2-19-125236/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt M M hageja OK Incure OÜ kasuks kostja ja IPF Digital Estonia eurot, intress 343,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 904,80 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-19-125236/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt M M hageja OK Incure OÜ kasuks kostja ja IPF Digital Estonia eurot, intress 343,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 904,80 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.03.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-125236
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi M M vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3458 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht
Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);
Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (e-post:
anne-liis.veski@okincure.ee);
Kostja: M M (isikukood xxxx, registreeritud elukoht
xxxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt M M hageja OK Incure OÜ kasuks kostja ja IPF Digital Estonia
OÜ vahel 03.09.2018 sõlmitud laenulepingust nr 3895734 tulenev põhivõlgnevus 2000
eurot, intress 343,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 904,80 eurot.
3. Mõista kostjalt M M hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis alates 06.02.2020
protsendina põhinõudelt (2000 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras
kuni põhinõude (2000 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 1095,20 euro ulatuses.
4. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1 Jätta menetluskulud 99% ulatuses kostja ja 1% ulatuses hageja kanda.
5.2 Mõista kostjalt M M hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 376,20
eurot.
5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (376,20 eurot) tuleb M M’l tasuda OK
Incure OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
2-19-125236
2 (3)
7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale M M avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500
eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229
AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS
LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada
andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole
õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab
hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.
− VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses
tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu sissenõudmiskulude
2-19-125236
3 (3)
hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise
meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5
eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas nimetatud
sissenõudmiskulu tekkis ja mis lepingust tulenevalt. Kohus ei pea põhjendatuks hageja
taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt
sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Lähtuda ei
saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis
ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt
põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.
− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab
hagi ligikaudu 99% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta
menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja
taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud
menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot, kohtutäituri
tasu 30 eurot ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
− TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 51 alusel
kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus leiab, et hageja
kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise kulu 30 eurot on põhjendatud
täies ulatuses. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud (350+30) 380 eurot.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 376,20
eurot (s.o 380-st eurost 99%) ning menetluskuludelt (376,20 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku
tasumiseni.
− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik