2-20-1977/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1977

Tsiviilasi

XX hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu Eesti

Practical-laskmise

Ühingu

18. novembri

2019. a

juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

ning

diskrimineerimise tuvastamiseks. Hagi menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. veebruari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Hannes Olli

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1977

muutmata.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 5. veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagi Eesti Practical-laskmise

Ühingu (kostja) 18. novembri 2019. a juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt

2 (4)

otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning diskrimineerimise tuvastamiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse.

Hagiavalduse kohaselt on kostja liikmeks Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha, mille

liikmeks on omakorda hageja. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, mille alusel väljastati

hagejale 1. juulil 2016 laskesportlase, instruktori ja kohtuniku litsents, mida uuendati

1. veebruaril 2019. Litsents nr LSI2526 kehtib kuni 1. veebruarini 2022. Kostja juhatus võttis

kodukorra p 6.11 täitmiseks 18. novembril 2019 vastu otsuse, millega peatati alates

1. detsembrist 2019 kõigi kostja liikmete, kes ei ole kostja juhatusele dokumentaalselt

tõendanud Eesti Vabariigi kodakondsust või eesti keele A2 tasemel oskust, liikmestaatus ning

neile väljastatud litsentsid. Kuna hageja kostja eelviidatud kodukorra nõudeid ei täitnud, peatati

hageja litsents ja arvati ta kohtunike nimekirjast välja. Vastavasisuline teade edastati hagejale

ja Mittetulundusühingule Laskespordiklubi Alpha 4. detsembril 2019.

Kuigi hageja ei ole kostja ega selle organi liige, on tal enda huvide kaitseks muudest

õigussuhetest tulenevatest õiguskaitsevahenditest õigus nõuda kostja 18. novembri 2019. a

juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist. Pooled on sõlminud

1. juulil 2016 vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel lepingu, mille sisuks on

laskesportlasest hagejale litsentsiga õiguse andmine osa võtta kõigist Rahvusvahelise Praktikal-

laskmise Konföderatsiooni (IPSC) laskevõistlustest sportlasena, instruktorina ja kohtunikuna.

Mh reguleerib leping hagejale väljastatud litsentsi kehtivusaega. Lepingust tulenevaid

kohustusi tuleb kostjal täita (võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2).

Kostja 18. novembri 2019. a juhatuse otsus on selle vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine,

kuna see ei ole allkirjastatud. Samuti on otsus kehtetu, kuna hagejat oleks tulnud teavitada tema

põhiõigusi piiravast ja teda diskrimineerivast otsusest. Lisaks on viidatud otsus kehtetu seaduste

ja kostja põhikirjaga vastuolu tõttu. Kostjal ei ole õigust nõuda keeleseaduse ega muul alusel

litsentsi omavatelt isikutelt eesti keele oskust A2 tasemel. Kostjal puudus Rahvusliku

Kohtunike Koolitamise Instituudi (NROI) ettepanek hageja litsentsi peatamiseks. Relvaseaduse

(RelvS) järgi on laskeinstruktori litsentsi kehtivusaeg viis aastat ja seda saab

laskespordiorganisatsioon kehtetuks tunnistada, kui laskeinstruktor on oluliselt rikkunud RelvS

§ 861 lg 2 nimetatud kohustusi. Hageja nimetatud kohustusi rikkunud ei ole.

Kuna kostja kodukorra p-d 6.10 ja 6.11 ei saa omada tagasiulatuvat õigusjõudu, ei saanud nende

alusel õiguskindluse printsiibist tulenevalt kostja juhatus 18. novembri 2019. a otsust vastu

võtta, millega peatati enne nimetatud kodukorra punktide vastuvõtmist väljastatud litsentsid.

Mh piirab otsus hageja ettevõtlusvabadust.

Kostja 18. novembri 2019. a juhatuse otsus on hagejat diskrimineeriv ja vastuolus

Rahvusvahelise Praktikal-laskmise Konföderatsiooni reeglitega. Hagejal on õigus võrdselt

Eesti kodanikuga omada laskeinstruktori litsentsi ja töötada laskeinstruktori ja kohtunikuna,

omades vastavat inglise keele taset ja väljaõpet tegutseda praktilise laskmise kohtunikuna.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Harju Maakohus keeldus 7. veebruari 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest

ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei ole

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-te 1, 3 ja 7 mõttes õigustatud isikuks kostja

organi otsuse vaidlustamiseks.

Diskrimineerimise tuvastamiseks puudub TsMS § 368 lg 1 mõttes iseseisev õiguslik huvi.

Pelgalt hageja võimaliku diskrimineerimise tuvastamisega ei taastata hageja õigusi ühingus ega

pakuta hagejale õiglast kompensatsiooni. Hagejal tuleks esitada tuvastusnõue koos

põhinõudega.

3 (4)

Hagi menetlemine tooks kaasa vaid tarbetuid kulusid, sest hagi ei ole perspektiivikas. Kuivõrd

hagi menetlemisest tuleb keelduda, ei lahendanud maakohus sisuliselt hagi tagamise taotlust.

Maakohus selgitas, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS

§ 372 lg 6). Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Koos määruskaebusega esitas hageja uued

tõendid (määruskaebuse lisad 1 ja 2).

Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei ole kostja 18. novembri 2019. a juhatuse otsuse

vaidlustamiseks õigustatud isikuks. Arvestades hagi ja sellele lisatud tõendeid, oleks pidanud

vaidlustatud lahendi tegemisel arvestama ka spordiseaduse §-ga 2 ja § 4 p-dega 1 ja 2. Kostja

väljastas

hagejale

kuni

1. veebruarini

2022

kehtiva

litsentsi

nr

LSI2526

spordiorganisatsioonina. Hageja on laskesportlane, instruktor ja kohtunik. Seega on hageja

otsene vaidlustatava otsuse adressaat ja isik, kellel on õigus hageja otsuseid vaidlustada. Lisaks

on hageja kostja liige. Kostja liige on Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha. Juriidiline

isik saab tegutseda üksnes oma füüsiliste liikmete kaudu. Kuna hageja on Mittetulundusühingu

Laskespordiklubi Alpha liige, siis on ta ühtlasi ka kostja liige. Seda asjaolu tõendab

Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha kinnitus hageja liikmemaksu tasumise kohta

kostjale. Samuti kostja kutse üldkoosolekule, millest nähtub, et sellel saavad osaleda regiooni

liikmed.

Hageja kohtulikust kaitsest ilma jäämine oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 15. Kostja

18. novembri 2019. a juhatuse otsus puudutab hagejat otseselt, kuna see takistab tal põhiõiguste

teostamist, s.o õigust vabalt valida tegevusala, elukutset või töökohta ning õigust vabale

eneseteostusele. Kohtupraktika ja Õiguskantsleri arvamuse kohaselt saab ka laskesportlane,

instruktor ja kohtunik oma eelviidatud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse nii lepinguliste kui

lepinguväliste nõuetega. Litsentsi väljastamisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse

põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata.

6. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

Hageja esitas hagi kostja 18. novembri 2019. a juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning diskrimineerimise tuvastamiseks.

6.1. Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav

(MTÜS § 24 lg 1 ja § 241 lg 1). Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime

kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning

mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel (MTÜS § 24 lg 3 esimene lause).

Samas korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist

(MTÜS § 24 lg 7). Seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda mittetulundusühingu

organi otsuse tühisuse tuvastamist. Kohtupraktikas on leitud, et juriidilise isiku organi otsuse

tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt

otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-

08, p 16). Maakohtule esitatud asjaoludel ei ole hageja kostja ega selle juhtorgani liige (vt

4 (4)

hagiavalduse p 3.2), mistõttu kolleegium leiab, et hageja ei ole õigustatud isikuks kostja organi

otsuse vaidlustamiseks.

6.2. Määruskaebuses on hageja täiendavalt väitnud, et kuna hageja on Mittetulundusühing

Laskespordiklubi Alpha liige, on ta ühtlasi ka kostja liige. Esitatud asjaoludest nähtuvalt on

kostja liige Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha. See, et viimane on tasunud hageja eest

kostjale liikmemaksu, ei muuda hagejat kostja liikmeks. Samuti ei muuda hagejat kostja

liikmeks kostja kutse üldkoosolekule, kuna selle adressaatideks on kostja liikmete (juriidilised

isikud) volitatud esindajad. Kostja põhikirja järgi saavad selle liikmeteks olla üksnes juriidilised

isikud (põhikirja p 3.1, vt hagiavalduse p 2.4).

6.3. Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et hagejal on õigus vaidlustada kostja

18. novembri 2019. a juhatuse otsust kuna ta on selle otsene adressaat. MTÜS §-s 24 sätestatud

õiguskaitsevahend (üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine) on olemuselt ühinguõiguslik

õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud ning hagejal on

õigus eelnimetatud korras kostja kui mittetulundusühingu otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta

on kostja liikmeks või selle organi liikmeks (vt Riigikohtu 9. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 11). Hageja väidab, et teda tuleb lugeda kostja liikmeks läbi

Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha. Sellise hagejapoolse asjaoludele antud õigusliku

hinnanguga kolleegium ei nõustu.

6.4. Praegusel juhul on hageja kasutanud ühinguõiguslikku õiguskaitsevahendit, mida saavad

kasutada ühinguga nn sisesuhtes olevad isikud. Kuna hagejal kostjaga sellist suhet ei ole, siis

ei saa ta kostja organi otsust vaidlustada. Hageja on välja toonud asjaolud, millest tulenevalt

saab tal kostjaga olla lepinguline suhe (litsentsi väljastamine). Neil asjaoludel võib hagejal olla

kostja vastu lepingu täitmise nõue, kuid sellist nõuet ei ole hagiavalduses esitanud.

7. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal puudub diskrimineerimise

tuvastamiseks õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Maakohus märkis õigesti, et hageja

võimaliku diskrimineerimise tuvastamisega ei taastata hageja õigusi ühingus ega pakuta talle

õiglast kompensatsiooni. Kui hageja leiab, et kostja organi otsusega on rikutud tema õigusi,

võib tal olla õigus kasutada muudest õigussuhetest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Võrdse

kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 24 lg 1 järgi, kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu

rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras

diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Isik, kelle

õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib nõuda, et talle makstaks rikkumisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma (VõrdKS § 24 lg 2). Seega ei saa nõustuda

hageja väitega, et teda on jäetud ilma kohtulikust kaitsest. Olukorras, kus hagejal ei ole

tuvastusnõude esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõue jätta TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata (vt Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas

nr 2-17-18531, p 19).

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel põhjusel, et hageja ei ole õigustatud isikuks kostja organi otsuse

vaidlustamiseks ning tal puudub iseseisev õiguslik huvi diskrimineerimise tuvastamiseks.

8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Kostjalt ei ole küsitud seisukohta hagi menetlusse võtmise ega määruskaebuse

suhtes. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

9. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin, Vallo Kariler