1-20-1306/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-1306

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1306 (19231502723) Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekretär Irene Valge Kriminaalasi Reimo Veimen süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav Reimo Veimen – isikukood: 39102030218; xxxx; elukoht: xxxx; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: R OÜ, xxxx; kahtlustatavana kinni peetud: 22.12.2019.a kuni 23.12.2019.a; kehtivad kriminaalkaristused: 23.09.2016.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-8113 KarS § 424 järgi mõisteti rahaline karistus 910 eurot/91 päevamäära, eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, süüteo toimepanemise aeg 21.09.2016.a. Karistus on täitmata. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 23.12.2019 Kaitsja Margus Viira (kaitsjat istungile ei soovi)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306,

311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Reimo Veimen KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.12.2019 kuni 23.12.2019, s.o 2 päeva ja ära kandmata karistuseks on vangistus 11 kuud ja kuud 28 päeva.

3. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada Reimo Veimenile mõistetud ärakandmata vangistus 11 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 358 tundi, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

4. KarS § 69 lg 4 alusel allutada Reimo Veimen üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75

1-20-1306

järgi käitumiskontrollile. Reimo Veimenile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Reimo Veimeni kontrollnõuete ajal mitte tarvitama alkoholi.

6. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. Asitõend: 1 CD-plaat politsei pardakaamera salvestisega ja mobiiltelefoniga tehtud salvestis (asub kinnises paberümbrikus toimiku tagakaanel) jätta KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel kriminaalasja juurde.

8. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

9. Välja mõista Reimo Veimenilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot.

10. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Reimo Veimenil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 73 eurot kuus Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Reimo Veimen, kriminaalasi 1-20-1306, menetluskulud“ ja viitenumber 99920700011215. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

11. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile ning edastada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

1-20-1306

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS Reimo Veimen´it süüdistatakse selles, et tema olles varasemalt 23.09.2016.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-8113 karistatud KarS § 424 järgi, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult uuesti 22.12.2019 kella 16.27 ajal Harjumaal Tallinnas Laagna tee 13 juures suunaga Kesklinna poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,04 mg/l, laiendmääramatusega ±0,10mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,94 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Reimo Veimen pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Reimo Veimeni, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Reimo Veimenile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistust 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.12.2019 kuni 23.12.2019, kokku 2 päeva, seega ära kandmata karistuseks vangistus 11 kuud ja kuud 28 päeva. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada Reimo Veimenile mõistetud ärakandmata vangistus 11 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 358 tundi, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ja teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

1-20-1306

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Reimo Veimen täiendavalt järgmised kohustused: 7) Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 876 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Reimo Veimenil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Reimo Veimen KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud, vastavad seaduse nõuetele. Asitõendid - 1 CD-plaat politsei pardakaamera salvestisega ja mobiiltelefoniga tehtud salvestis (asub kinnises paberümbrikus toimiku tagakaanel) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik