2-19-18157/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2020, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-19-18157 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi E Ne (N) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3336.26 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: anneliis.veski@okincure.ee) Kostja: E N (isikukood: xxx, elukoht: xxx)

1. Rahuldada osaliselt OK Incure OÜ hagi E Ne vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E Nelt Xxx OÜ-ga 08.10.2014 sõlmitud liisingulepingust tulenev põhivõlgnevus 2397.34 eurot ja viivis 196.00 eurot OK Incure OÜ kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas summas 742.92 eurot.

4. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 300.00 eurot, mille moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300.00 eurot OK Incure OÜ kasuks.

5. Välja mõista E Nelt 78% resolutsiooni punktis 4 kindlaks määratud menetluskuludest, st

234.00 eurot OK Incure OÜ kasuks.

6. Välja mõista E Nelt menetluskulu viivist menetluskulude summalt 234.00 eurot eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni OK Incure OÜ kasuks.

7. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 225.00 eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Xxx OÜ 08.10.2014 liisingulepingu nr xxx/0088, mille alusel sai kostja laenu summas 2300.00 eurot intressiga 3,17% kuus ning 26.01.2017 sõlmisid lepingu lisa nr xxx/0088-G1, millega lepiti kokku, et laenu summa tagastamata osa on 2714.48 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingulisele intressimäärale 0,105% päevas järgmiselt: viivisearvestuse algus 10.11.2018, viivisearvestuse lõpp 18.11.2019, võlgnetav summa 2397.34 eurot, viivitatud päevade arv 373, viivise summa

938.92 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Antud juhul on liisingulepingu lisa III osa laenulepingu punkti 5.3 kohaselt viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingu nr xxx/xxx ja selle lisa kohaselt on intressimäär 37,99% aastas. Seega ületab praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär seadusjärgset viivisemäära 4,7 korda.

VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 2 ja § 402 lg 1 kohaselt.

Kohtu hinnangul liisingulepingu lisa punkt, mille kohaselt viivise määr on 37,99% aastas, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu on tegemist tühise tüüptingimusega. Viivisemäära kokkulepe vastab VÕS § 35 lg-s 1 nimetatud eeldustele.

Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2- 1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on konkreetse lepingu asjaolusid arvestades hageja viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 196.00 eurot.

Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 742.92 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 196.00 eurot ja jätab rahuldamata summas 742.92 eurot.

Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2397.34 eurot ja viivise 196.00 eurot.

Kokku nõudis hageja 3336.26 euro maksmist, millest kohus rahuldab 78% (2593.34 / 3336.26). TsMS § 163 lg 1 järgi jääb 78% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 22% hageja enda kanda.

Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14).

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300.00 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 300.00 eurot.

Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 300.00 eurot.

Kuivõrd kohus jättis otsusega 78% hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 234.00 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (234.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik kohtunik