Legislator Case Law & Legislation
1-20-1918/2 AI generated

1-20-1918/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-20-1918/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

märts 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi september 1965. a; kodakondsus: IK ; sünniaeg: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: ; perekonnaseis: , XXX XXX XXX; töökoht: XXX XXX XXX ; elukoht: ; telefon: ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karista tõkend: ei ole kohaldatud mata;

Legislator headnote

AI generated

1-20-1918/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt lg 2 kvalifitseeritava kuriteo taotleb prokurör KarS § 424 järgi toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust. süüdistatavale I.K-le KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10. 11.

Keywords

AI generated
aggravated drunk driving alcohol abuse trade in alcoholic beverages breathalyzer test severe illicit drug trafficking motor vehicle expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-20-1918

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

11. märts 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi

424 lg 2 kiirmenetluses I.K süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav I.K , XXX

24. september 1965. a; kodakondsus: IK ; sünniaeg: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: ; perekonnaseis: , XXX XXX XXX; töökoht: XXX XXX XXX ; elukoht: ; telefon: ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karista tõkend: ei ole kohaldatud mata;

KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada KarS § järgi mõista I.K

424 lg 2 ning karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg I.K 10. seitse (7) kuud –11. märts 2020. a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust I.K-le Tartu Maakohtu

22. oktoobri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8365 .o viie (5) kuu mõistetud karistuse, s pikkuse ning liitkaristuseks vangistuse võrra mõista üks (1) aasta kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. I.K-le mõistetud karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtuotsuse jõustumisel kohtust saadetava teatisele karistuse kandmise le aja ja koha osas. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista I.K-lt sundraha nelisada kolmkümmend kaheksa (438) eurot ja kaitsjatasu kümmend neli (64) eurot 80 kuus

senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et I.K-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt nelikümmend üks (41) eurot 90 senti. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99920700013132. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus I.K-d süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19- tunnistatud 8365 süüdi KarS 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti 10. märtsil 2020. a kella 09:37 paiku Tartumaal Kambja vallas Ülenurme alevikus Soinaste-Kurepalu tee 1. kilomeetril sõiduautot Mercedes-Benz C240 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,10 mg/l kohta. Lisaks puudus I.K-l vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. I.K rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani

I.K toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt lg 2 kvalifitseeritava kuriteo taotleb prokurör KarS § 424 järgi toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust. süüdistatavale I.K-le KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10. 11.

– märts 2020. a, s.o 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 mõistetavat I.K-le alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8365 mõistetud karistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks päeva vangistust, mille kandmisele peab I.K

1 aasta 28 asu

ma pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha süüdimõistava otsusega kaasnev kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 64,80 eurot. Menetluskulude tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades I.K-d tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 41,90 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt lg 2 kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. K

onfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. I.K-lt väljamõistetavateks süüdimõistava menetluskuludeks on kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele Kohus nõustub kokkuleppes ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. I.K selgitas, et tal on võimalik leida rahalised vahendid ja tasuda ära menetluskulud kas korraga või korraldada tema kinnipidamiskohas viibimise ajal kellegi teise poolt igakuiste ülekannete tegemine. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdis pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade tatavale siiski kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)