2-20-761/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-761

Tsiviilasi

Aadu Jaansoo hagi pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin

Krupi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aadu Jaansoo määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Aadu Jaansoo (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjad:

Pankrotihaldur Sirje Tael

Pankrotihaldur Martin Krupp

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aadu Jaansoo enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aadu Jaansoo (hageja) esitas 16. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule hagi pankrotihaldurite Sirje

Taela ja Martin Krupi (kostjad; haldurid) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostjad AS Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldurid. Hageja on

55,1% aktsiate omanik. Haldurid ei ole pankrotivara valitsenud majanduslikult otstarbekaimal

viisil. Haldurid ei ole taganud võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitset. Haldurid on tahtlikult

tekitanud kahju. Hageja viitas pankrotiseaduse (PankrS) § 63 lg-le 1.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 28. jaanuari 2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiga ei ole taotletavat

eesmärki võimalik saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2). Hageja on

hagi esitamist põhistanud sellega, et tema on äriühingu 55,1% aktsiate omanik. Hageja ei ole seda

väidet tõendanud. Äriregistrist nähtuvalt ei ole see väide ka õige. Hageja kui aktsionäri staatus on

lõppenud 16. oktoobril 2017 (samaaegselt äriühingu registrist kustutamisega maakohtu 10. märtsi

2017 määruse alusel). Kui hagejal enam aktsionäri staatust ei ole, ei saa ta enam nõuda talle kui

aktsionärile tekitatud kahju hüvitamist.

Maakohus viitas PankrS § 63 lg-le 1. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks äriühingu

pankrotimenetluses olnud võlausaldaja või masskohustuste täitmise nõudmiseks õigustatud isik.

Seda ei nähtu ka tsiviilasjas nr 2-02-399 esitatud lõpparuandest. See tähendab, et hageja õigusi ei

ole rikutud selle õigussuhte tähenduses, millele tuginevalt hageja on oma nõude esitanud.

Maakohus viitas ringkonnakohtu 1. veebruari 2010 määrusele tsiviilasjas nr 2-09-5467.

Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kes võiks nõuda kahju hüvitamist PankrS § 63

lg 1 alusel.

Kohus ei võta hagi menetlusse ka siis, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud

vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue

kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4). Tsiviilasjas nr 2-08-4565 on hageja mittevaralise

kahju hüvitamise nõue jäetud rahuldamata. Praeguses hagis kahju tekkimise asjaoluna viidatud

pandieseme müügi ja kriminaalmenetlusega tulenevad kahjunõuded on lahendatud tsiviilasjas

nr 2-08-4565.

Kahju tekkimise asjaoluna viidatud ärikeelu kohaldamisega seonduv kahjunõue on lahendatud

tsiviilasja nr 2-09-11433 raames. Kahju tekkimise asjaoluna viidatud hagi tagamisega põhjustatud

kahju hüvitamise nõue on lahendatud tsiviilasja nr 2-09-41345 raames.

Küsimused, mis on kajastatud seoses äriühingu pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamisega, ei

ole lahendatavad praeguses menetluses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega

kahjunõue rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on kohus kinnitanud, et hageja oli 10. märtsi 2017

seisuga äriühingu aktsionär. Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega ÄS § 226 kohta. Maakohtu

seisukohaga nõustudes ei saakski aktsionär nõuda aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara

jaotamist. Kui kohus leiab, et hageja on esitanud nõude hilinemisega, palub hageja ennistada nõude

esitamise tähtaja.

Hageja viitab PankrS § 148 lg 1 p-s 1 sätestatud massikohustuse mõistele. Tuleb lähtuda vajadusest

asetada hageja olukorda, kus ta oleks olnud, kui haldurid oleksid kindlustanud maksimaalsete

vahendite jõudmise äriühingu pankrotivarasse. Kui haldurid oleksid tegutsenud vastavalt PankrS

§-le 55, oleks tekkinud vara ülejäägid (rahalised vahendid), mis jaotatakse aktsionäride vahel

ÄS §-st 226 lähtuvalt. Lõpparuandest on võimalik näha, et midagi ei ole aktsionäride vahel jaotada,

sest haldurite süülise tegevuse tõttu rahalisi vahendeid ei olnud.

Hageja nõustub ringkonnakohtu 1. veebruari 2010 määruses tsiviilasjas nr 2-09-5467 toodud

seisukohaga, et pankrotihalduri vastutus pankrotimenetluse raames tekitatud varalise kahju eest on

piiratud PankrS § 63 lg-s 1 toodud alustega. Sama on kinnitanud ka Viru Maakohtu esimees

9. jaanuari 2019 vastuses hagejale, ning ka Tartu Ringkonnakohtu esimees 8. mai 2019 vastuses

hagejale. Lähtudes Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe suunistest esitaski hageja

oma kahjunõude.

Hageja nõustub Viru Maakohtu 7. veebruari 2009 määruses tsiviilasjas nr 2-07-23974 toodud

seisukohaga, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja

vastuväiteid. Kostja viide mistahes muus asjas tehtud kohtulahendile ei ole asjakohane, kuna iga

hagi põhineb iseseisval nõudel, asjaoludel ja tõenditel ega ole samastatavad praeguse vaidluse

asjaoludega. Seda seisukohta pidas õigeks ka Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2009 otsuses.

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kunagi esitanud kohtusse hagi, mille ese oleks sama

hagiavalduses väljatooduga. Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1044 lg-le 1.

Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et hagiavalduses esitatud asjaolud ei anna alust

arvata, et haldurid oleksid oma kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus on sellega õigustanud

haldurite süülist tegevust, mis seisneb ülisuure kahju tekitamises äriühingule, sealt edasi

võlausaldajatele ja omanikule. Hea usu põhimõte (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138

lg-d 1 ja 2) kehtib nii halduritele kui ka kohtule.

Kui hageja tõi hagiavalduses välja haldurite rikkumised pankrotimenetluses ja kahju tekitamise

faktid vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-dele 1 ja 2, siis olid need maakohtu hinnangul mittepiisavad,

et eesmärki saavutada. Hageja viitab TsMS § 181 lg-le 2, mille kohaselt võib menetluse osalemise

edukust eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt ja faktiliselt

põhistatud.

Kriminaal- ja tsiviilmenetluses on tuvastatud, et haldurid esitasid kohtule ebaõigeid andmeid, mis

ei tulene halduri õiguste ja kohustuste raames tehtud vajalikest toimingutest. Mittevaraline kahju

seisneb selles, et haldurid esitasid hageja ja tema tegevuse kohta ebaõigeid andmeid (VÕS § 1064

ja § 1047 lg 1). Hageja viitab ka PS §-le 15.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata Viru Maakohtu 28. jaanuari

2020 määrus muutmata.

Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud

väide ei ole selle tühistamise aluseks.

5. Maakohus on õigesti keeldunud hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

5.1. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna AS Tamsalu TERKO kustutati registrist

Viru Maakohtu 10.03.2017 määruse alusel, siis seoses äriühingu registrist kustutamisega ei ole

hagejal enam aktsionäri õigusi, mh õigust nõuda endale kui aktsionärile tekitatud kahju hüvitamist.

Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 1, ringkonnakohus nõustub

nendega ja ei korda maakohtu põhjendusi.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja on ebaõigesti sisustanud ÄS §-i 226.

Viidatud säte annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara

jaotamisel, kuid antud juhul AS Tamsalu TERKO registrist kustutamisel 10.03.2017 (Viru

Maakohtu määruse alusel, millega kinnitati lõpparuanne pankrotimenetluses) ei olnud aktsiaseltsil

sellist allesjäänud vara, mille jaotamisel aktsionär oleks saanud osaleda.

5.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna hageja ei olnud AS Tamsalu

TERKO pankrotimenetluses võlausaldajaks või masskohustuste täitmise nõudmiseks õigustatud

isikuks, siis ei ole hageja õigusi rikutud selle õigussuhte tähenduses, millele tuginedes on hageja

nõude esitanud. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 2,

ringkonnakohus nõustub nendega ning ei korda põhjendusi.

6. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud

Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja

mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

6.1. Maakohus on õigesti, viidates tsiviilasjas nr 2-08-4565 tehtud otsusele, asunud seisukohale,

et hagis kahju tekkimise asjaoluna viidatud ärikeelu kohaldamisega seonduva kahjunõude kohta

on olemas jõustunud kohtuotsus. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud

määruse p-s 3, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei korda maakohtu põhjendusi.

6.2. Hagis nõutud hagi tagamisega põhjustatud kahjunõue on lahendatud tsiviilasja nr 2-09-41345

raames. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 5 ning

ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata.

6.3. Lähtudes eeltoodust nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kõigi hagis esitatud

kahju tekkimise asjaolude kohta on jõustunud kohtulahendid ning seetõttu on ka viide TsMS § 371

lg 1 p-le 4 õigustatud.

7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171

lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson