1-20-191/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

10.veebruaril 2020.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Ines Üprus

juuresolekul

Prokurör Nelli Romanyuk

Kaitsja Kadi Sitska

osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil

kriminaalasja lühimenetluses M.B isikukood XXX x keel, xxx, xxx xxx, asub , ei tööta, elukoht Tallinna Vanglas Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend vahistamine süüdistuses KarS § järgi 199 lg 2p 8,9 .

Antud kriminaalasjas M.B süüdistatakse selles, et tema:

1) ajavahemikul tungis xxx korter nr x juurde 07.07.2019 14:00 kuni 08.07.2019 kell 17:50

kuuluvasse keldriboksi ukse tabaluku kinnituse lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

´ile kuuluva jalgratta Merida Mattis Special Editon O. L. maksumusega 400 eurot, mille küljes olid lisatarvikud maksumusega 50 eurot ning lõiketangid (Visent) maksumusega 15 eurot. Vargusega on tekitatud

ile varalist kahju kogusummas O. L. 465 eurot.

2) , olles varem toime pannud varguse, uuesti ajavahemikul Samuti tema 27.07.2019 kell 22.00 kuni 29.07.2019 kell 10.00 tungis xxx korter nr x juurde kuuluvasse keldriboksi ukse tabaluku

aasa lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, A.

L.´ile kuuluva jalgratta Scott Aspect (raaminumber xxx) maksumusega 500 eurot, tööriistakasti, milles soonefrees Flex maksumusega 700 eurot, klambripüstol maksumusega 100 eurot, nihkmõõdik Topex maksumusega 20 eurot ning kaks pudelit veini maksumusega 15 eur(tk, kuid lahkumisel jättis osa nimetatud esemetest sündmuskohale. Nimelt 29.07.2019

hommikul kella 10.00 paiku leiti xx tänavapoolse keldriukse juurest Rimi kott, milles tööriistakast, milles omakorda soonefrees Flex, klambripüstol, nihkmõõdik Topex ning üks pudel veini, mis s

amal päeval sündmuskoha vaatluse järgselt A. L. tagastati. Jalgratta ja ühe veini vargusega on tekitatud

varalist kahju kogusummas 515 eurot. A. L.

3) Samuti tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti, s.o süstemaatiliselt,

ajavahemikul tungis xxx kortermaja 01.08.2019 kell 22.00 kuni 02.08.2019 kell 07.08

hoovipoolse keldriakna kaudu maja keldrisse ja sellele järgnevalt korteri nr x juurde

kuuluvasse keldriboksi ukse tabaluku lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

´ile kuuluva nurksae Metabo 216M maksumusega K. V. 250 eurot ja vinkelraua maksumusega 20 eurot. Vargusega on tekitatud

´ile varalist kahju K. V. kogusummas 270 eurot. Kriminaalasi nr 1-20-191

2

4) Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul

03.08.2019 kell 20.00 kuni 04.08.2019 kell 16.00 tungis lukustuse lõhkumise teel xxx korterite nr x, x x keldriboksidesse, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise ja

eesmärgil,

´ele,

´le ja R. K. H. T. A. ´ile kuuluvaid esemeid järgmiselt: V.

 Nii tungis ta tabaluku lõhkumise teel korter nr juurde kuuluvasse keldriboksi, kust võttis x R.

K.´ele kuuluvalt jalgrattalt Scott sadula maksumusega 30 eurot ja kaks porilauda kogumaksumusega 20 eurot. Vargusega on tekitatud

R. K.´ele varalist kahju kogusummas 50 eurot.

 Nii tungis ta tabaluku lõhkumise teel korter nr juurde kuuluvasse keldriboksi, kust võttis x A.

V.´ile kuuluva ketaslõikuri Metabo maksumusega 189 eurot ja tööriistakasti maksumusega 34,90 eurot. Vargusega on tekitatud

ile varalist kahju kogusummas 223,90 eurot. A. V.

 Nii tungis ta tabaluku lõhkumise teel korter nr juurde kuuluvasse keldriboksi, kust võttis x H.

T.´le kuuluva akutrelli AEG komplekti maksumusega 213,74 eurot ja jalgratta pumba maksumusega 19 eurot. Vargusega on tekitatud

le varalist kahju kogusummas 232,74 H. T. eurot.

5) Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul

05.09.2019 kuni 06.09.2019 kell 09.00 tungis xxx asuva kortermaja keldrisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I. A.´le kuuluva ketalõikuri Metabo koos

kettavahetuse võtmetega (2tk) kogumaksumusega 50 eurot, kolm karpi kettaid

kogumaksumusega 50 eurot, punast värvi metallkarbi, milles torx ja kuuskant otsikud

maksumusega 25 eurot, kohvri kirjaga Makita, milles akutrell koos laadija, varuaku ja kruvikeerajate otsikud kogumaksumusega 75 eurot, musta värvi plastkarbi kruvikeerajatega

maksumusega 10 eurot, kolm taskulampi (Osram, Kinzo, Bauhaus) kogumaksumusega 30 eurot, ehituslambi Bauhaus maksumusega 10 eurot, firma Inwell kruvikeerajad (11tk) koos

kruvikeerajate otsikutega kogumaksumusega 40 eurot, musta värvi plastkohvri erinevate tööriistadega maksumusega 50 eurot, narre (1(4 tolli, firma Matador) maksumusega 10 eurot

ja padrunivõtmete komplekti (½ tolli, 23 osa) musta värvi karbis maksumusega 40 eurot. Vargusega on tekitatud ´le varalist kahju kogusummas 390 eurot. I. A.

6) Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 08.09.2019 kell 16:00 kuni 14.09.2019 kell 11.10 tungis xxx korteri nr x keldriboksi tabaluku

lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ´ile G. L. kuuluva ketaslõikuri Makita maksumusega 230 eurot. Vargusega on tekitatud G. L.´ile varalist kahju summas 230 eurot.

7) Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul

10.09.2019 kuni 16.09.2019 tungis xxx kortermaja keldrikorrusel asuva soojussõlme seina

avause ees oleva katte eemaldamise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, ´ile kuuluva jalgratta Bottecchia (raaminumber H. K.

xxx) maksumusega 200 eurot. Vargusega on tekitatud

H. K.´ile varalist kahju summas 200 eurot.

Seega pani M.B oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -de

M.B osaliselt. Tunnistas ennast tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi süüdi kõikides episoodides, v.a 08.09.2019 kell 16:00 kuni 14.09.2019 kell 11.10 xxx episoodis. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste

3

juurde, v.a 08.09.2019 kell 16:00 kuni 14.09.2019 kell 11.10 xxx episoodis antud ütlused. Nimetatud episoodi osas soovis . anda ütlusi

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

07.07.2019 14:00 kuni 08.07.2019 kell 17:50 Puhangu tn 63 episood:

- 08.07.2019 kannatanu

(I kd lk 147-148),

O. L. ütlused

- 15.07.2019 kannatanu

elektronkirjad koos piltidega(I kd lk 149-157, 162-163),

O. L.

- 11.09.2019 kannatanu

ütlused (I kd lk 158-162), O. L.

-

28.10.2019 kannatanu

ütlused ja allkiri (I kd lk 164-166, 182), O. L.

-

politseiametniku

ettekanne ja allkiri (I kd lk 168-171), V. G.

-

tunnistaja

ütlused (I kd tlk 172-174), V. U.

-

Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd lk 175-181),

-

Sündmuskoha vaatlusprotkoll fototabeliga (I kd lk 187-199),

-

12.07.2019 ekspertiisimäärus (I kd lk 201),

-

02.08.2019 ekspertiisi akt 19E-GE0755 (I kd lk 202-204),

- Taotlus kriminalistikase vaatluse teostamiseks (II kd lk 114),

- (II kd lk 115-125),

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga

- (II kd lk 126-134),

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga

-

02.10.2019 jalatsijälje ekspertiisimäärus (II kd lk 135-137),

-

23.10.2019 ekspertiisi akt 19E-TJ0018 (II kd lk138-144 ).

- 29.07.2019 kannatanu

(I kd lk 227-230),

A. L. ütlused

- 28.10.2019 kannatanu

(I kd lk 237-242),

A. L. ütlused

- 03.12.2019 kannatanu

(I kd lk 246-250),

A. L. ütlused

- (I kd lk 257-264),

Sündmuskoha vaatlusprotkoll fototabeliga

- (I kd lk 265),

01.08.2019 ekspertiisimäärus

- Ekspertiisiakt 19.09.2019 nr 19E-GE0850 (I kd lk 266-268

).

- tunnistaja

(I kd lk 70),

K. V. ütlused

-

kannatanu

ütlused (I kd lk 76-78), K. V.

-

sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 80-100),

-

politseiametniku B. K. ettekanne (I kd lk 102),

-

05.08.2019 ja 30.08.2019 ekspertiisimäärused (I kd lk 104 ja 109),

- 27.08.2019 ekspertiisiakt nr 19E-GE0866 ja 23.08.2019 ekspertiisiakt nr 19E-GE0959 (I kd lk 105-106 ja 110-112).

- 04.08.2019 ja 09.09.2019 kannatanu

(I kd lk 1-9),

H. T. ütlused

- 11.09.2019 kannatanu

(I kd lk 15-19),

R. K. ütlused

-

asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (II kd lk 162-166),

- 05.12.2019 kannatanu

(I kd lk20-21, II kd lk 167),

R. K. ütlused ja allkiri

- kannatanu

(I kd lk24-30),

A. V.i ütlused

-

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 34-59),

-

06.08.2019 ekspertiisimäärus (I kd lk 63).

-

23.08.2019 ekspertiisiakt nr 19E-GE0865 (I kd lk 64-66 ).

-

(I kd lk 211-213),

I. A. esitatud süüteoteade

- politseiametniku K. K. ettekanne koos piltidega (I kd lk 214-216),

- 19.09.2019 kannatanu

(I kd lk 217-221),

I. A. antud ütlused

- 26.10.2019 asitõendite vaatlusprotokoll fototabeliga (II kd lk 148-160),

- - (II kd lk 161),

eseme üleaandmise vastuvõtmise akt

- 29.10.2019 kannatanu

(I kd lk 222-224

I. A. antud ütlused ).

4

- kannatanu

(I kd lk 282-283),

G. L. ütlused

- politseiametniku J. ettekanne (I kd lk 281), B.

-

sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd lk 1-29),

-

23.09.19 ja 21.10.19 ekspertiisimäärused (II kd lk 32 ja 42),

- 16.10.19 ekspertiisiakt nr 19E-GE1091 ja 29.10.19 ekspertiisiakt nr 19E-GE1206 (II kd lk 33- 38 ja 44-46),

- kannatanu

(I kd lk 274-276

H. K. ütlused ),

- (I kd lk 168-170),

Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga

- kannatanu

allkiri (II kd lk 171).

H. K.

- (II kd lk 71-75),

16.09.2019 Kahtlustatava M.B ütlused

- (II kd lk 76-79),

16.09.2019 kahtlustatava M.B ütlused

- (II kd lk 80-113),

Nimekiri välja antud esemetest koos fototabeliga

- 24.10.2019 (II kd lk 193-198),

Kahtlustatava M.B ütlused

- (II kd lk 199-213),

ütluste ja olustiku seostamise protokoll

- (II kd lk 244-247),

04.12.2019 kahtlustatava M.B ütlused

- koopia elamisloast (II kd lk 49),

XXX

- (II kd lk 50-55),

karistusregistri väljatrükk

- 01.03.2017 Harju Maakohtu otsus nr 1-16-11514 (II kd lk 56-57),

- -16-11514 (II kd lk 60-61),

05.06.2018 Tartu Maakohtu.määrus nr 1

- us nr 1-16-11514 (II kd lk 62-64

21.01.2019 Tartu Maakohtu määr ).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, kaitsja ja prokuröri seisukoha ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele:

M.B süü episoodis on täielikult tõendamist leidnud 07.07.2019 - 08.07.2019.a xxx kriminaalasjas ning kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis kohtuistungil süüdi jäi varasemalt antud ütluste juurde Kohtueelses menetluses selgitas, et üks esimesi kohti, kus ta . varastamas käis, oli xxx asuva kortermaja kelder, kust 08.07.2019.a hommikul varastas jalgratta M avale . Varguse erida, mille müüs oma tutt ning näpitsad, mille viskas mingi aja pärast minema

toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu

O. L.i ütlused, mille kohaselt 08.07.2019.a kell 17.50 avastas kannatanu, et tema keldriboks nr x on lahti murtud ning keldriboksis asunud jalgratas Merida ja on varastatud. Jalgratas oli jalgratta lõiketangid Visent lukuga lukustatud. Kannatanu käis oma keldriboksis ka 07.07.2019.a kell 14.00, mistõttu teab, et siis oli keldriboksiga kõik korras. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelig kinnitab, et a

kõnealusel keldriboksil nr 24 oli uks eest ära tõstetud ning luku kinnituskoht oli lahti murtud.

Samuti leiti sündmuskohalt käe ja jalatsijälgi. - Vastavalt ekspertiisiakti nr 19E-GE075 eksperdiarvamusele, keldriboksi nr 24 ees olevalt metall -profiil, torult võetud proovist leiti DNA

mis on kokkulangev M.B DNA-profiiliga. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on i poolt väljaantud jalgratast, mille ta oma tunnistaja

V. U. ütluste kohaselt ostis tundmatult isikult 05.08.2019. Kannatanu tundis V. i poolt politseile a. U. üleantud jalgratta ära ning kinnitas, et see on tema jalgratas, mis keldriboksist varastati. Asitõendi

vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on poolt üle antud jalatseid M.B Adidas. Ekspertiisi akti nr 19E-TJ0018 kohaselt osad sündmuskohalt leitud jalatsi jäljefragmendid võivad olla jäetud M.B poolt vabatahtlikult väljaantud jalanõudega.

Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja nda süüdistatava e ütlustega, sündmuskoha vaatluse

protokolliga (sh fototabeliga), asitõendi vaatlusprotokollide (koos fototabelitega) ning ga

5

ekspertiisiaktidega M.B poolt vahemikus 07.07.2019 14:00 kuni tõendamist leidnud 08.07.2019 kell 17:50 võõraste vallasasjade (jalgratas Merida Matts Special Edition ja lõiketangid

Visent M.B ) äravõtmine. objektiivsest käitumisest – lõhkus

keldriboksi tabaluku

kinnituse ning keldrist kannatanule kuulunud esemed

võttis – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult.

Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Keldriboksi uksel ja tabalukul on kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et

keldriboksist asju varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk eelnevalt või selle kinnituskoht

lõhkuda. Seega sai süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on

keelatud ning sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 27.07.2019 episoodis on täielikult tõendamist leidnud - 29.07.2019.a xxx

kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses

menetluses kui kohtuistungil. Vastavalt ko le, tungis M.B htueelses menetluses antud ütluste

29.09.2019.a hommikul xxx kortermaja keldrisse, kust varastas graveerimismasina koos lisatarvikutega ning veel erinevaid asju, kokku 3 riideja kilekotti asjadega. Kuulis, et keegi tuleb ning ehmus ja jooksis tagasi keldrisse. Pärast seda võttis keldrist vaid jalgratta ja 2 pudelit veini. Mis jalgrattast edasi sai, ei mäleta, veinid jõi ära. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu

sed, mille kohaselt ajavahemikul 27.07.2019 kell A. L.i ütlu 22.00 kuni 29.07.2019 kell 10.00 varastati tema keldriboksist jalgratas Scott Aspect, tööriistakast, milles soonefrees Flex, klambripüstol, nihkmõõdik Topex ning kaks pudelit veini maksumusega

15 eur/tk, kui eti d lahkumisel jä osa nimetatud esemetest sündmuskohale. Nimelt 29.07.2019

hommikul kella 10.00 paiku leiti xxx tänavapoolse keldriukse juurest Rimi kott, milles tööriistakast, milles omakorda soonefrees Flex, klambripüstol, nihkmõõdik Topex ning üks pudel veini. Nimetatud esemed tagastati

ile. A. L. Kannatanu ei ole tagasi saanud jalgratast ning ühte pudelit veini. Kannatanu esitas tsiviilhagi. Süüdistatava sõnul jõi ta ära kaks pudelit veini, kannatanu ütluste kohaselt varastati temalt üks pudel veini. Kohus tõlgendab lahknevusi süüditava

kasuks ja

lähtub siinkohal kannatanu ütlustest ning esitatud süüdistusest. Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga kinnitab, et keldriboksi ukse küljes olev luku kinnitus on ära lõhutud.

Lisaks nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et sündmuskohalt võeti DNA-proovid.

Ekspertiisiakti nr 19E-GE0850 eksperdiarvamuse kohaselt on sündmuskohalt veinipudelilt ja

tööriistakohvri käepidemelt leitud -segaprofiilides eristatav peamine DNA-profiil DNA kokkulangev M.B DNA-profiiliga.

Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) ning ekspertiisiaktiga tõendamist leidnud M.B

poolt ajavahemikus 27.07.2019 kell 22.00 kuni 29.07.2019 kell 10.00 võõraste vallasasjade

(jalgratas Scott ja veinipudel)

äravõtmine. M.B objektiivsest käitumisest – lõhkus keldriboksi tabaluku

kinnituse ning võttis keldrist kannatanule kuulunud esemed – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult.

Keldriboksi uksel ja tabalukul on ist asju kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et keldriboks varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk

või selle kinnituskoht eelnevalt lõhkuda. Seega sai süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

6

M.B süü – is on täielikult tõendamist leidnud 01.08.2019 02.08.2019.a xxx episood

kriminaalasjas kogutud tõenditega. varguse episoodis täielikult süüdi M.B on end xxx

tunnistanud

nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Eeluurimisel selgitas süüdistatav, et tungis 02.08.2019.a varahommikul avatud akna kaudu xxx kortermaja

keldrisse ning võttis sealt nurksae Metabo ja vinkelraua

rguse toimumist ning ning müüs need läbi oma tuttavate edasi. Va selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja K. V.i ütlused, mille kohaselt 02.08.2019.a

kell 7.08 sai ta naabrilt meili, et nende majas on keldriboksidesse sisse murtud. Naabri sõnul

01.08.19 kella 22 ajal oli kõik sõnul varastati temale kuuluvast veel korras. Tunnistaja

K. V.i

keldriboksist tema vennale

ile kuuluvad esemednurksa Metabo 216M ja vinkelraud. K. V. ag Kannatanu

kinnitas, et varastatud esemed kuulusid talle. lusprotokoll K. V. Sündmuskoha vaat kinnitab, et keldrisse on sisenetud akna kaudu, aknal olid tolmuärastusjäljed ning aken oli avatud.

Ühtlasi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, et xxx murti sisse mitmesse

keldriboksi ning mh oli ka tunnistajale V.

K. kuulunud keldriboksi luku kinnituskoht lõhutud.

Ekspertiisiaktidest 19E-GE0866 ja 19E-GE0959 nähtub, et keldriakna raamilt võetud proovi

puhul ei saa kindlalt välistada M.B-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Eeltoodust tulenevalt on kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava enda ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) ning ekspertiisiaktidega tõendamist leidnud M.B poolt ajavahemikus 01.08.2019 kell 22.00 kuni 02.08.2019 kell 07.08 vallasasjade (nurksae ja vinkelraua) . äravõtmine M.B objektiivsest käitumisest – lõhkus tabaluku kinnituse ning võttis keldriboksist

kannatanule

K. V.ile kuulunud esemed, lahkus sündmuskohalt ning müüs esemed tuttavate kaudu edasi -

nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult.

Samuti nähtub teo objektiivsetest asjaoludest, et vargus on toimepandud sissetungimisega. M.B sisenes keldrisse akna kaudu, mis ei ole kindlasti õiguspäraseks sisenemiseks mõeldud. Keldriboksi uksel ja tabalukul on ka kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et keldriboksist asju varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk

. Seega, sai või selle kinnituskoht eelnevalt lõhkuda süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning

sai ka ta aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 03 – episoodis on täielikult tõendamist leidnud .08.2019 04.08.2019.a xxx

kriminaalasjas kogutud tõenditega. süüdi nii M.B nnistas ennast selles episoodis tu

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et 04.08.2019.a varahommikul kella 5- xxx asuva maja keldrisse, kust 6 asjal tungis ukselukkude lõhkumise teel

varastas kolmest keldriboksist erinevaid esemeid. Ühest boksist varastas tööriistakasti ja ketaslõikuri Metabo, teisest boksist akurelli AEG ja jalgratta pumba, kolmandast boksist varastas jalgrattalt Scott sadula, porilaudu ei võtnud. Kõik peale sadula müüs erinevatele inimestele edasi.

Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanute

,

e H. T. R. K. ja

i

sai ta 04.08.2019.a majaelanikult info keldriboksi sissemurdmise A. V. ütlused. H. T. sõnul

kohta ning olukorda uurides avastas, et temale kuuluvast keldriboksist on varastatud akutrelli komplekt ja jalgratta pump. Sisse oli murtud ka kahe teise majaelaniku keldriboksi. Vastavalt

R. K.e ütlustele, 04.08.2019.a õhtupoole selgus, et tema keldriboksi on tabaluku lõhkumise teel sisse murtud ning keldriboksist on varastatud tema jalgratta Scott Aspect sadul ja mõlemad porilauad. Kannatanu

A. V.i ütluste kohaselt sai ta 04.08.19.a ühistu esimehelt info, et tema keldriboksi on

sisse murtud. Kontrollimisel selgus, et varastati tööriistakast koos selles olnud Metabo

nurklihvijaga. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et xxx kortermaja keldri mitmete keldribokside ustel on murdmisja muukimisjäljed, leiti mitmeid katkiseid tabalukke ja tabaluku

kinnituskohti. Lukuraamilt leiti sõrmejälg, puuteproovid võeti jalgratta sadula regulaatorilt.

7

Vastavalt ekspertiisiakti nr 19E-GE0865 eksperdiarvamusele, saadi jalgratta sadula regulaatorilt võetud proovist DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev M.B DNA - -profiiliga.

23.10.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll koos e ütluste ja kinnitusega R. K. (II kd lk 167) kinnitavad, et M.B poolt vabatahtlikult üle antud jalgrattal Nikishi, oli paigaldatud

R. K.e keldriboksist varastatud jalgratta sadul ja poritiib. R.

K. tundis fotodelt ära temale kuuluva sadula ja tagumise poritiiva. Kuigi M.B R. porilaudade vargust ei tunnistanud, nähtub kannatanu K.e ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollist, et tagumine poritiib oli kinnitatud sadula külge, mille

sai isik tagasi. Kannatanu on saatnud e-kirjaga foto (I kd lk 18) oma rattast, millelt on

näha mõlemad poritiivad, mistõttu on eluliselt usutav ja seda kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka fotod ja asitõendi vaatlusprotokoll, et M.B varastas ka poritiivad ning puudub alus kahelda kannatanu R. K.e ütlustes. Kannatanud H. T. ja A. V. varastatud esemeid tagasi ei saanud, mistõttu esitasid tsiviilhagi. Süüdistatav võttis tsiviilhagid omaks, mis samuti kinnitab M.B poolt asjade äravõtmist.

Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja te süüdistatava enda ütlustega, sündmuskoha vaatluse

protokolliga (sh fototabeliga), ) ning asitõendi vaatlusprotokolli (koos fototabelitega ekspertiisiaktiga leidnud tõendamist M.B poolt vahemikus 03.08.2019 kell 20.00 kuni

04.08.2019 kell 16.00 aadressil xxx keldris akutrelli komplekt, jalgratta võõraste vallasasjade (

pump, jalgratta sadul, porilauad, tööriistakast koos nurklihvijaga) äravõtmine. M.B

objektiivsest käitumisest – lõhkus keldriboksi või tabaluku kinnituse ning võttis

de tabaluku

keldrist kannatanutele kuulunud esemed – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult.

Keldriboksi uksel ja tabalukul on kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et keldriboksist asju varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk koht Seega sai või selle kinnitus eelnevalt lõhkuda. süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning

ta sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 5 – Küti 15 episoodis on täielikult tõendamist leidnud .09.2019 06.09.2019.a

kriminaalasjas kogutud tõenditega. nnistas ennast selles episoodis süüdi nii M.B tu kohtueelses menetluses kui kohtuistungil.Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid

kinnitavad kannatanu

06.09.2019.a hommikul kella 9-10 vahel I. A. ütlused, mille kohaselt avastas, et tema elukoha keldri aken ja välisuks on lahti (tavaliselt lukus) ning tema keldriboksist

on ära viidud ketaslõikur Metabo koos kettavahetuse võtmetega, kettad, metallkarp torxi ja kuuskandi otsikutega, kohver Makita, akutrell koos laadija, varuaku ja kruvikeerajate otsikutega,

must plastkarp kruvikeerajatega, taskulambid, ehituslamp, firma Invel kruvikeerajad koos

otsik M.B utega, plastkohver erinevate tööriistadega, narre, padrunivõtmete komplekt. kinnitas xxx maja kohtueelses menetluses antud ütlustes, et 06.09.2019.a varahommikul tungis keldrisse ning varastas kahtlustuses märgitud esemed (samad esemed, mida nimetas kannatanu). Enamus asjadest andis vabatahtlikult ülekuulamisel üle politseile, v.a padrunivõtmete komplekti,

mille kinkis oma tuttavale. 26.10.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on M.B poolt ülekuulamisel vabatahtlikult välja antud esemeid, mis aadressilt xxx olid

varastatud ning mis enamjaolt tagastati

l - . Tagastatud I. A. e üleandmise vastuvõtmise aktiga esemete nimekiri kattub kannatanu poolt loetletud esemetega, mistõttu ei ole kohtul alust kaheda kannatanu ütlustes, ka nende esemete osas, mida ta tagasi ei saanud.

Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud M.B poolt ajavahemikus 05.09.2019 kuni 06.09.2019 kell 09.00 aadressil xxx keldrist võõraste vallasasjade (kannatanu I. A.le kuuluvad esemed) sisenes valdaja loata keldrisse äravõtmine. M.B objektiivsest käitumisest –

8

ning võttis keldrist kannatanule I. A.le kuulunud esemed – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult.

Käesoleval juhul ei olnud keldriuks lukustatud, kuid M.B poolt keldrisse sisenemine oli kriminaalasja materj

alidest nähtuvalt selgelt I. A. tahte vastane. Süüdistatav on kohtueelses

menetluses tunnistanud, et tungis xxx maja keldrisse ja varastas sealt esemed. Seega sai süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu ka ise sisenemine on keelatud ning ta sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 08 – .09.2019 14.09.2019.a Kopli 9a episoodis on täielikult tõendamist

leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik ennast selles episoodis kohtuistungil süüdi ei

tunnistanud.

M.B taotles selle episoodi osas enda ülekuulamist kohtuistungil. KrMS § 237 lg 5 esimese lause alusel

. Sama võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist ka lühimenetluses

sätte teise lause kohaselt järgitakse süüdistatava ülekuulamisel lühimenetluses KrMS §-s 293

sätestatut, mis tähendab, et lühimenetluses tuleb samamoodi kui üldmenetluses juhinduda

süüdistatava ülekuulamisel KrMS §-st 2862

-dest 288-289 ja § 1

(KrMS § 293 lg 1). Eeltoodust

tulenevalt lähtub kohus Kopli 9a episoodi analüüsimisel M.B poolt kohtuistungil antud ütlustest.

M.B selgitas kohtuistungil, et selles majas elab tema tuttav ja varguse toimepanemist sellel aadressil ei mäleta. Kannatanu

G. L.i ütluste kohaselt avastas ta 14.09.2019.a kella 11.10 paiku, et

tema keldriboksi tabalukk on lõhutud ja keldriboksi uks on lahti. Keldriboksist oli varastatud ketaslõikur Makita. 08.09.2019.a kui kannatanu keldris käis, oli kõik veel korras. Sündmuskoha vaatlusprotokollilt nähtub, et xxx keldris on lahti muugitud mitmed keldriboksid, kusjuures mitmel

juhul on lõhutud tabaluku kinnituskoht, mitte tabalukk. Sündmuskohalt võeti mitmeid DNA- proove. Ekspertiisiakti nr 19E-GE1206 eksperdiarvamuse kohaselt saadi - osaline DNA analüüsil

profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja ei saa kindlalt välistada M.B DNA

sisaldumist selles segaproovis. isel saadi 10 Erinevate hüpoteeside tõepärasuhte arvutam 7, mis

tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 107

korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduva

bioloogilise materjali allikaks on M.B ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui biloogilise materjali allikaks on 2 juhuslikku tundmatut isikut Samuti, vastavalt ekspertiisiakti nr

19E-GE1091 eksperdiarvamusele, leiti tabalukult DNA-analüüsil osalised profiilid, mis ei ole

seostatavad kannatanu ja samas keldris viibinud E.

-segaprofiilidega. Seega, kui M.B R. DNA

DNA-d ei oleks tabalukul olnud, oleks ekspert saanud selle tõenäoliselt välistada samamoodi nagu kannatanu ja keldris viibinud E. puhul. R.

Mõiste ei saa välistada isiku DNA sisaldumist tähendab, et segaprofiilis on esindatud kõik

võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline.

Riigikohtu otsuses 3-1-1-63-04 p 17.4 on märgitud, et Riigikohtu senises praktikas on

põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku

arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a kohtuotsus kriminaalasjas

nr - 3-1-1-121-97 RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud

9

õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Käesolevas kriminaalasjas eelpool tsiteeritud hüpoteeside tõepära suhte põhjalt on võimalik teha usaldusväärseid järeldusi M.B-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta tabalukult võetud segaproovis ja see on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna sellest tulenevate järelduste põhjal on võimalik otsustada M.B DNA sisaldumise või mitte sisaldumise kohta uuritud proovis.

Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tarbis xxx aadressil ka keldris tuttava Stanislaviga, kelle perekonnanime ei tea, se sattuda. Isik ei tunnista end narkootilisi aineid. Siis võis DNA keldris

selles episoodis süüdi põhjusel, et ta ei mäleta varguse toimepanemist. Kaitsja on asunud seisukohale, et tõendeid selle episoodi osas on vähe ning kuna isikul elab selles majas tuttav, siis

võis ta olla puudutanud erinevaid esemeid. Siinkohal jääb kohtule arusaamatuks, miks pidi M.B

sellisel juhul keldris tabalukke puudutama. Tavapäraselt ei hõlma külas käimine ka kortermaja keldris käimist, veel vähem seal teistele majaelanikele kuuluvate keldrbokside uste ja tabalukkude katsumist. Seega, ei pea kohus sellist kaitseversiooni eluliselt usutavaks. Asjaolu, et

M.B tarbis enda sõnade kohaselt tol perioodil narkootilisi aineid ja ei mäleta varguse toimepanemist, ei lükka ümber fakti, kas M.B pani varguse toime või mitte.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-8-10 (p 11 ja 12) asunud alljärgnevale seisukohale:

Asjaolu, et just M.B xxx episoodi varguse toime pani, kinnitab ka kokkulangevus kuriteo täideviimise viisis mida kohus arvestab kaudse tõendina. Nimelt on

M.B-le lisaks veel kuues samalaadses käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus varguse episoodis, kus kuritegude, s.o varguse toimepanemise viis on silmnähtavalt sarnane ning mõnel juhul võiks isegi öelda, et Kõigi varguse episoodi puhul on ühine, et süüdistatav identne.

murrab sisse keldrisse või keldri vähemalt lõhub isik boksi(desse) (kusjuures viies episoodis tabaluku kinnitusi, mõnel üksikul juhul ka tabalukke) ning lahkub keldriboksist saadud esemetega.

Varastatud on peamiselt jalgrattad või tööriistad. Ka käesolevas episoodis on sisse murtud keldriboksi ja keldris on mitte tabalukk. lõhutud tabaluku kinnituskoht,

Võttes arvesse M.B käitumismustrit (tabaluku kinnituste ja tabalukkude lõhkumine, tööriista varastamine), teo toimepanemise ajavahemikku (samal ajaperioodil kui toimusid teised

M.B vargused juulist-septembrini ning samas Tallinna piirkonnas) ning asjaolu, et sündmuskohalt (keldrist tabaluku pealt) leiti M.B DNA-d, ei ole eluliselt usutav, et selle

10

varguse pani toime keegi teine kui M.B. Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et just M.B ol vallasasja, s.o kannatanule G. i isikuks, kes võttis ära võõra L.ile kuulunud

Makita ketaslõikuri.

M.B objektiivsest käitumisest – lõhkus keldriboksi tabaluku ning võttis G. i keldrist L.

temale kuulunud ketaslõikuri – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil,

mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Asjaolu, et isik ei mäleta teo toimepanemist, ei

tähenda, et isik ei oleks teo toimepanemise hetkel oma teost aru saanud ning eesmärgipäraselt käitunud. Selleks, et keldribokside tabalukke või nende kinnitusi lõhkuda, pidi isik olema eelnevalt varustanud ennast lõiketangide vmt esemega, mis võimaldab keldribokside kinnitusi sellisel viisil lõhkuda.

Keldriboksi uksel ja tabalukul on kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et keldriboksist asju

varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk

või selle kinnitus eelnevalt lõhkuda. Seega sai süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning

ta sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 10 – episoodis on täielikult tõendamist leidnud .09.2019 16.09.2019.a xxx kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis süüdi. kohtuistungil Ka

kohtueelses menetluses tunnistas M.B , et varastas jalgratta aadressilt xxx. Varguse

toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu

H. K.i ütlused, mille kohaselt 17.09.2019.a edastati talle informatsioon, et kahtlustatavana kinnipeetud isik on andnud

vabatahtlikult välja aadressilt maja keldrist varastatud jalgratta Bottecchia. Läks keldrist xxx kontrollima ja avastas, et maja soojasõlmest on varastatud tema jalgratas. Soojasõlmel on korralik turvauks. Soojasõlme pääsemiseks tuleb läbida trepikoja, keldri ja võreuks. Kõik uksed ja lukud olid kontrollimisel terved. Soojasõlme ukse kõrval on ava, millele olid kivid ja vineeritükk ette pandud. uksest, sest uks on seestpoolt Sisenemine soojasõlme toimus ava kaudu ning väljuda sai liblikaga lahtikeeratav. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on M.B

poolt vabatahtlikult väljaantud jalgratast Bottecchia, mis kannatanu ütluste kohaselt kuulub talle ning mis on kannatanule ka tagastatud.

Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega, asitõendi asitõendi

vaatlusprotokolli leidnud ga tõendamist M.B poolt vahemikus 10.09.2019 kuni 16.09.2019 - Bottecchia jalgrattane. võõra vallasasja äravõtmi

M.B objektiivsest käitumisest – sisenes valdaja loata soojasõlme ning võttis keldrist

kannatanule H. ile kuulunud jalgratta K. – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult.

Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne. Sissetungimiseks peetakse ka tungimist suletud, kuid lukustamata ruumi, kui seda on tehtud valdaja tahte vastaselt (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Käesoleval juhul ei ole selge

, kas ja millised uksed olid lukustatud, kuid on tuva e ja vineeriga kaetud ava statud, et süüdistatav sisenes soojasõlme kivid kaudu, mis ei ole tavapäraseks sisenemiseks mõeldud ning M.B poolt keldrisse sisenemine

oli kriminaalasja materjalidest nähtuvalt selgelt majaelanike tahte vastane, M.B puudus keldrisse sisenemiseks luba. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud, et tungis Pirni tn 6 asuva kortermaja keldrisse ja varastas sealt jalgratta. Seega sai süüdistatav M.B ka ise aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning ta sai aru, et see on ebaseaduslik.

11

Käesoleva kriminaalasja esemeks on seitse varguse episoodi, millised on toime pandud vaid kolme

kuu jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Lisaks on igas episoodis tuvastatud varguse toimepanemine sissetungimisega.

Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb M.B tegevus seitsmes varguse episoodis

kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p , 9 järgi kui sissetungimisega süstemaatiliselt võõr 8 aste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. M.B on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda

ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab

karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3- 1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse

mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast - edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1- 1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kuivõrd isikut

süüdistatakse seitsmes varguse episoodis, hindab kohus M.B süüd käesolevas kriminaalasjas vähemalt keskmiseks. M.B karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist kuues episoodis ja kahetsust. M.B iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Karistuseks

on mõistetud korduvalt ka reaalne vangistus, seega teadis M.B , et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. M.B karistati viimati

01.03.2017.a 3 aastat vangistust. Nimetatud kohtuotsusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistusest vabanes M.B ennetähtaegselt ning kriminaalasja esemeks olevad teod pani isik toime katseajal. Seega, ei ole ju avaldanud ning hoidnud M.B eelnevad karistused mõ

uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata eelnevatele karistustele on süüdista jätkanud tav süütegude toimepanemist ja seda üsna pea pärast määratud vangistusest eelmise kohtuotsusega vabanemist. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Isik on tunnistanud, et tal on narkootiliste ainete sõltuvus. Süüdistatava enda

ütluste kohaselt tarvitab ta tihti narkootikume ning kuritegusid paneb toime siis, kui on narkootikume tarvitanud. Samuti puudus val vabaduses Arvestades eeltoodut, süüdistata töökoht.

ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida M.B edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et M.B puhul kergema karistusliigi - rahaline ei ole põhjendatud

karistus kohaldamine. Eeltoodu pinnalt on ka selge, et ei ole tegemist – süüdistatava puhul

kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Seega, on M.B-le ainusobilik karistuse liik

vangistus. Võttes arvesse kõike eeltoodut, sh, et isiku süü on keskmine ning kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine (6 episoodis) ning puhtsüdamlik kahetsus on põhjendatud karistada , M.B 8, sanktsiooni

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi keskmisest määrast veidi väiksemas määras

12

s.o 2 aastat karistuseks 1 aasta 4 , mida vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista

kuud vangistust. Kuivõrd vargused on toime pandud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel

suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 5 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 5 päeva

vangistust.

H. A. V.

on esitanud tsiviilhagi summas 242,74 eurot, T.

on esitanud tsiviilhagi summas 228,90

eurot,

on esitanud tsiviilhagi summas 590 eurot. A. L. Süüdistatav M.B nimetatud tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttis nimetatud tsiviilhagid kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p on kahju tekitamine õigusvastane, kui -le 5 sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid

tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele,

kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava kuritegeliku käitumise

M.B

tulemusena. TsMS § 440 kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt M.B-lt välja mõista

H. A. V. A.

kasuks 242,74 eurot; T.

i kasuks 228,90 eurot ja

i kasuks 590 eurot. L.

G. on esitanud tsiviilhagi summas 230 eurot. M.B vaidles nimetatud tsiviilhagile L. vastu,

xxx.. K on omaks ei võtnud, sest ta ei mäleta vargust aadressil ohtulikul tõendite uurimisel M.B alle xxx varguse episoodis

süü t KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud (lk 9-10). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui

sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus,

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava M.B

tulemusena. kuritegeliku käitumise Kannatanu tsiviilhagis märgitud Makita ketaslõikuri

maksumus 230 eurot on üldteada keskmine ketaslõikuri maksumus. Lisaks nähtub kannatanu

ütlustest, et ketaslõikur oli peaaegu uus ja töökorras

. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust

kahelda kannatanu poolt enda ütlustes ja hagiavalduses märgitud ketaslõikuri maksumuses.

Ketaslõikuri maksumust M.B vaidlustanud ei ole Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et . varaline kahju tuleb süüdistatavalt välja mõista K M.B-lt .

kasuks 230 eurot. G. L.

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2

sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või

seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p asitõendi -st 1, 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad d: - CD plaadi (kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja juurde;

13

- lukusüdamik ja lõhutud tabalukud, lõhutud jalgratta lukk, jalatsijäljed želatiinkiledel (Politseija Piirivalveameti asitõendite hoidlas) hävitada;

- spordijalatsid Adidas (Politseija Piirivalveameti asitõendite hoidlas) tagastada M.B-le ; - M.B poolt vabatahtlikult välja antud esemed: Ahing SEAC konksudega, kott kirjaga Behr, milles kalipso (Axel, suurus M), kalipso (Cressi, suurus L) ja päästevest (Neil Pryde, suurus L) jätta leiuna Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonda kuni omaniku välja selgitamiseni (AÕS § 100).

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi

osutamise eest makstud hüvitisest, ekspertiisikuludest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatava välja järgmiselt: sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 lt M.B-lt kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 1067.88 rot ja ekspertiisikulud 1739 eurot eu riigituludesse.

Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja

uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale

saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja

ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja

lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas on nii DNA ekspertiisitulemused kui

jäljeekspertiisitulemused aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu kuuluvad need põhjendatud ulatuses süüdistatavalt väljamõistmisele.

DNA-ekspertiiside teostamise ajal kehtinud ja hetkel kehtiv KES § 273 sätestab, et DNA-

ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei

ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt

saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. 3-1-1- detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr

120-12). Eeltoodust tuleneval -ekspertiiside maksumused t tuleb M.B välja mõista DNA järgnevalt:

- -ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0865) teostamise

DNA maksumuse õiendi kohaselt oli kulu 171 eurot (I kd lk 67), ekspertiisi käigus uuriti 2 objekti 64pö), seega kuulub (I kd

lk s

114 eurot , 57 eurot

üüdistatavalt väljamõistmisele . Ülejäänud summa jääb riigi kanda;

- -ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0866)

DNA maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 399 eurot (1 kd lk 107), e (1 kd lk 105- kspertiisi käigus uuriti 4 objekti 105 pö), seega

kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele . Ülejäänud summa jääb riigi 228 eurot , 171 eurot, kanda;

14

- -ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0959)

DNA maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 57 eurot (1kd lk 113), gus uuriti 1 objekti (1 kd lk 110), seega kuulub ekspertiisi käi süüdistatavalt väljamõistmisele 57 eurot;

- -ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0755)

DNA maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 399 eurot (1 kd lk 208), e (1 kd lk 203), seega kuulub kspertiisi käigus uuriti 4 objekti süüdistatavalt väljamõistmisele . Ülejäänud summa jääb riigi kanda; 228 eurot , 171 eurot,

- -ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0850)

DNA maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 684 eurot (1 kd lk 269), e kti seega kuulub kspertiisi käigus uuriti 4 obje (1 kd lk 266 pö), süüdistatavalt väljamõistmisele . Ülejäänud summa jääb riigi kand 228 eurot , 456 eurot, a;

- -ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE10191)

DNA maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 1197 eurot (II kd lk 39), ekspertiisi käigus uuriti 7 objekti (II kd lk 34), seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele . Ülejäänud summa jääb riigi kanda; 399 eurot , 798 eurot,

- -ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE1206)

DNA maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 171 eurot (II kd lk 47), ekspertiisi käigus uuriti tõepärasus suhet, kolme seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 171 eurot;

- (ekspertiisiakt nr 19E-TJ0018) teostamise kulu oli 314 eurot (II kd lk 145), mis

Jäljeekspertiisi kuulub

süüdistatavalt väljamõistmisele.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis

takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda.

See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline

töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi

tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub

võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr , p 7). 3-1-1-105-12 Käesolevas kriminaalasjas on kohus ekspertiisikulud osaliselt jätnud riigi kanda. Kaitsja taotles kaitsjatasu ja ekspertiisikulu osaliselt riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samas ei esitanud kaitsja menetluskulusid kanda. Samuti tõendeid, miks isik ei suuda ise

ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu.

Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ja maksevõimet, kuna tööhõive ja sissetuleku

teenimis võimalused on vanglas väiksemad, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2- 12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada

süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12

kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe

kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus

otsustas:

15

Süüdi tunnistada M.B KarS § 199 lg 2p 8,9 järgi mõista karistuseks vangistus ja kaks aastat.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks üks aasta ja neli kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.03.2017

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o päeva võrra ning 8 kuud ja 5 lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja päeva vangistust. 5

Karistusaja alguseks lugeda 16.09.2019.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p M.B-lt 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral ga alammäära s.o ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1,5 pal 876 eurot 3,4 alusel kaitsetasu 1067.88 eurot ja ekspertiisikulud 1739 eurot riigituludesse.

Kohustada M.B sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsetasu tasuma väljamõistetud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 306.91 eurot.

Sundraha, ekspertiisikulu, kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või

EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse

kinnipidamisasutusse. M.B-lt Maksekorraldusel märkida selgitusena „ , kriminaalasi 1-20-191 menetluskulud, ekspertiisikulu ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda

ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada telefonil 6200100.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud

ekspertiisikulud riigi kanda.

Asitõend CD plaat

jätta kriminaalasja juurde

lukusüdamik ja lõhutud tabalukud, lõhutud jalgratta lukk jalatsijäljed želatiinkiledel ,

(Politsei ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas) hävitada;

spordijalatsid Adidas (Politsei ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas) tagastada M.B-le

M.B poolt vabatahtlikult välja antud esemed: Ahing SEAC konksudega, kott kirjaga Behr, milles kalipso (Axel, suurus M), kalipso (Cressi, suurus L) ja päästevest (Neil Pryde, suurus L) kuni omaniku jätta leiuna Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonda välja selgitamiseni.

Välja mõista M.B-lt:

kasuks 242,74 eurot ( Swedbank arveldusarve nr EExxx H. T. ); A. V.

kasuks 228,90 eurot (Swedbank arveldusarve nr EExxx ); A. kasuks 590 eurot (Swedbank arveldusarve EExxx L. );

16

G. kasuks 230 eurot (Swedbank arveldusarve nr EExxx L. ).

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resoluti sa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult I.

Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.03. 2020 Kohtunik Liina Pohlak