3-20-401/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-401

Haldusasi

MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, YY ja QQ kaebus

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 28.01.2020 korraldusega

nr

väljastatud

ehitusloa

nr

2012271/02444

tühistamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Kaebaja I – MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl

Kaebaja II – XX

Kaebaja III – YY

Kaebaja IV – QQ

Kaebajate volitatud esindaja – Tuulikki Laesson

Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald, volitatud esindaja

Piret Müür

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus väljastas 28.01.2020 korraldusega nr 23 ehitusloa nr

2012271/02444 Kooli tn 3 kinnistul asuva koolihoone B-korpuse osaliseks ümberehitamiseks

muusikakooliks.

2. MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, YY ja QQ esitasid 02.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 28.01.2020 korraldusega nr 23 väljastatud ehitusloa nr

2012271/02444 tühistamiseks.

Kaebajate hinnangul on neil asjas kaebeõigus. Kaebaja I eesmärgiks on kohaliku elu arendamine ja

muusikakooli uute ruumide nõuetele vastavus on kohaliku elu arendamisega seonduv küsimus.

2(5)

Kaebajate II, III ja IV lapsed õpivad Pärnu-Jaagupi muusikakoolis ning neil on subjektiivne õigus

saada oma lastele huviharidust. Kuna ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga kavandatud ruumid ei

vasta muusikakooli ruumidele esitatavatele nõuetele, ei ole ehitusprojekti realiseerimise korral

võimalik kavandatud ehitist muusikakoolina kasutada. Sellisele ehitusprojektile ehitusloa

väljastamisega on rikutud muusikakoolis õppivate laste vanemate subjektiivseid õigusi. Lisaks on

vastustaja rikkunud hea halduse põhiõigust, kuna vastustaja ei ole kaasanud ehitusloa menetlusse

muusikakooliga seotud isikuid ega ole ehitusprojekti menetlusse kaasanud ala asjatundjaid.

Kaebus on esitatud tähtaegselt, sest kaebajad said väljastatud ehitusloast teada 20.02.2020, kui

tutvusid valla kodulehel avalikustatud infoga valla eelarvest, mis sisaldas kulurida Pärnu-Jaagupi

põhikooli B korpuse hoone ümberehitamiseks muusikakooliks. Kaebajaid ei teavitatud ehitusloa

väljastamisest. Ei saa eeldada, et kaebajad kontrolliks igapäevaselt ehitisregistrit. Kui kohus leiab, et

kaebetähtaeg ehitusloa vaidlustamiseks on ületatud, siis paluvad kaebajad ennistada kaebetähtaeg.

Ekspert on asunud seisukohale, et ehitusprojektiga ettenähtud ehitus- ja ruumiakustika nõuded on

ruumide kasutusotstarvet silmas pidades ebapiisavad, sest eraldi ei ole esitatud nõudeid muusikakooli

muusikaklassidele, saalile ning helistuudiole, vaid ehitusprojektis on toodud tavaklassiruumide

ruumiakustika nõuded.

Ehitusprojektis ei ole peale akende vahetuse ventilatsioonilahendust kajastatud. Vastustaja on oma

2020. a eelarve seletuskirjas küll märkinud, et 2019. aastal on tellitud ventilatsioonisüsteemi

projekteerimine, kuid vastavat projekti ei ole lisatud Kooli tn 3 väljastatud ehitusloa taotluse juurde

ning väljastatud ehitusluba ei hõlma ventilatsiooniosa.

Muusikakoolis õpib kokku 65 õpilast ning töötab 11 õpetajat, kuid ehitusprojekti kohaselt ei ole

muusikakooli ruumidele nähtud ette ühtegi tualettruumi. Tualettruumid on olemas küll Pärnu-Jaagupi

põhikooli A korpuse hooneosas muusikakooli ruumidest 90-100 sammu kaugusel. Tualettruumid

peavad olema koolimaja igal korrusel, kus toimub õppetöö. Koolimajana tuleb käsitleda ka ühe hoone

erinevaid korpuseid. Ka raskendab teises korpuses olevate tualettruumide kasutamist korpuste

eraldatus tulekindlate ustega, mille avamine on eelkooliealistele muusikakooli õpilastele liiga raske.

Kaebajad taotlevad esialgse õiguskaitse korras ehitusloa nr 2012271/02444 kehtivuse peatamist kuni

kohtuotsuse jõustumiseni, kuna vastustaja on välja kuulutanud riigihanke, mille kohaselt tuleb hanke

võitjal töid alustada hiljemalt 30.03.2020 ning tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 20.06.2020 ehk

tõenäoliselt enne, kui kohus jõuaks asjas teha sisulise otsuse. Ruume ei ole ka hiljem võimalik

eelarveliste vahendite piiratuse tõttu enam nõuetele vastavaks viia. Sellises olukorras ehitusprojekti

järgse lahendusega jätkamine on vastuolus avalike huvidega, kuivõrd see tooks kaasa eelarveliste

vahendite väärkasutuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik ka selleks, et muusikakooli ei

sunnitaks juba lähikuudel kolima. Muusikakooli nendesse ruumidesse kolimine toob kaasa olukorra,

kus muusikakoolil ei ole õppetööd võimalik üleüldse läbi viia või langeb õppekvaliteet oluliselt.

3. Vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele esitas Põhja-Pärnumaa vald 06.03.2020 seisukoha

esialgse õiguskaitse taotlusele.

Pakkumiste avamine ja edukaima pakkujaga ettenähtud tähtaja jooksul hankelepingu sõlmimine ning

ehitustööde teostamine ei takista kaebuse menetlemist ega riku kaebajate õigusi. Kaevatav korraldus

annab ehitusõiguse, mitte ei sätesta tähtaega muusikakooli kolimiseks.

Kui hetkel kinnitavad kaebajad, et Kooli tn 2 ruumid on nõuetele vastavad, ei saa ehitusprojekti

järgsed tulevased ruumid olla muusikakooli õppetöö läbiviimiseks sobimatud, kuna hetkel kasutuses

oleva muusikakooli ruumidesse on paigaldatud siseuksed, mille helikindlus on väiksem kui

planeeritavates ruumides. Ehitusprojekti järgsete tehniliselt paremate ruumide ehitamine ei saa tuua

kaasa isikutele sellist tagajärge, mille suhtes oleks vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Samuti

on vajadusel võimalik hilisema kohtulahendiga puudused kõrvaldada. Kaebus peegeldab soovimatust

muusikakooli senistest ruumidest lahkumiseks ega ole ajendatud murest tulevaste ruumide nõuetele

3(5)

mittevastavuse pärast.

Kaebus on tervikuna perspektiivitu. Kaebajate kaebeõigust on põhjendatud PS §-ga 37. Ehitusloa

väljastamine ei piira kuidagi PS §-st 37 tulenevat õigust haridusele ega riku omavalitsuse kohustust

õppeasutuste ülalpidamiseks. Seega puudub kaebajatel kaebeõigus, kuna viidatud õiguste rikkumist

kaevatav haldusakt oma sisult ja eesmärgilt kuidagi kaasa tuua ei saa.

Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

Lisaks tulenevad puudused, mida ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile märgitakse, Eesti

standardist EVS 842:2003 ja standardist EVS-EN 16798-1:2019, mille järgimine ei ole kohustuslik,

ning Riigi Kinnisvara AS poolt koostatud juhenditest, mida tuleb rakendada kõikide ühiskondlike

hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, kus tööde tellijaks või korraldajaks on Riigi Kinnisvara AS.

Samuti puudub kohtupraktika, mis kinnitaks, et Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84

„Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 9 peaks lugema nii, et eraldi hooneteks peetakse õppekorpusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus, ega ei esine aluseid

kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on

sätestatud HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid

ei esine (HKMS § 120 lg 2).

5. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Kui ka kaebajate õiguste riivet möönda, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.

6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. HKMS § 44 lg-st 2 tulenevalt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku

huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebajate eesmärk on välistada

see, et vald koliks muusikakooli ümber nende hinnangul ebasobivatesse ruumidesse ega kasutaks raha

ebamõistlikult. See eesmärk on aga kantud avalikust huvist, mille kaitseks kaebuse esitamine ei ole

lubatud. Ka märgib kohus, et puudub ühene seos vaidlustatud ehitusloa ja muusikakooli kolimise

vahel. Ka vastustaja on 06.03.2020 seisukohas märkinud, et vaidlustatud korraldus annab

ehitusõiguse, mitte ei sätesta tähtaega muusikakooli üle kolimiseks. Kuivõrd seda, millisel eesmärgil

konkreetset hoonet kasutama hakatakse, ei otsustata ehitusloamenetluses, ei tulene ka põhiseaduse

§-st 37 kaebajatele ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigust. Kaebusest ei nähtu, kuidas vaidlustatud

ehitusluba rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on 12.12.2017 otsuse

nr 3-17-981 p-s 11 märkinud, et ehitusloa vaidlustamisel saab kaebeõigus ilmselgelt puududa üksnes

siis, kui negatiivsed mõjutused kaebaja kinnistule ei saaks riivata ühelgi moel tema õigusi ega

vabadusi. Kaebajad ei ole aga kaebust esitanud selleks, et kaitsta end ehitusloa alusel tehtavate tööde

negatiivsete mõjutuste eest kaebajate kinnistutele.

7. Kohus hindab täpsemalt kaebajate kaebeõigust.

7.1. MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl põhikirja kohaselt on MTÜ kohaliku elu arendamiseks loodud

kodanikuliikumine. Kaebaja I on seisukohal, et muusikakooliga seonduvad otsused, sh muusikakooli

uute ruumide nõuetele vastavus, on kohaliku elu arendamisega seonduv küsimus ja MTÜ

liikmeskonna hulgas on mitmeid liikmeid, kelle lapsed õpivad Pärnu-Jaagupi muusikakoolis. Kohus

märgib, et kohaliku elu küsimused on üheks avalike ülesannete liigiks ning MTÜ, mis on

keskendunud kohaliku elu arendamisele, tegeleb avalike huvide esindamisega HKMS mõttes. MTÜ-

l Põhja-Pärnumaa Hääl puudub seos Pärnu-Jaagupi muusikakooliga, mistõttu ei saa lugeda, et kaebus

oleks esitatud MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl õiguste kaitseks, nagu nõuab HKMS § 44 lg 1. Teiste

isikute õiguste (nt MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl liikmete lapsed, Pärnu- Jaagupi muusikakooli

õpetajad) või avaliku huvi kaitseks võib kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

4(5)

Ehitusseadustik (EhS) ega ka ükski teine õigusakt ei näe ette võimalust vaidlustada ehitusluba

avalikes huvides, erinevalt nt detailplaneeringust, mida on võimalik vaidlustada nii subjektiivsete

õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. Seetõttu puudub kaebajal I kaebeõigus.

7.2. Kaebusest nähtuvalt õpivad kaebajate II, III ja IV lapsed antud hetkel Pärnu-Jaagupi

muusikakoolis. Kaebuse kohaselt rikutakse kaebajate laste PS §-st 37 tulenevat põhiõigust haridusele.

Samuti on kaebajate hinnangul rikutud põhiõigust heale haldusele, kuna vastustaja ei ole kaasanud

ehitusloa menetlusse muusikakooliga seotud isikuid (õpetajad, lapsevanemad), samuti ei ole

ehitusprojekti menetlusse kaasatud ala asjatundjaid (nt akustikut). On õige, et haridus PS § 37

tähenduses hõlmab ka huviharidust (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Neljas,

parandatud ja täiendatud väljaanne. Kirjastus Juura, 2017; § 37 kommentaar p 8, lk 454). Siiski ei

riiva koolihoone rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba kaebajate laste põhiõigust huviharidusele

ega kaebajate kui laste vanemate õigust omada laste hariduse valikul otsustavat sõna (PS § 37 lg 3).

Kaebajate laste põhiõigust huviharidusele ei mõjuta see, kas muusikaõpet pakutakse Pärnu-Jaagupi

alevis Kooli tn 2 või Kooli tn 3 asuvas hoones. Kooli tegutsemiskoha osas on otsustav sõna kohalikul

omavalitsusel kui kooli pidajal. Küsimus muusikakooli kolimisest on eelkõige otstarbekuse küsimus.

Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Arvestades, et muusikakool

kolitakse selle kõrval asuvasse koolihoonesse, ei nähtu kohtule, et kooli uus asukoht mõjutaks

lastevanemaid negatiivselt. Põhiõigus haridusele ei anna isikutele õigust nõuda õppeasutuse

paiknemist kindlas juriidilises vormis või asukohas (Tallinna Halduskohtu 15.06.2017 otsus

haldusasjas 3-16-2636, p 8). Lastevanemate otsustavast sõnast laste hariduse valikul ei tulene õigust

omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige meelepärasemas koolihoones (Tallinna

Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus haldusasjas 3-17-581, p 13).

Kaebajad on välja toonud probleemid seoses koolihoone ehitusprojekti nõuetele vastavusega.

Kaebajad leiavad, et ehitusprojektiga kavandatud ruumide heliisolatsiooni nõuded ei vasta

muusikakoolile esitatavatele nõuetele. Samuti ei ole ehitusprojektis lahendatud nõuetele vastavalt

ruumide ventilatsiooni ning tualetid asuvad liiga kaugel. Kohus leiab, et põhiõigus haridusele ei

sisalda õigust kaasa rääkida koolihoone ehituslikes aspektides. Tegemist on avalikest huvidest kantud

väidetega. Vastav lastevanemate kontroll oleks kokkulangev kohaliku omavalitsuse poolt teostatava

kontrolliga ehitus- ja eeskätt kasutusloa menetluses. PS § 37 mõtteks ei ole luua olukorda, kus

lapsevanemad kohtu kaudu võtavad ehitamisprotsessi enda kontrolli alla ning asuvad nõudma

projektide ja lahenduste esitamist, mille olemasolu ehitusloa väljastamisel ei ole nõutavad või mis

võivad täpsustuda ehitamise käigus. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks asuda hindama kaebajate

konkreetseid väiteid seoses heliisolatsiooni, ventilatsiooni või tualettide nõuetega. Kaebajatel on

õigus juhtida kohaliku omavalitsuse tähelepanu puudustele ehitamisprotsessis, sh ehitusloa aluseks

olevas projektis. Välistatud ei ole ka lastevanemate kaebeõigus, kuid seda alles õppehoonele

võimaliku kasutusloa väljastamise pinnalt, mitte ehitusloa menetluses (vt Tallinna Ringkonnakohtu

05.04.2017 määrus haldusasjas 3-17-381, p 13).

EhS §-st 42 ei tulene kohustust kaasata ehitusloa menetlusse koolis õppivate laste vanemaid. Seetõttu

ei ole vastustaja rikkunud PS-st tulenevat hea halduse põhimõtet. Vaidlust ei ole selles, et

muusikakoolis õppivate laste vanemad on valla esindajatega 09.10.2019 kohtunud (protokoll kaebuse

lisana 16) ning sellel kohtumisel arutati muusikakooli kolimisega seotud küsimusi. Kohtule ei nähtu,

et lapsevanemad oleks jäetud otsustamiselt kõrvale. On tõsi, et suur osa lapsevanematest ja

muusikakooli õpetajatest kolimist ei toetanud, kuid see ei tähenda, et nad oleksid jäänud kaasamata.

8. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajatel asjas ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tagastab kohus

kaebajate kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Kui ka kaebajate kaebeõigust möönda, esineb kohtu arvates alus kaebuse tagastamiseks HKMS §

121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Väljatoodud

5(5)

asjaoludel ei saa kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada intensiivseks. Võimalikku ruumide

läbikostumist ei saa pidada intensiivseks hariduspõhiõiguse riiveks. Esitatud materjalide pinnalt ei

saa ka eeldada, et heliisolatsioon uutes ruumides oleks halvem olemasolevatest. Ka ei pea kohus

usutavaks, et ventilatsioon jääb nõuetekohaselt välja ehitamata. Sellisel juhul ei antaks ehitisele

kasutusluba. Ka tualettide paiknemise osas ei tulene õigusaktidest piirangut, et need ei võiks paikneda

sama hoone erinevates osades. Nähtuvalt asja materjalidest on võimalikud ka kaebajate soovitud

muudatused ehitusprotsessi käigus. Arvestades, et hoonete kasutusotstarvete määramine on

peaasjalikult otstarbekuse küsimus, peab kohus kaebuse rahuldamist esitatud asjaoludest tulenevalt

ebatõenäoliseks.

10. Määrus pole jõustunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see

tuleb lahendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017

määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).

11. HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku

õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Kuivõrd kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna vaidlustatud korraldus ei puuduta nende

õigusi, ei saa neil esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Kui kaebeõigust ka eeldada, ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik

ehitustegevuse peatamine. Kaebajate õigused on efektiivselt kaitstavad kasutusloa menetluses. Kuna

kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ei ole vajalik kaaluda kaebajate õiguste riivet

võimaliku avaliku huvi kahjustamisega. Kohtu arvates ei saa kaebajate õigused Pärnu-Jaagupi

põhikooli B-korpuse ümberehitamisega kahjustatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee