3-20-359/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a K OH TU MÄ Ä RU S
Legislator headnote
AI generated3-20-359/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a K OH TU MÄ Ä RU S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a K OH TU MÄ Ä RU S
Kohtuasja number 3-20-359 Määruse kuupäev 13.03.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Andrei Nastavnikovi kaebus Virumaa Teataja vastu mittevaralise kahju 500 euro hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – Andrei Nastavnikov RESOLUTSIOON 1. Tagastada Andrei Nastavnikovi kaebus. 2. Jätta Andrei Nastavnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 3. Jätta Andrei Nastavnikovi menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD 1. Andrei Nastavnikov esitas 24.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Virumaa Teataja vastu, milles taotleb talle 500 suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebuse kohaselt sai kaebaja 2019. aastal teada, et Virumaa Teataja avaldas artikli selle kohta, et kaebaja on tapja. Kohtuistungil selgus aga, et kaebaja ei ole kedagi tapnud. Kaebaja saatis 19.01.2020 Virumaa Teatajale avalduse kahju hüvitamise nõudes, kuid kaebaja ei ole sellele vastust saanud. Kohtule on esitatud taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. KOHTU SEISUKOHT 2. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul muu hulgas selgitada asjas välja vaidluse ese ning kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
3-20-359 2
4. OÜ Virumaa Teataja on eraõiguslik juriidiline isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 tähenduses. Samuti on eraisik kaebaja ning kaebaja ja OÜ Virumaa Teataja vaheline suhe on eraõiguslik. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 läbi tsiviilkohtumenetluses. Ka eraõigusliku isiku vastu esitatud kahjunõuded (lepingulistest suhetest või lepinguväliselt tekkinud kahju) lahendatakse võlaõigusseaduse sätete alusel tsiviilkohtumenetluses, mitte riigivastutuse seaduse sätete alusel halduskohtumenetluses. TsMS § 9 lg 1 kohaselt on tsiviilasja esimese astmena läbivaatamiseks pädevaks kohtuks maakohus. 5. Eeltoodust tulenevalt kuulub A. Nastavnikovi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele, kuna halduskohtul puudub vaidluse lahendamiseks pädevus. Kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi maakohtus. 6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata. 7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kaebaja on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse (tl 11–12), mida kohus tõlgendab taotlusena määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindaja tema esindamiseks käesoleva haldusasja menetluses, eesmärgiga saada Virumaa Teatajalt mittevaralise kahju hüvitist 500 eurot. Arvestades, et halduskohus ei ole pädev kaebust menetlema, esineb asjas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ehk asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Lisaks esineb asjas RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud alus riigi õigusabi mitteandmiseks ehk riigi õigusabi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nendel põhjendustel jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Kui kaebaja esitab oma õiguste kaitseks hagi maakohtule, on tal õigus taotleda talle riigi õigusabi määramist maakohtult.
(allkirjastatud digitaalselt)