2-19-20570/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20570 Tsiviilasi AS-i PlusPlus Capital hagi G Z vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 344,85 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: marjana.sestel@plusplus.ee) Kostja G Z (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista G Zlt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 144,23 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, 16.12.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 39,85 eurot ning viivis põhinõudelt (144,23 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 5,4 euro ja viivise 92,14 euro nõudes.

4. Menetluskulud jätta 32% ulatuses hageja ja 68% ulatuses kostja kanda.

5. Mõista G Zlt välja aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulu kokku 153 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (153 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

2-19-20570

2(3) juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank nr EE777700771003813400. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. AS PlusPlus Capital nõudis 20.12.2019 esitatud hagis G Z vastu põhivõlgnevuse 149,63 euro, sissenõudekulu 25 euro, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 131,99euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga 8368624. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt põhinõude ja viivise osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj).

3. Kohus leiab, et hageja on arvestanud ekslikult põhinõude hulka mai ja juuni teenuste eest esitatud arvetel sisalduva viivise. Kohus leiab, et põhjendatud põhivõlgnevus eeltoodust tulenevalt on (71,46 + 72,77) 144,23 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 144,23 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse (149,63-144,23) 5,40 euro ulatuses.

4. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

2-19-20570

3(3)

Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118- 16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud ekslikult ka arvetel märgitud viivisenõudest. Kohus arvestab viivist üksnes arvel märgitud põhinõudest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 39,85 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes (131,99- 39,85) 92,14 eurot.

5. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 495 eurot.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 75 eurot + õigusabikulu 150 eurot) 225 eurot.

6. Kuivõrd kohus rahuldab hagi (sissenõutavaks muutunud osa) ligikaudselt 68% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 68% ulatuses kostja ja 32% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena

153 eurot (s.o 225 eurost 68%).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik