4-20-565/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-20-565

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2020, Pärnu, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-20-565

Kohtunik

Indrek Nummert

Väärteoasi

Y.S kaebus Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask poolt

21.01.2020 tehtud otsuseleväärteoasjas nr 2670,19,007757 Y.S

karistamises LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Y.S (ik XXX)

Menetlusaluse isiku kaitsja

vandeadvokaat Hannes Toodu kokkuleppel

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur, esindaja

vanemväärteomenetleja Aime Kask

RESOLUTSIOON

Juhindudes ning VTMS § 2, § 120, § 132 p 1, § 133-135, § 202 lg

3 kohus

otsustas:

Jätta rahuldamata Y.S kaebus Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III

vanemväärteomenetleja Aime Kask poolt 21.01.2020 tehtud otsusele väärteoasjas nr 2670,19,007757

tema karistamises LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 220 eurot.

Kaebuse esitaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Rahatrahv 220 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/

a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220205007005. Kui nõude tasub teine isik, siis

selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks,

kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik

23.12.2019 on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll selle kohta,

1 (4)

4-20-565

Y.S 23.12.2019 kella 07:45 ajal Pärnu linnas, Pärnu maakonnas, PÄRNU - LIHULA, 12km-l juhtis

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 100±4 km/h. Liikluskorraldusvahendiga lubatud 70 km/h. Seega

ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50

lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo LS § 227 lg 2 järgi.

Lääne prefektuuri 21.01.2020 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,19,007757 on määratud Y.S-ile

LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot.

Kaebuse sisu

06.02.2020 esitas Y.S kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse Lääne prefektuuri 21.01.2020 otsuse

väärteoasjas 2670,19,007757 tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse kohaselt menetlusalune isik ei ole vaidlustatud otsuses ette heidetavat tegu toime pannud.

Väärteo otsuses esitatud põhjendused ei vasta kehtivale seadusele. Kogu väärteomenetlus kubiseb

sellistest vigadest, et võimatu on lugeda vaidlustatud väärteootsust seaduslikuks.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Lääne prefektuur 26.02.2020 kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas tehtud otsus

muutmata. Väärteo toimepanemine Y.S poolt on tõendamist leidnud.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses ning kohtu hinnangul on see võimalik arvestades VTMS § 133. Kohus, tutvunud kohtule

esitatud kaebusega, kohtule edastatud väärteotoimikuga, kohtuvälise menetleja seisukohaga, on

seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

2. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

3. Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja Y.S juhitud

sõiduki Toyota Land Cruiser 120 reg. märk XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 23.12.2019 kella

07:45 ajal mõõtevahendit Stalker DSR 2X. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti

100 km/h asulavälisel teel, kus menetlusalusele isikule oli liikluskorraldusvahendiga lubatud suurim

sõidukiirus 70 km/h.

4. Protokolli kohaselt arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks,

mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 96 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte

vähem kui 26 km/h. Kiiruse mõõtmise protokollis, väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses on märgitud

vale laiendmääramatus. Kohtuväline menetleja leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on

tõepoolest ekslikult märgitud laiendmääramatus +/- 4 km /h, õige on +/- 3 km/h. Kohus nõustub

kohtuvälise menetljaga, et see ei muuda mõõte lõplikku tulemust menetlusaluse isiku kahjuks, vaid on

tema kasuks. See ei muuda mõõtetulemust ebausaldusväärseks ning tegemist ei ole väärteomenetlusõiguse

olulise rikkumisega. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on

teostanud pädev mõõtja (tõendatud Lääne prefektuuri 26.02.2020 teatisega), kasutades taadeldud

mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistusega on tõendatud, et kiirusemõõtur

oli nõuetekohaselt taadeldud 28.10.2019 ning kiirusemõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et

seadet testiti enne vahetuse algust 23.12.2019 kell 06.50 vastavalt juhendile.

5. Kaitsja on seisukohal, et väärteotoimikus olev kiiruse mõõtmise protokoll on ebaseaduslik tõend,

protokolli ei ole koostanud selle allkirjastanud isik. Menetlusalune isik nägi, kuidas kiirusmõõturi

2 (4)

4-20-565

kasutamise protokolli koostas üks ametnikest ning ulatas selle teisele allkirjastamiseks, asjaolu on nähtav

ka toimikus olevate dokumentide käekirjast. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrusega nr 78

vastuvõetud „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“ § 10 sätestab mõõtetulemuse protokollimise ning selle esimene lõige sätestab, mida

kantakse protokolli lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule. HMS § 18 lg 1 p 4 sätestab antud asjas

koos viidatud määrusega protokollimise kohustuse ning sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et protokollile

kirjutab alla selle koostanud isik. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja protokolli koostamise

korda rikkunud ei ole, protokollile on alla kirjutanud nii protokollija (L. Luberg) kui ka mõõtja (S. Kukk).

Väide, et protokolli koostajaks märgitud politseinik tegelikult ei täitnud protokollis vastavaid lahtreid, on

asjakohatu, kuna protokollil on mõlema politseiniku allkirjad ning sellega on kinnitanud protokollis

kajastatud andmete õigsust. Lisaks tunnistaja ülekuulamise protokollilist nähtuvalt on ütlused kirja pannud

tunnistaja sõnade kohaselt menetleja - patrullpolitseinik S. Kukk ning sealt nähtub lause „protokoll kirjut.

minu sõnade järgi ja on tõsi“ mille järel L. Lubergi allkiri. Selle lausega sama kirjastiil on ka

kiirusemõõturi kasutamise protokolli täitjal. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll vastab ka VTMS § 49

nõuetele.

6. Väärteoprotokolli kohaselt ületas menetlusalune isik lubatud kiirust Pärnu – Lihula maantee 12.

kilomeetril. Kaitsja väitel 12 – s kilomeeter sisaldab nii 70 km/h piiranguga lõiku kui ka 90 km/h

piiranguga ala. Väidetavalt mõõdeti eemalduvat sõidukit ehk siis 70 km/h piiranguga alast eemalduvat.

Kohus leiab, et Y.S sõitmine 70 km/h piirangualas on tõendatud tunnistaja L. Lubergi ütlustega ja

kiirusemõõturi kasutamise protokolliga. Keelatud ei ole mõõta eemalduva sõiduki kiirust. LS § 50 lg 5 p 3

kohaselt juht ei tohi kiiremini sõita liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

7. Kaitsja väitel ei vasta tõele, et teisi sõidukeid teel ei liikunud, sest sellest kus menetlusalune isik kinni

peeti on ka teiste jahimeeste poolt tehtud videosalvestis ning sel ajal liikus teel ka teisi maasturi tüüpi

sõidukeid. Antud väide on paljasõnaline, tõendamata ning ümber lükatud kiirusemõõturi kasutamise

protokollis märgituga, et sõiduk liikus üksinda.

8. Väärteoprotokollis on märgitud, et isikul on B kategooria juhiluba. Kaitsja väitel on tegemist veaga,

kuna menetlusalusel isikul on rohkem kategooriaid. Kohus on seisukohal, et kui menetlusalusel isikul on

ka rohkem kategooriaid, ei ole see protokollis oluline viga.

9. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et menetlusalusele isikule kätte toimetatud otsus ja kaitsjale esitatud

toimiku koopias olev otsus erinevad üksteisest oluliselt, on paljasõnalised ja tõendamata.

10. Eelnevaga on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas

mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel mitte vähem kui 26 km/h, millega

rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõuet.

8. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku

käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on

tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime

pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Väärteootsuse on teinud selleks pädev ametnik (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja

menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

9. Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 26 km/h, ei saanud see

menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti

leidnud, et antud süütegu pandi toime tahtlikult (kohtu hinnangul vähemalt otsese tahtlusega).

10. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas tahtlikult juhile lubatud

suurimat sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 26 km/h, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani

toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

3 (4)

4-20-565

11. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

12. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab

seda järgnevalt. Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

põhikaristusena rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 220 eurot. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega

järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära

keskmises määras. Kohtuväline menetleja on põhjendatult arvestanud, et Y.S-i on eelnevalt karistatud

sama paragrahvi eest ning seda alles 21.06.2019. Eelmine rahatrahv oli LS § 227 lg 2 rikkumise eest 64

eurot. See näitab, et eelmisest karistusest samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest kaebuse

esitaja oodatud järeldusi teha ei ole suutnud ja ta on jätkanud samalaadse süüteo toimepanemist ja liikluse

ohustamist. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et Y.S on rikkumise toime pannud tahtlikult.

13. Kohtuväline menetleja otsuse kohaselt karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei

tuvastanud. Väärteoprotokollis on samas menetlusaluse isiku ütluste lahtris raskesti loetavas kirjas sõnad

„ütlused kahetsus kirjas“. Kohtuväline menetleja on sellest esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt

järeldanud, et isik esitab kahetsuskirja, kuid tähtajaks vastulauset isik kohtuvälisele menetlejale ei

esitanud. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on seega õigesti tuvastanud, et karistust

kergendavad asjaolud puuduvad. Protokollis kirjutatu osas ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks

kahetsuse väljendamisega.

14. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega

(VTMS § 133 p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30

alustel (VTMS§ 133 p 8).

15. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele,

millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus

kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Kaebuse esitaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert

Kohtunik

4 (4)