2-20-761/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrus muutmata. taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Legislator headnote
AI generated2-20-761/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: jaanuari 2020 määrus muutmata. taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-761
Tsiviilasi
Aadu Jaansoo hagi pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin
Krupi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aadu Jaansoo määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aadu Jaansoo (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostjad:
Pankrotihaldur Sirje Tael
Pankrotihaldur Martin Krupp
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrus muutmata.
2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aadu Jaansoo enda kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Aadu Jaansoo (hageja) esitas 16. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule hagi pankrotihaldurite Sirje
Taela ja Martin Krupi (kostjad; haldurid) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on kostjad AS Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldurid. Hageja on
55,1% aktsiate omanik. Haldurid ei ole pankrotivara valitsenud majanduslikult otstarbekaimal
viisil. Haldurid ei ole taganud võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitset. Haldurid on tahtlikult
tekitanud kahju. Hageja viitas pankrotiseaduse (PankrS) § 63 lg-le 1.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Viru Maakohus keeldus 28. jaanuari 2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest.
Maakohtu põhjenduste kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiga ei ole taotletavat
eesmärki võimalik saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2). Hageja on
hagi esitamist põhistanud sellega, et tema on äriühingu 55,1% aktsiate omanik. Hageja ei ole seda
väidet tõendanud. Äriregistrist nähtuvalt ei ole see väide ka õige. Hageja kui aktsionäri staatus on
lõppenud 16. oktoobril 2017 (samaaegselt äriühingu registrist kustutamisega maakohtu 10. märtsi
2017 määruse alusel). Kui hagejal enam aktsionäri staatust ei ole, ei saa ta enam nõuda talle kui
aktsionärile tekitatud kahju hüvitamist.
Maakohus viitas PankrS § 63 lg-le 1. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks äriühingu
pankrotimenetluses olnud võlausaldaja või masskohustuste täitmise nõudmiseks õigustatud isik.
Seda ei nähtu ka tsiviilasjas nr 2-02-399 esitatud lõpparuandest. See tähendab, et hageja õigusi ei
ole rikutud selle õigussuhte tähenduses, millele tuginevalt hageja on oma nõude esitanud.
Maakohus viitas ringkonnakohtu 1. veebruari 2010 määrusele tsiviilasjas nr 2-09-5467.
Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kes võiks nõuda kahju hüvitamist PankrS § 63
lg 1 alusel.
Kohus ei võta hagi menetlusse ka siis, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud
vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue
kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4). Tsiviilasjas nr 2-08-4565 on hageja mittevaralise
kahju hüvitamise nõue jäetud rahuldamata. Praeguses hagis kahju tekkimise asjaoluna viidatud
pandieseme müügi ja kriminaalmenetlusega tulenevad kahjunõuded on lahendatud tsiviilasjas
nr 2-08-4565.
Kahju tekkimise asjaoluna viidatud ärikeelu kohaldamisega seonduv kahjunõue on lahendatud
tsiviilasja nr 2-09-11433 raames. Kahju tekkimise asjaoluna viidatud hagi tagamisega põhjustatud
kahju hüvitamise nõue on lahendatud tsiviilasja nr 2-09-41345 raames.
Küsimused, mis on kajastatud seoses äriühingu pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamisega, ei
ole lahendatavad praeguses menetluses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega
kahjunõue rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on kohus kinnitanud, et hageja oli 10. märtsi 2017
seisuga äriühingu aktsionär. Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega ÄS § 226 kohta. Maakohtu
seisukohaga nõustudes ei saakski aktsionär nõuda aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara
jaotamist. Kui kohus leiab, et hageja on esitanud nõude hilinemisega, palub hageja ennistada nõude
esitamise tähtaja.
Hageja viitab PankrS § 148 lg 1 p-s 1 sätestatud massikohustuse mõistele. Tuleb lähtuda vajadusest
asetada hageja olukorda, kus ta oleks olnud, kui haldurid oleksid kindlustanud maksimaalsete
vahendite jõudmise äriühingu pankrotivarasse. Kui haldurid oleksid tegutsenud vastavalt PankrS
§-le 55, oleks tekkinud vara ülejäägid (rahalised vahendid), mis jaotatakse aktsionäride vahel
ÄS §-st 226 lähtuvalt. Lõpparuandest on võimalik näha, et midagi ei ole aktsionäride vahel jaotada,
sest haldurite süülise tegevuse tõttu rahalisi vahendeid ei olnud.
Hageja nõustub ringkonnakohtu 1. veebruari 2010 määruses tsiviilasjas nr 2-09-5467 toodud
seisukohaga, et pankrotihalduri vastutus pankrotimenetluse raames tekitatud varalise kahju eest on
piiratud PankrS § 63 lg-s 1 toodud alustega. Sama on kinnitanud ka Viru Maakohtu esimees
9. jaanuari 2019 vastuses hagejale, ning ka Tartu Ringkonnakohtu esimees 8. mai 2019 vastuses
hagejale. Lähtudes Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe suunistest esitaski hageja
oma kahjunõude.
Hageja nõustub Viru Maakohtu 7. veebruari 2009 määruses tsiviilasjas nr 2-07-23974 toodud
seisukohaga, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja
vastuväiteid. Kostja viide mistahes muus asjas tehtud kohtulahendile ei ole asjakohane, kuna iga
hagi põhineb iseseisval nõudel, asjaoludel ja tõenditel ega ole samastatavad praeguse vaidluse
asjaoludega. Seda seisukohta pidas õigeks ka Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2009 otsuses.
Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kunagi esitanud kohtusse hagi, mille ese oleks sama
hagiavalduses väljatooduga. Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1044 lg-le 1.
Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et hagiavalduses esitatud asjaolud ei anna alust
arvata, et haldurid oleksid oma kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus on sellega õigustanud
haldurite süülist tegevust, mis seisneb ülisuure kahju tekitamises äriühingule, sealt edasi
võlausaldajatele ja omanikule. Hea usu põhimõte (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138
lg-d 1 ja 2) kehtib nii halduritele kui ka kohtule.
Kui hageja tõi hagiavalduses välja haldurite rikkumised pankrotimenetluses ja kahju tekitamise
faktid vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-dele 1 ja 2, siis olid need maakohtu hinnangul mittepiisavad,
et eesmärki saavutada. Hageja viitab TsMS § 181 lg-le 2, mille kohaselt võib menetluse osalemise
edukust eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt ja faktiliselt
põhistatud.
Kriminaal- ja tsiviilmenetluses on tuvastatud, et haldurid esitasid kohtule ebaõigeid andmeid, mis
ei tulene halduri õiguste ja kohustuste raames tehtud vajalikest toimingutest. Mittevaraline kahju
seisneb selles, et haldurid esitasid hageja ja tema tegevuse kohta ebaõigeid andmeid (VÕS § 1064
ja § 1047 lg 1). Hageja viitab ka PS §-le 15.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata Viru Maakohtu 28. jaanuari
2020 määrus muutmata.
Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud
väide ei ole selle tühistamise aluseks.
5. Maakohus on õigesti keeldunud hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
5.1. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei
ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks
andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna AS Tamsalu TERKO kustutati registrist
Viru Maakohtu 10.03.2017 määruse alusel, siis seoses äriühingu registrist kustutamisega ei ole
hagejal enam aktsionäri õigusi, mh õigust nõuda endale kui aktsionärile tekitatud kahju hüvitamist.
Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 1, ringkonnakohus nõustub
nendega ja ei korda maakohtu põhjendusi.
Siinkohal märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja on ebaõigesti sisustanud ÄS §-i 226.
Viidatud säte annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara
jaotamisel, kuid antud juhul AS Tamsalu TERKO registrist kustutamisel 10.03.2017 (Viru
Maakohtu määruse alusel, millega kinnitati lõpparuanne pankrotimenetluses) ei olnud aktsiaseltsil
sellist allesjäänud vara, mille jaotamisel aktsionär oleks saanud osaleda.
5.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna hageja ei olnud AS Tamsalu
TERKO pankrotimenetluses võlausaldajaks või masskohustuste täitmise nõudmiseks õigustatud
isikuks, siis ei ole hageja õigusi rikutud selle õigussuhte tähenduses, millele tuginedes on hageja
nõude esitanud. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 2,
ringkonnakohus nõustub nendega ning ei korda põhjendusi.
6. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud
Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja
mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
6.1. Maakohus on õigesti, viidates tsiviilasjas nr 2-08-4565 tehtud otsusele, asunud seisukohale,
et hagis kahju tekkimise asjaoluna viidatud ärikeelu kohaldamisega seonduva kahjunõude kohta
on olemas jõustunud kohtuotsus. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud
määruse p-s 3, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei korda maakohtu põhjendusi.
6.2. Hagis nõutud hagi tagamisega põhjustatud kahjunõue on lahendatud tsiviilasja nr 2-09-41345
raames. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 5 ning
ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata.
6.3. Lähtudes eeltoodust nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kõigi hagis esitatud
kahju tekkimise asjaolude kohta on jõustunud kohtulahendid ning seetõttu on ka viide TsMS § 371
lg 1 p-le 4 õigustatud.
7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171
lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson