4-19-6333/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-6333

1(5)

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 12. , Tallinn, kirjalik menetlus märts 2020 Väärteoasja number 4-19-6333 Kohtukoosseis Orvi Koik

, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi Apelleeritud kohtuots

us O.U

201 lg 2

väärteoasi LS § järgi Pärnu Maakohtu 15. jaanuari 2020. a otsus Apellant

menetlusalune isik O.U (ik XXX; elukoht xxx; e-post xxx RESOLUTSIOON

1. otsus -19-6333 sisuliselt Jätta Pärnu Maakohtu 15. jaanuari 2020. a väärteoasjas nr 4 muutmata, kuid täpsustada maakohtu resolutiivosa ja asendada „Liiklusseaduse § 201 lg 1“ „Liiklusseaduse § 201 lg 2“. kvalifikatsiooniga

2. tta rahuldamata. Apellatsioon jä

3. O.U taotlus Jätta läbi vaatamata tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Liiklusseaduse § 106 lg 1 ning ohustada ja võimaldada tal teha juhiload taotlus k ühe aasta jooksul.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUS

E KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

24. novembri 2019. a nr 2500,19,000251 kohaselt juhtis O.U väärteoprotokolli

24. novembril 2019 kella 02.42 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Tõstamaa mnt 2. kilomeetril mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus O.U sellise tegevusega liiklusseaduse (LS)

90 lg 1 p 1 , pannes

201 lg 2 kvalifitseeritava § nõudeid toime LS § järgi väärteo.

4-19-6333

2(5)

2. 18. detsembril 2019 edastas kohtuväline menetleja väärteoasja nr 2500,19,000251 arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja põhjendas kohtuliku arutamise vajalikkust sellega, et O.U on e mitu samalaadset lühikese aja jooksul pannud toim

liiklusseaduse nõuete rikkumist. Varasemalt määratud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist, mistõttu tuleb O.U suhtes kohaldada karistusena aresti.

3. Pärnu Maakohtu 15. jaanuari 2020. a otsusega tunnistati O.U süüdi liiklusseaduse ( )

201 lg 1 . Kohus kohustas LS § järgi ja talle mõisteti karistuseks arest 7 päeva

O.U ilmuma 18. veebruaril 2020 kell 10.00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse. Põhistatud kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 31. jaanuarist 2020.

3.1. Maakohus leidis, et väärteo toimepanemine poolt on leidnud tõendamist O.U tunnistaja

M. Peikeri ütlustega õiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja 24. novembri 2019. a s .

O.U tunnistas end kohtuistungil temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises süüdi ja selgitas, et tal on kolm last, mistõttu on tal vaja autoga liikuda. Juhilube ei ole tal kunagi olnud.

Kohus märkis, et Kar väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul üks kehtiv istusregistri

kriminaalkaristus KarS § 4231

järgi ja üks kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 2 järgi. Liiklusregistri päringu vastuse kohaselt O.U juhtimisõigus puudub.

Maakohus asus seisukohale, et O.U on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Varasem juhtimiselt kõrvaldamine nähtub nii 6. oktoobri 2019. a juhtimiselt kõrvaldamise kui ka väärteoasja nr 2670,19,006005 otsusest. Seega on LS § 201 lg 2 objektiivne süüteokoosseis täidetud. Maakohtu hinnangul pani O.U rikkumise toime kavatsetult. Menetlusalune isik oli teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ja et tal ei ole vastavat õigust ka kunagi olnud, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega teadis kaebuse esitaja, et ta teostab sõidukit juhtima asudes süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka LS § 201 lg 2 subjektiivne süüteokoosseis. Väärteomenetlust ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele.

3.2. Maakohus pidas isiku karistust kergendavaks asjaoluks teo toimepanemise osas kahetsuse väljendamist. Raskendava sid kohus ei tuvastanud. KarS § 48 kohaselt võib kohus id asjaolu

väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Kohus leidis, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni maksimaalmääraga võrrelduna ca ¼ määras ehk arestiga 7 päeva. Menetlusalust isikut karistati viimati 29. oktoobril 2019 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga. Seega on kõne all olev süütegu toime pandud vähem kui kuu aega pärast eelmise samaliigilise süüteo toimepanemist. O.U omab ka kehtivat kriminaalkaristust KarS § 423

Eelnimetatu järgi. näitab maakohtu hinnangul seda, et varasemad karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkuvalt veendumusel, et ta on õigustatud sõiduautoga liikluses osalema. O.U kasutab juhtimisõiguse puudumisest hoolimata ühest kohast teise liikumiseks autot, kuna nii on tema ja tema pere jaoks mugavam. Kuivõrd varasemalt mõistetud väärteokaristus rahatrahvi näol ja kriminaalkaristus ei ole suutnud mõjutada menetlusalust isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma, ei pidanud maakohus võimalikuks asendada mõistetud aresti üldkasuliku tööga, sest see ei tooks kaasa soovitud tulemust O.U

– edasist sõiduki mitte juhtimist ja liikluses osalemist.

4-19-6333

3(5)

Kuigi kohus hindas menetlusaluse isiku , ei ole O.U-le varasemalt süü vähemalt keskmiseks karistuseks aresti määratud ja äljenda ta v s teo toimepanemise suhtes kahetsust. Seetõttu leidis maakohus, et arvestades

- ja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb O.U-le üld mõista karistuseks

arest 7 päeva. Kohus leidis, et avalikkuse huvides ülekaalukam kui aresti kohaldamine on

menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, sh töökohalt ja lastest eemaloleku näol.

4. Pärnu Maakohtu otsusele esitas menetlusalune isik O.U apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas. Samuti taotleb menetlusalune isik tuvastada tema põhiõigu ning kohustada ja võimaldada tal teha juhiload ühe aasta ste rikkumine jooksul. Apellant palub talle mõistetud arest tühistada või asendada see üldkasuliku tööga. O.U peab üleval perekonnas kasvavat kolme alaealist last vanuses 1-7 aastat. Aresti kandmisel ei ole võimalik tal tööl käia ja ta võib seetõttu oma töö kaotada.

Menetlusalune isik soovib juhilube teha, kuid see ei ole võimalik, sest ta on samaliigiliste tegude tõttu varem karistatud. O.U hinnangul on tegemist topeltkaristamisega. Apellant peab sellist olukorda tema põhiõiguste rikkumiseks ja palub kohtul see õigusvastaseks tunnistada. Ta mõistaks seda, kui liiklusrikkumise toimepanemisel võetakse ära isiku relvaluba, kuid olukord, kus ta soovib oma viga heastada ja juhilube teha, ei ole tal see võimalik. Tegemist on topeltkaristamisega

ja tema õiguste rikkumisega.

5. O.U teatas nad ringkonnakohtule 27. ja kohtuväline menetleja 28. veebruaril 2020, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse ja menetlusaluse isiku apellatsiooni motiividega, leiab, puudub alus. et maakohtu otsuse tühistamiseks

7. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Menetlusaluse is uvalt vaidlustab O.U iku apellatsioonist läht maakohtu otsust vaid mõistetud karistuse osas ja taotleb . karistuse tühistamist või aresti asendamist üldkasuliku tööga

8. Karistuse tuleb ust mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimal mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärgi püstitamisel on maakohus arvestanud sellega, et O.U on kriminaalkorras karistatud 21. märtsil 2016 KarS § 4231 tiline juhtimine järgi (sõiduki süstemaa

juhtimisõiguseta isiku poolt) kolmekuulise vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Kriminaalkaristus on kehtiv. Viimati karistati apellanti

29. oktoobril 2019 LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 800 eurot, mis on seinini tasumata. Seega on kõne all olev süütegu toime pandud poolteist kuud pärast eelmise sama

liigilise

liiklus J süüteo toimepanemist. ätkuvalt samalaadsete süütegude toimepanemine näitab üheselt, et menetlusalusel isikul on tekkinud karistamatuse tunne. Varem kriminaalja väärteokorras karistatud isiku poolt uue samalaadse väärteo toimepanemine lühikese aja jooksul pärast eelmise samaliigilise väärteo toimepanemist nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele range karistusmeetme kohaldamist. Arvestades apellandi jätkuvat lugupidamatut suhtumist õiguskorda, on temale karistuseks aresti mõistmine põhjendatud. O.U-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab - menetlusaluse isiku

eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4-19-6333

4(5)

9. O.U palub temale määratud arest tühistada või asendada see üldkasuliku tööga põhjusel ema ülalpidamisel on kolm alaealist last ja aresti all viibimise tõttu võib ta , et t

oma töökoha kaotada. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus kohus tuvastab, et isik on pannud toime t Aresti väärteo, ei ole kohtul võimalik jätta isikule karistus määramata. asendamist üldkasuliku tööga ei pea ringkonnakohus arutataval juhul põhjendatuks, sest kohtu hinnangul ei suudaks üldkasulik töö mõjutada edaspidi uute õigusrikkumiste O.U toimepanemisest hoiduma. Nagu eelnevalt märgitud, on apellanti samalaadsete õigusrikkumiste eest karistatud kriminaalkorras tingimisi vangistusega ja väärteokorras rahatrahviga, mis on tasumata. karistused ei ole avaldanud isikule preventii Kuivõrd varasemad vset mõju, trahv on

tasumata ja isik on jätkanud süütegude toimepanemist, näitab see, et tal on tekkinud karistamatuse tunne S e valguses on . ellise isiku käitumis põhjendatud ja vajalik süütegude

toimepanemise jätkamise edaspidiseks ärahoidmiseks kohaldada aresti, mis võib suunata O.U edaspidi õiguskuulekale teele. Kui kohus määrab apellandile taas karistuse, mis pole seotud vabaduse võtmisega, võib karistuse mõju jääda seegi kord kaasnemata. Eeltoodust tulenevalt ei pea asendada aresti , sest isik ringkonnakohus põhjendatuks üldkasuliku tööga

peab oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saama, kuid vabaduskaotuslikku karistust kohaldamata k muutust ilmselt ei toimu. O.U äitumises

Aresti kandmise kohustus ei tähenda automaatselt seda, et O.U oma töökoha kaotaks.

Seitsmepäevase aresti kandmiseks saab isik paluda tööandjalt puhkust ja puhkusel viibimise eest makstakse töötajale puhkusetasu, mis annab võimaluse jätkuvalt oma alaealisi lapsi ülal pidada. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju peabki suunama isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on O.U elukorraldus mõnevõrra raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

10.

O.U leiab kaebuses, et olukorras, kus esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellel on kehtiv karistus liiklusseaduse § s 201 sätestatud väärteo eest ja kehtiv kriminaalkaristus -

karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest, on tegemist topeltkaristamisega.

Sellega rikutakse tema

põhiõiguseid ja ta palub kohtul selline olukord õigusvastaseks tunnistada. Sellega taotleb O.U sisuliselt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, kuid tema sellekohane taotlus on ja põhistamata taotluses ei ole märgitud isegi seda,

millist seaduse

O.U taotlust sätet apellant põhiseaduse sätetega vastuolus olevaks peab.

tõlgendades tõenäoliseks, et apellandi hinnangul on § 106 lg peab kohtukolleegium LS vastuolus topeltkaristamise keeluga. põhiseaduse § 23 kolmandas lauses sätestatud

Ringkonnakohus selgitab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS)

§

1 kohaselt on kohtu algatatud normikontrolli eelduseks, et kohaldamata on jäetud

9 lg

asjassepuutuv norm. Norm on asjassepuutuv siis, kui kohus peab normi põhiseadusvastasuse korral otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral (19. veebruari 2013. a RKPJKo asjas nr 3-4-1-28-12, p 18). Kuivõrd arutataval juhul ei ole LS § 106 lg 1 apellatsiooni lahendamisel asjassepuutuv, sest normi põhiseadusvastasuse korral ei otsustaks kohus teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral, jätab ringkonnakohus O.U taotluse, tunnistada viidatud säte põhiseadusega vastuolus olevaks läbi vaatamata , .

11. O.U taotleb kohtul võimaldada ja kohustada tal teha järgmise aasta jooksul juhiload. Ringkonnakohus märgib, et § s 201 sätestatud väärteo kui apellandil on kehtiv karistus nii LS - ka karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest, s.o tegemist on isikuga, kellele ei ole võimalik LS § 106 lg 1 p uto ja mootorratta juhtimisõigus -de 3 ja 4 alusel a t ning esmast juhiluba da. väljasta Kuivõrd O.U taotlus on vastuolus LS § 106 lg 1 p des 3 ja 4 sätestatuga - ,

4-19-6333

5(5)

puudub ringkonnakohtul pädevus isiku sellist ja see tuleb jätta läbi taotlust rahuldada vaatamata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. kustutatakse KarRS § lg 1 p 1 järgi

karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Seega on isikule teada, et kehtivate liiklusalaste karistuste olemasolu korral talle juhtimisõigust ei anta, see asjaolu on talle ettenähtav ja oma käitumisega on tal võimalik seda tagajärge vältida, kui ta edaspidi pärast aresti kandmisest . ühe aasta jooksul uusi liiklusalaseid väärtegusid toime ei pane

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa arutataval juhul jätta tähelepanuta asjaolu, et maakohus on otsuse põhiosas asunud läbivalt seisukohale, et O.U realiseeris oma tegevusega LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Otsuse resolutiivosas on süüdi tunnistanud LS § maakohus O.U aga

201 lg 1

järgi. egemist on ilmse ebatäpsusega, mis on apellatsioonimenetluses parandatav VTMS § T

147 lg 1 p 2 alusel. Seda volitust on Riigikohtu praktikas sisustatud selliselt, et olemuslikult tähendab see ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses esinevaid pisivigu (nt eksitus kuupäevas, nime vale kirjapilt, tehnilised vead vm) juhul, kui puudub sisuline õiguslik etteheide maakohtu otsuse sisule.

Lõike parandamine ei muuda otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega too kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi Seetõttu

.

teeb ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutiivosasse täpsustuse ja asendab „Liiklusseaduse §

201 lg 1“ kvalifikatsiooniga „Liiklusseaduse § 201 lg 2“.

13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § st 1 ning §

145 lg-

147 lg 1 pst 2 jätab

ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 15. jaanuari 2020. a otsuse väärteoasjas nr 4-19-6333 sisuliselt muutmata, täpsustades „Liiklusseaduse § 201 lg maakohtu resolutiivosa ja asendades

1“ kvalifikatsiooniga „Liiklusseaduse § 201 lg 2“. Apellatsioon jääb rahuldamata

. O.U

taotlused, milles ta palub ning tunnistada Liiklusseaduse § 106 lg 1 põhiseaduse vastaseks kohustada ja võimaldada tal teha juhiload ühe aasta jooksul, jätab ringkonnakohus läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)