3-20-263/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-263 Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming OÜ Eleon Green kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 10.01.2020 esitatud sunniraha tasumise nõude nr 16-2/19-1095-246 rakendamise keelamiseks Kaebaja: OÜ Eleon Green, lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Menetluse lõpetamine, menetluskulude jaotus

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-20-263 kaebust menetlusse võtmata. 2. Välja mõista Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt menetluskulud 627,75 eurot OÜ Eleon Green (reg kood 11458666) kasuks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. OÜ Eleon Green (edaspidi kaebaja) esitas 10.02.2020 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus kohtul keelata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi TTJA) 10.01.2020 esitatud sunniraha tasumise nõude nr 16-2/19-1095-246 rakendamine, sh sissenõudmise toimingute tegemine. 2. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul keelata esialgse õiguskaitse korras TTJA-l 10.01.2020 esitatud sunniraha tasumise nõude nr 16-2/19- 1095-246 sissenõudmiseks toimingute tegemine. 3. Kohus kohaldas 11.02.2020 määrusega esialgset õiguskaitset ning keelas TTJA-l 10.01.2020 sunniraha tasumise nõude nr 16-2/19-1095-246 alusel sunniraha sissenõudmise kaebajalt ning

2 täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamise kaebaja suhtes ajutiselt kuni 12.03.2020 (kaasa arvatud). 4. TTJA teavitas kohut oma 27.02.2020 seisukohas, et TTJA tegi asjas lõpplahendi 10.02.2020 ja ettekirjutusega nr 16-2/19-1095-209 (ettekirjutus nr 209) määrates Aidu tuulik 5 osalise lammutamise labade eemaldamise teel. Ettekirjutuse 209 punkti 7.6 kohaselt tunnistati kehtetuks ettekirjutus nr 183. Eeltoodu tõttu ei kehti sunniraha aluseks olev ettekirjutus ja sunniraha nõudmise alus on ära langenud. TTJA 10.01.2020 sunniraha sissenõudel nr 16-2/19-1095-246 kaebajalt puudub alus ja seda ei tule täita. TTJA edastas kohtule 04.03.2020 sunniraha tasumise nõude lõpetamise teate, mille kohaselt lõpetas TTJA 10.01.2020 sunnirahanõude nr 16-2-1095- 246. 5. Kaebaja esitas 05.03.2020 taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 viimase alternatiivi alusel ning palus jätta menetluskulud summas 1255,50 eurot TTJA kanda. Kaebaja ei esitanud tuvastamisnõuet HKMS § 152 lg 2 alusel. 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lõige 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada sunniraha ettekirjutuse ammendumise tõttu, mille tingis TTJA poolt 10.02.2020 tehtud lammutusettekirjutus, millega tunnistati kehtetuks 10.09.2019 ettekirjutus, mille täitmiseks sunniraha ettekirjutus tehti. Sellest tulenevalt ei saa sunniraha ettekirjutuse tühistamisnõuet menetleda. Kuna kaebaja ei soovinud tuvastamisnõuet esitada, siis ei ole võimalik asja menetlusega jätkata. HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alternatiive ei esine, kuna TTJA ei ole tunnistanud kehtetuks sunniraha ettekirjutust. Kaebaja viide lõpetamise alusena HKMS § 152 lg 1 p 4 viimasele alternatiivile jääb kohtule arusaamatuks. Kohus leiab, et tegemist on erandliku olukorraga, millele seadusandja ei ole otsest lahendust välja pakkunud. Lahenduseks saab olla menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Reeglina eeldab HKMS § 152 lg 1 p 4 haldusorgani aktiivset tegevust – haldusakti kehtetuks tunnistamist, haldusakti andmist või toimingu tegemist. Käesoleval juhul sellist olukorda konkreetse vaidlustatud haldusakti osas ei esine. Haldusakt on ammendunud sõltumata haldusorgani tegevusest seoses vaidlusaluse ettekirjutusega. Samas ei oleks haldusakti ammendumine iseenesest kaasa toonud menetluse lõpetamist, kui kaebaja oleks soovinud jätkata menetlust tuvastamisnõudes. Seega on menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel vahetult tingitud kaebaja menetluslikest valikutest. Kaebaja on oma menetlustaktikas vaba. Ühe alusena väljendub see otseselt HKMS § 152 lg 2 sõnastuses: Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

3 Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja menetlustaktika valikust tuletada, et menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei ole õige. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-44-14, p-st 12 tuleb sellises olukorras leida lõpetamise alus, mis on olukorra lahendamiseks kõige sobivam. Seetõttu leiab kohus, et menetluse lõpetamise aluseks tuleb analoogia korras lugeda HKMS § 152 lg 1 p 4. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 152 lg 3 alusel. Menetluskulud 8. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 9. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1255,50 eurot (sh käibemaks 20%) vastavalt menetluskulude nimekirjale. 10. TTJA esitas 10.03.2020 seisukoha, milles väljendab nõusolekut menetluse lõpetamisega, kuid palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd puudub alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks TTJA-lt. Kaebaja loobus kohtus sunniraha aluseks oleva ettekirjutuse 16-2/19- 1095-183 tühistamise nõudest. Õiguspärase ettekirjutuse alusel sunniraha määramine oli õigustatud. 11. Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel erandkorras, ei saa kohtu hinnangul menetluskulude jagamisel otsesõnu lähtuda HKMS § 108 lg 6 mõttest, mis lähtub haldusorgani tegevuse õigusvastasusest, millisel juhul tuleks menetluskulud haldusorganilt välja mõista. Haldusorgani tegevuse õigusvastasust ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud ega haldusorgan tunnistanud. 12. Menetluse lõpetamiseni viis sunniraha nõude aluseks olnud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine seoses järelevalve menetluses lõpplahendi tegemisega. Järelevalvemenetluse lõppemise tingisid nii kaebaja kui TTJA poolsed erinevad tegevused. Võttes arvesse menetluse lõpetamise erandlikke asjaolusid, ei ole kohtu arvates põhjendatud kaebaja menetluskulude täielikult TTJA-lt välja mõistmata jätmine. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lisaks HKMS § 108 lg 6 kohtul menetluskulude jagamisel lähtuda analoogia korras ka HKMS § 108 lg-s 11 väljendatud menetluskulude õiglase jaotamise põhimõttest. Kohus leiab, et käesoleval juhul, kus käesoleva asja menetlusel puudub edaspidine sisuline eesmärk, on õiglane, kui kohus mõistab algatatud kohtuasja mahukust, keerukust ja perspektiivikust ning põhjendatud õigusabikulusid arvesse võttes vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 1/2 suuruses mahus ehk 627,75 eurot (1255,50:2).

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom