2-19-16187/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16.03.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16187

Kohtuasi

XX (X) ja CC (C) hagid QQ (Q) vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2020 määrus kaja menetlusse

võtmata jätmisele

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

QQ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I CC (ik XXXXXXXXXX)

Hageja II XX (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja I ja II seaduslik esindaja YY

Kostja QQ (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2020 määrus ja saata asi tagasi esimese astme

kohtule kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. CC (hageja I) ja XX (hageja II) esitasid 17.10.2019 Harju Maakohtule ühises dokumendis

vormistatud hagid QQ (kostja) vastu seaduses sätestatud miinimummääras elatise saamiseks

alates 01.02.2019 ning menetluskulude hüvitamiseks.

2. Kostjale toimetati hagid ja menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte 04.11.2019. Kostja

hagidele tähtaegselt ei vastanud.

3. Maakohus tegi 28.11.2019 tagaseljaotsuse, millega mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks

välja elatise alates hagi esitamisest 17.10.2019 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära hagejate täisealiseks saamiseni ja

tagasiulatuva elatise perioodi 01.01.2019-16.10.2019 eest 270 eurot kuus. Maakohus kohustas

kostjat tasuma elatise YY arvelduskontole iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga ettemakse

tegemise kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

4. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 23.01.2020 ja esitas 30.01.2020 tagaseljaotsusele kaja, milles

palus menetlus taastada. Kostja ei esitanud vastust tähtaegselt haigestumise ja kroonilisest

haigusest tingitud liikumise takistuse tõttu. Samuti kriisiabi puudumise tõttu.

5. Maakohus keeldus kaja menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Keeldumise aluseks oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1, sest kostja ei

esitlenud kohtule mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks. Kostja esitatud põhjus ei saanud

ajaliselt ja oma sisult takistada vastuse esitamist hagile. Kohus selgitas hagile vastamata jätmise

võimalikke tagajärgi, sh tagaseljaotsuse tegemise võimalust.

Kajalt oli tasumata kautsjon 200 eurot, kuid see ei olnud kaja menetlusse võtmata jätmise

põhjus. Kohus ei pidanud selgelt perspektiivitu kaja menetlemiseks vajalikuks kaja käiguta

jätmist, et vältida asjatuid kulusid.

6. Kostja esitas maakohtu määrusele kaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Kostja

esitas kohtule piisavalt tõendeid hagile vastuse esitamata jätmise mõjuva põhjuse tõendamiseks.

Maakohus oli määruse tegemisel pealiskaudne.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu tühistada ning saata asi kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale

maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.

Olukorras, kus kostja ei ole kajas esitanud mõjuvat põhjust hagile vastuse esitamise tähtaja

möödalaskmiseks, ei saa kohus jätta kaja menetlusse võtmata, vaid see tuleb jätta rahuldamata

(vt TsMS § 417). Maakohus on viidanud kaja menetlusse võtmata jätmise alusena TsMS § 371

lg 2 p-le 1, kuid jätnud tähelepanuta, et viidatud sättest tuleneb alus hagi menetlusse võtmisest

keeldumiseks. Praegusel juhul ei ole kostja kohtule esitatud dokumendi näol tegu hagiga,

mistõttu ei ole maakohtu poolt määruse tegemise alusnormina käsitletud säte kohaldatav.

Selleks, et kohus saaks kaja suhtes sisulise otsustuse vastu võtta, peab kaja vastama sisulistele

nõuetele (vt TsMS § 416), olema tähtaegne (TsMS § 415 lg 2) ja sellelt peab olema tasutud

nõutavas ulatuses kautsjon (TsMS § 142). Kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjoni tasumisest on vabastatud vaid Eesti

Vabariik kui menetlusosaline ja alaealine või tema riigi õigusabi korras määratud advokaat

määruskaebuse esitamisel asjas, milles alaealisele on antud riigi õigusabi (TsMS § 145). Kui

kajal esinevad viidatud puudused, tuleb kaja jätta TsMS § 3401 alusel käiguta ja anda tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks.

Tsiviilasjas nr 2-19-16187 menetleti kahte hagi: hageja I hagi kostja vastu elatise

väljamõistmiseks ja hageja II hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Kuigi hagejad esitasid

hagiavalduse ühes dokumendis, oli vaidluse esemeks kummagi hageja rahaline nõue kostja

vastu eraldi, mistõttu osalesid hagejad menetluses iseseisvalt TsMS § 207 lg 2 mõttes.

Kummagi hagi hind on TsMS § 129 lg 2 järgi 2 430 eurot (270x9). Poolele hagihinnale 1 215

eurole vastab riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi riigilõiv 200 eurot. Seega tuli kostjal kajalt

kautsjonit tasuda kokku 400 eurot (200x2).

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kaja rahuldamata jäämise korral arvatakse vastavalt

TsMS § 149 lg 5 teisele lausele kautsjon riigituludesse.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb asi saata tagasi esimese astme kohtule kaja menetlusse

võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing