2-19-19521/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19521

Tsiviilasi

XX kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin

Vilippuse 5. detsembri 2019 otsusele täiteasjas

nr 022/2004/5285

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. jaanuari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (vastustaja): Harju tööpiirkonna

kohtutäituri Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13. jaanuari 2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kindlaks-

määratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-

toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) esitas 12. detsembril 2019 Harju Maakohtule

kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik)

5. detsembri 2019 otsusele täiteasjas nr 022/2004/5285. Kohtutäitur lõpetas avaldaja suhtes

osaliselt täitemenetluse (sissenõudja nõude osas), kuid otsustas jätkata menetlust kohtutäituri

tasu saamiseks. Avaldaja palus kohtutäituri otsuse selles osas tühistada. Kohtutäituri tasu on

kõrvalkohustus, mis aegub koos põhikohustuse aegumisega.

2 (2)

Maakohus jättis 13. detsembri 2019 määrusega kaebuse käiguta ja selgitas, et kohtutäituri

otsusele esitatud kaebuse alusel saab kohus kontrollida kohtutäituri tegevust ja otsuseid

täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse korraldamisel, samuti täituri tasu suuruse

õiguspärasust, kuid ei saa sisuliselt hinnata, kas kohtutäituri tasu nõue on aegunud.

Avaldaja esitas 23. detsembril 2019 täiendava avalduse, milles leidis jätkuvalt, et kohtu-

täituri tasu on kõrvalkohustus, mis aegub koos põhikohustuse aegumisega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus keeldus 13. jaanuari 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

Kaebus kohtutäituri otsusele ei ole kohane õiguskaitsevahend selgitamaks, kas kohtutäituri tasu

nõue on aegunud. Kui võlgnik soovib saavutada sundtäitmise lõpetamist, tuleb täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 48 p 4 alusel tunnistada täitemenetlus lubamatuks. See on aga võimalik

üksnes TMS § 221 lg 1 järgse hagi rahuldamise teel. Seega võib avaldaja TMS § 221 lg 1 alusel

pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, kui ta leiab, et kohtutäituri

tasunõue on aegunud ja soovib sellele asjaolule tuginevalt täitemenetluse lõpetada.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada

ja saata asi tagasi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja leiab, et

tal on õigus esitada kaebus kohtutäituri otsusele.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile tähtaja sellele

vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu toimik saabus 29. jaanuaril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi

alusel, st põhjusel, et sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel,

on tal kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul põhjendas maakohus otsustust

piisavalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Kuna avaldaja jäi oma nõude juurde kohaldada ka täituri tasu osas aegumist, ei ole kohtul

võimalik hagita menetluse avaldaja kaebust läbi vaadata. Maakohus märkis õigesti, et

täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS

§ 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, st täitedokumendist tuleneva

nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse

mõlemas kohtuastmes. Toimikust ei nähtu hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm