasomandi lõpetamist sel viisil, et kinnistu jääb neile ja nad maksavad kostjale välja

tema osas rahas (10 000 eurot).

Vastava kinnisasja jagamise viisi on hageja esitanud ka maakohtu menetluses. Kostja ei ole

nõustunud XXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamist viisil, et talle makstakse tema osa rahas.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades kinnistu suurust (7,05 ha) on võimalik lõpetada kinnistu

kaasomand viisil, et see jagatakse kaasomanike vahel reaalosadeks. Kinnisasja tegelik jagamine

on võimalik arvestades maakorralduslikke nõudeid ja maatüki olemust. Hagejad ei ole esile toonud

selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et XXXXX kinnistu kaasomandi

lõpetamine nende nimetatud viisil oleks kõige õiglasem ja otstarbekam.

13. Hagejate seisukoha kohaselt on maakohus jaganud kinnistu nii, et kostjale on antud kõige

parema osa, kuid hagejatele jääv osa on soine ning seal on elektriliinid.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kõigile kaasomanikele jäänud osa kinnisasja läänepoolsest

osast, s.o osa põllumaast. Asja materjalide kohaselt ei paikne elektriliinid mitte ainult hagejatele

jääval reaalosal, vaid ka kostjale jääval kinnistu osal.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et AÕS § 77 lg 3 alusel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta

kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade

ühtlustamiseks. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et võimalik ei ole kinnisasja

reaalosadeks jagamise korral hüvitise määramine AÕS § 77 lg 3 alusel samas menetluses, sest

kinnisasja jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses pärast kaasomandi lõpetamise

kohta kohtuotsuse tegemist. Alles siis, kui jagatud kinnisasjast tekkinud uute kinnisasjade piirid

on kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud, saab

otsustada hüvitise nõude üle AÕS § 77 lg 3 alusel (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-104-05 p 9, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-09 p 18).

Lähtudes AÕS § 77 lg-st 3 on hagejatel juhul, kui nad leiavad, et jagamise teel tekkinud uute

kinnistute väärtused ei vasta kaasomanikele kuulunud mõtteliste osade väärtusele, õigus esitada

nõue rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks.

14. Ringkonnakohus märgib, et AÕS § 77 lg 3 võimaldab koormata üksikuid osasid servituudiga

(sh teeservituudiga) teiste osade kasuks ning servituut tuleb arvesse võtta, kui otsustatakse

küsimust hüvitise maksmiseks. Selles osas on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtul puudub

võimalus servituute seada (vaidlustatud otsuse p 45). Samas nähtub asja materjalidest, et hagejad

on vastuses vastuhagile taotlenud teeservituudi seadmist, kuid kuna XXXXX on Alajõe

Vallavolikogu 05.11.2012 otsusega lisatud valla kohalike teede nimekirja (I kd tl 140), siis puudub

vajadus seada teeservituuti avalikult kasutatavale teele (AÕS § 155).

Hageja on vastuses vastuhagile taotlenud ka servituudi seadmist vaidlusalusel kinnistul asuva

veevõtukoha kasutamiseks. Maakohus on tuvastanud, et hagejad omavad neile kuuluval kinnistul

veevarustuskohta ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud põhjendusi seoses servituudi

seadmisega veevõtukoha kasutamiseks.

15. Alusetu on hagejate väide, et maakohtu otsus on üllatuslik seetõttu, et maakohus ei ole

menetluses pooltega arutanud ega pakkunud vaidluse lahendamise viise.

Asja materjalide kohaselt on pooled esitanud korduvalt oma seisukohti XXXXX kinnistu

reaalosadeks jagamise kohta. Maakohus on menetlusosalistega arutanud kinnistu reaalosadeks

jagamise variante 08.04.2019 kohtuistungil (II kd tl 108-110). Maakohus on vaidlustatud otsuses

põhjendanud kohtu poolt valitud kaasomandi lõpetamise viisi ja reaalosadeks jagamise varianti

ning arusaamatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole selgitanud, mis

põhjusel hagejate pakutud variandid ei sobi. Maakohus, eelistades üht kaasomandi lõpetamise viisi

(kaasomandi reaalosadeks jagamise varianti) teistele, peab põhjendama, miks ta eelistab valitud

kaasomandi lõpetamise viisi (reaalosadeks jagamise varianti). Samas ühe kaasomandi lõpetamise

viisi (reaalosadeks jagamise variandi) valik ei pruugi tähendada, et teised esitatud viisid

(variandid) üldse ei sobiks.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda.

Kostja on esitanud taotluse hagejatelt ringkonnakohtus kantud menetluskulude 600 eurot

väljamõistmiseks (õigusabi 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks).

Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud ringkonnakohtus 600 eurot on vajalikud ja

põhjendatud kulud ning tuleb hagejatelt välja mõista kostja kasuks võrdsetes osades (TsMS § 165

lg 1), s.o iga hageja osa on 200 eurot.

Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kostja ei ole

esitanud ringkonnakohtule TsMS § 177 lg 4 kohast taotlust

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson