3-19-781/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.03.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-781

Haldusasi

Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu kaebus Maksu- ja Tolliameti

12.02.2019 otsuse nr 12.2-4/004700 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja - Tehnilise Ülevaatuse Osaühing, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamise vorm

20.02.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.04.2020.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 30.11.2016 Tehnilise Ülevaatuse Osaühingule maksuotsuse nr

12.2-3/035641-12. MTA asus maksuotsuses seisukohale, et Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu ja

Osaühing AGAL Invest vahel ei toimunud laenutehingut ning, et laenutehingu varjus teostas

Tehnilise Ülevaatuse Osaühing dividendide väljamakseid kokku summas 560 828,65 eurot, kuid

jättis dividendide väljamaksetelt tulumaksu arvestamata ja tasumata. Maksuotsusega kvalifitseeris

seega MTA Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu poolt AGAL Invest OÜ-le antud laenu ümber

dividendideks ning maksustas väljamaksed tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1 järgi tulumaksuga.

3-19-781

2(6)

2. Tehnilise Ülevaatuse Osaühing vaidlustas maksuotsuse. Kohtuvaidlus maksuotsuse õiguspärasuse

üle lõppes 27.11.2018 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2018 otsusega haldusasjas nr 3-16-

2676, millega jäeti vaidlustatud maksuotsus jõusse.

3. 08.06.2018 esitas Tehnilise Ülevaatuse Osaühing MTA-le taotluse maksuotsusega määratud

maksusumma ümberarvestamiseks põhjusel, et dividendideks kvalifitseeritud laen on Tehnilise

Ülevaatuse Osaühingule tagastatud.

4. Vastuseks taotlusele vastas MTA 09.07.2018, et taotluse läbivaatamiseks on Tehnilise Ülevaatuse

Osaühingul vaja MTA-le täiendavalt esitada kinnitatud pangakontode väljavõtted ning äriregistrile

esitada 2016 ja 2017 aasta majandusaasta aruanded.

5. Tehnilise Ülevaatuse Osaühing esitas 20.12.2018 täiendavalt kinnitatud pangakontode väljavõtted

ning teavitas, et on äriregistrile esitanud 2016 ja 2017 aasta majandusaasta aruanded. 31.01.2018

esitas Tehnilise Ülevaatuse Osaühing MTA-le pearaamatu väljavõtte.

6. MTA tegi 12.02.2019 otsuse nr 12.2-4/004700, millega jättis Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu

taotluse maksuarvestuse muutmiseks rahuldamata. Tehnilise Ülevaatuse Osaühing esitas otsusele

vaide, mille MTA 25.03.2019 vaideotsusega nr 6-1-4332-3 jättis rahuldamata.

7. Tehnilise Ülevaatuse Osaühing esitas MTA 12.02.2019 otsuse nr 12.2-4/004700 tühistamiseks

kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus vaatas asja läbi suulises menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja ei nõustu MTA otsusega ja leiab, et MTA on vääralt kohaldanud tulumaksuseaduse

sätteid.

8.1. Tulumaks on kassapõhine maks, see tähendab, et maksu tuleb tasuda siis, kui raha on ettevõttest

jäädavalt välja läinud. Käesoleval juhul on raha ettevõttesse tagasi tulnud ning seetõttu ei ole

õigustatud nimetatud summade tulumaksuga maksustamine. MTA on otsuses leidnud, et „laenu

tagasimaksete asjaolust saab järeldada, et tehinguosalised soovisid tagasimaksete tegemisega

väidetavat laenutehingut usutavamaks muuta.“ Samas ei ole kassapõhisuse seisukohalt oluline, mis

põhjusel on raha ettevõttesse tagasi tulnud.

8.2. Varasemalt sisaldusid varjatud kasumieraldise kohta käivad sätted TuMS § 50 lg-s 3 (praeguseks

kehtetu) ning TuMS § 54 lg 6 hõlmas varjatud kasumieraldise tagastamisel ümberarvestuse tegemise

võimalust. See illustreerib, et kassapõhisuse põhimõte ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, varjatud

kasumieraldistelt jne on üldtunnustatud ja kaebaja arvates väljaspool vaidlust asuv põhimõte.

8.3. Dividendide maksuvabastus sellise TuMS § 502 varjatud kasumieraldistelt tulumaksu määramise

kohta jõustus 01.01.2018. Alles siis jõudis tulumaksuseadusesse ka reegel, et selline ettevõtte

raamatupidamises dividendina määratletud, kuid MTA silmis varjatud kasumieraldise ehk

dividendina käsitletav väljamakse toob kaasa pööratud tõendamiskoormuse, maksu tasumise

kohustuse ning võimaluse selliselt väljamakselt tasutud tulumaksu edaspidi dividendide

väljamaksmisel arvesse võtta, kui raha on vahepeal ettevõttesse tagasi tulnud (TuMS § 50 lg 11 p 7).

Järelikult enne selle sätte jõustumist pidi MTA lähtuma tavapärasest tulumaksuloogikast, et kui raha

on ettevõttesse tagasi tulnud, siis langeb maksustamise alus ära ning tulumaks tuleb ettevõttele

tagastada.

8.4. Juhul kui eitada võimalust maksusumma ümber arvestada, tekib topeltmaksustamise olukord.

MTA on väljamaksed juba dividendidena maksustanud, kuid raha on ettevõttesse tagasi tulnud.

Seaduses puudub alus tagasi makstud dividendide arvelt uuesti välja makstavatelt dividendidelt

tulumaksu mitte arvestada. Järelikult tekib maksuarvestuse korrigeerimata jätmise korral uuesti

dividende välja makstes neilt dividendidelt ka uus tulumaksukohustus. See on vastuolus

topeltmaksustamise vältimise põhimõttega.

3-19-781

3(6)

8.5. MTA ei ole põhjendanud oma ümberarvestamisest keeldumise otsuses väljendatud seisukohta,

et „erinevalt muudest väljamaksetest on dividendi väljamaksetel nö pöördumatu iseloom“.

Klassikalises mõttes dividendide maksustamisel on küll pöördumatu iseloom, sest klassikalises

mõttes dividend ei pöördu ka ise ettevõttesse tagasi. Seetõttu ei olegi ilmselt TuMS § 54 lg 6 hõlmatud

dividendide tagastamisel maksukohustuse muutmist, sest dividendide tagastamine ei ole tavapärane.

Ometi on tulenevalt tulumaksu olemusest ning tulumaksuseaduse mõttest selge, et kui väljamakset ei

ole toimunud või väljamakse on ettevõttesse tagasi tulnud, siis puudub alus maksu arvestamiseks.

Vastasel juhul oleks MTA kaalutlusotsusel selle kohta, kas laen maksustada ettevõtlusega mitteseotud

kuluna või dividendina vaide esitaja jaoks ülemäära suur majanduslik mõju, sest ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksete puhul on võimalik taotleda ümberarvestuse tegemist ning vältida topelt

maksustamist aga dividendide puhul see võimalik ei oleks.

8.6. Käesoleval juhul omab tähendust ka asjaolu, et lisaks tulumaksu määramisele on ettevõttele

tekkinud ka väga suur intressikohustus. Kui tulumaksu puhul saab MTA toetuda sellele, et ettevõttel

on võimalik alates 01.01.2018 dividendide tulumaksukohustust juba tasutud summade võrra

vähendada, siis intressi vähendamist ega arvesse võtmist summade tagastamisel seadus ette ei näe.

Juhul kui maksusumma ümber arvestatakse, siis väheneks oluliselt ka tasumisele kuuluva intressi

summa.

Vastustaja seisukohad

9. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei

kuulu. Ka kaebaja ei ole esitanud väidet, nagu oleks vaidlustatud otsus õigusvastane, vaid arutleb

kaebuses läbivalt pigem tulumaksu tavapärase loogika ja tulumaksuseaduse ajaloolise arengu üle.

10. Vastustaja peab oluliseks täpsustada kaebuse p-s 5.2 väidetut, nagu oleks juba haldusasja nr 3-

16-2676 kohtumenetluse käigus selgunud, et ettevõttest välja läinud raha on kogu ulatuses tagasi

makstud. Tallinna Ringkonnakohus on 20.09.2018 kohtuotsuse p-des 18-20 hinnanud kaebaja

tõendeid laenu tagasimaksmise kohta ja sedastanud, et „Seda arvestades on halduskohus põhjendatult

leidnud, et kaebaja esitas tõendid laenu tagasi maksmise kohta pelgalt oma väidetele usutavuse

lisamiseks, loomata maksuhaldurile ja kohtule reaalselt võimalust tagasimaksetega seonduvaid

asjaolusid sisuliselt kontrollida.“

10.1. Kaebaja 08.06.2018 taotlus on esitatud kohtuvaidluse ajal ning taotlusele lisas kaebaja tõendina

juba kohtumenetluses esitatud tõendid, mis aga ei võimaldanud tagasimaksete tegelikku toimumist

reaalselt kontrollida. Maksuhalduri 09.07.2018 ja 10.07.2018 e-kirjades nõutud dokumendid esitas

kaebaja MTA-le alles 20.12.2018, s.o pärast kohtuvaidluse lõppu. Kui kaebaja väide juba

kohtumenetluse ajal toimunud nö laenu täieliku tagasimaksmise kohta olnuks õige, ei oleks AGAL

Invest OÜ teinud kaebajale 19.12.2018 tagasimakseid summas 115 256,62 eurot (MTA vastuse lisa

15 lk 51).

11. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses osundanud tulumaksuseaduse sättele, mille kohaselt pidanuks

maksuhaldur kaebaja 08.06.2018 taotluse rahuldama. Kaebaja väidetav tulumaksuloogika, et kui raha

on ettevõttesse tagasi tulnud, siis langeb maksustamise alus ära ning tulumaks tuleb ettevõttele

tagastada, kehtib TuMS § 54 lg 6 alusel vaid TuMS § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3 ning §

52 lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksustamise aluste äralangemise korral. Seega juba väljamakstud

dividendide või tehtud kasumieraldiste (TuMS § 50 lg 1) puhul tulumaksu ümber ei arvestata.

11.1. Erinevalt muudest väljamaksetest on dividendide väljamaksetel n.ö pöördumatu iseloom ning

et TuMS § 54 lg 6 välistab väljamakstud dividendide tulumaksu (TuMS § 50) ümberarvestuse.

Maksusumma ümberarvestamise taotluse läbivaatamisel ei saa maksuhaldur hakata ümber hindama

varasema 30.11.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035641-12 ja jõustunud kohtuotsustega tuvastatud

asjaolusid.

11.2. Kaebaja viiteid 01.01.2018 jõustunud TuMS muudatustele ja seaduseelnõu SE 458

seletuskirjale ei saa pidada asjassepuutuvaiks. Ei vaidluse objektiks olnud väljamaksete tegemise ajal

3-19-781

4(6)

ega ka praegu ei näe TuMS § 54 lg 6 ette tulumaksu ümberarvestuse tegemise võimalust dividendide

või muude kasumieraldiste puhul sh ka varjatud kasumieraldiste puhul. Ka kaebaja on 08.06.2018

taotlust esitades aru saanud, et TuMS § 54 lg 6 tema suhtes rakendamisele ei kuulu, sest TuMS § 54

lg 6 näeb siiski ette, et tulumaksu ümberarvutuse teeb maksumaksja ise ja esitab vastavad

deklaratsiooniparandused. Kaebaja ei ole ise vastavaid ümberarvestusi teinud ega deklaratsioone

esitanud

11.3. Seega olukorras, kus väljamakse on maksustatud tulumaksuga TuMS § 50 lg 1 alusel, siis ka

juhul kui dividendidena maksustatud väljamakse jõuab hiljem ettevõttesse tagasi, ei ole tulumaksu

ümberarvestamine lubatud. Üksnes kuni 01.01.2001 kehtinud TuMS redaktsioonis sätestas § 54 lg 6

ümberarvestuse tegemise võimaluse TuMS § 50 lg 3 p-s 4 sätestatud väljamakse puhul, s.o laenu

andmine äriseadustiku §-s 159 või 281 sätestatud laenukeeldu rikkudes, mitte aga TuMS § 50 lg 1

alusel maksustatavate dividendide puhul.

11.4. Põhjust vaidlustatud otsuse õigusvastaseks pidamiseks ning seetõttu tühistamiseks ei anna ka

kaebaja väited tulumaksuseaduse esialgsele, alates 01.01.2000 jõustunud redaktsioonile ja selle

põhjal antud kommentaaridele. Ka kaebaja möönab, et praeguseks ajaks on tulumaksuseadust

mitmeid kordi muudetud ja tema poolt kaebuses toodud viited enam ei kehti.

11.5. Käesoleval juhul ei ole ka tegemist olukorraga, et kaebajat on tulumaksuga kahekordselt

maksustatud. Kaebuse p-s 6.3 toodud väide on pigem hüpoteetiline, mitte aga ei kajasta tegelikku ja

reaalset topeltmaksustamise juhtumit, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Õige ei

ole ka kaebuse väide, nagu sõltuks tulumaksukohustuse tekkimine MTA kaalutlusotsusest.

Maksukohustus tekib isikul vahetult seaduse alusel ja maksukohustuse aluseks oleva teokoosseisu

täitumisel. Erinevate tulumaksuseaduse sätete alusel maksukohustuse tekkimine ei ole maksuhalduri

kaalutlusotsus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus on

õiguspärane ja põhjendatud.

13. Esmalt on oluline viidata taotluse esitamisega seotud asjaoludele. Kaebaja on 08.06.2018 taotluse

esitanud ajal, mil kohtuvaidlus MTA 30.11.2016 maksuotsuse õiguspärasuse üle oli veel pooleli

(haldusasi nr 3-16-2676). Seejärel on MTA 09.07.2018 palunud kaebajal esitada tagasimaksete

tegemist tõendavad dokumendid (MTA vastuse lisa 11). Vastavasisulised tõendid esitas kaebaja alles

20.12.2018 (MTA vastuse lisad 12 -18) ehk ajal, mil maksuotsuse osas tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu 20.09.20218 otsus oli juba jõustunud (Riigikohus ei võtnud 27.11.2018 kaebaja

kassatsioonkaebust menetlusse). Ka on osa makseid (115 256,62 eurot) laekunud kaebajale alles

19.12.2018 s.o peale kohtumenetluse lõppu (MTA vastuse lisa 15 lk 51).

13.1. Kaebaja 08.06.2018 taotlusest ega ka kaebusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel peab kaebaja

võimalikuks maksuotsuse ülevaatamist olukorras, kus kohus on kaebaja poolt kohtumenetluse käigus

esitatud analoogsed tõendid ja seisukohad jätnud arvestamata (Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2018

otsuse lk 5-6) ning täiendavad tõendid on esitatud peale kohtuotsuse jõustumist. Ka kohtuistungil ei

osundanud kaebaja konkreetsele õiguslikule alusele (helisalvestis 14:10:00).

13.2. Seega sisuliselt on kaebaja esitanud asjakohased tõendid ajal, mil kaebaja suhtes tehtud

maksuotsus oli juba jõustunud ning olukorras, kus kaebaja oli taotluses viidatud asjaoludele

tuginenud juba kohtumenetluse käigus ja kohus oli kaebaja argumendid jätnud arvesse võtmata.

Selles tulevalt ei saa maksuhaldurile ette heita asjaolu, et MTA ei käsitlenud kaebaja taotlust

menetluse uuendamise või maksuotsuse muutmise taotlusena MKS § 101-103 alusel, vaid lahendas

taotluse eraldiseisvana eelnevast maksumenetlusest. Õiguskindluse põhimõttega oleks vastuolus

olukord, kus maksukohustuslane saaks nõuda maksumenetluse uuendamist tuginedes asjaolule, mis

oli

oluline

sama

maksukohustuse

vaidlustamiseks

esitatud

kaebuse

lahendamisel

halduskohtumenetluses, aga mille kohus jättis arvestamata. Õige on ka MTA viide, et menetluse

3-19-781

5(6)

uuendamiseks oleks kaebaja pidanud laenu tagasimaksetele viitama ja asjakohased tõendid esitama

kohe, kui sellised maksed laekusid. Sama on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-16-2676

tehtud otsuses (otsuse lk 6).

14. Leian, et MTA on otsuse tegemisel tulumaksuseadust õigesti kohaldanud, leides, et TuMS ei

võimalda teha maksukohustuse ümberarvestust dividendide korral. TuMS § 54 lg 6, millele kaebaja

taotluses viitab, dividendide puhul ümberarvestamise võimalust ei näe ning sellist võimalust ei sisalda

ka TuMS muud sätted. Erinevalt teistest TuMS § 54 lõikes 6 nimetatud väljamaksetest või kulutustest,

nagu näiteks väljamaksed, mille osas puudub kuludokument või madala maksumääraga piirkonnas

asuvale isikule antud laen, ei ole dividendi näol tegemist väljamakse või kulutusega, mis oma

olemuselt oleks tagastatav. Sellest tulenevalt ei ole ka tulumaksuseaduses ettenähtud regulatsiooni,

mis võimaldaks teha tulumaksukohustuse osas ümberarvestust. Dividendide tagastamine on võimalik

vaid erandjuhtudel, nt kui dividend on välja makstud ebaõigesti (äriseadustik § 158) ning sellisel juhul

on äriühingul võimalik esitada parandusdeklaratsioon, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist nimetatud

olukorraga. Maksuhaldur leidis maksuotsuses, et kaebaja poolt tehtud väljamaksete näol oli sisuliselt

tegemist dividendiväljamaksega ning kohtud on maksuhalduri seisukohaga nõustunud, mistõttu

tehtud väljamaksete hilisem väidetav tagastamine ei tingi varasema tulumaksukohustuse

ümberarvestamist.

15. Kaebaja viitab, et kuivõrd tulumaks on kassapõhine maks, tuleks käesoleval juhul teha kaebaja

tulumaksukohustuse osas ümberarvestus. Seejuures osundab kaebaja, et varasemalt sisaldusid

varjatud kasumieraldise kohta käivad sätted TuMS § 50 lg-s 3 ning siis oli ka võimalik varjatud

kasumieraldise tagastamise ümberarvestuse tegemine TuMS § 54 lg 6 alusel1. Kaebaja leiab, et see

kinnitab, et kassapõhisuse põhimõte on üldtunnustatud ja kohaldatav ka varjatud kasumieraldiste

tagasimaksmisel. Kaebaja sellekohane seisukoht on ekslik, kuivõrd kaebaja poolt viidatud varasemad

sätted reguleerisid käesolevaga võrreldes erinevat olukorda. TuMS § 50 lg 3 kohaselt maksustati

tulumaksuga rahalised väljamaksed või hüved, mille residendist äriühing andis dividendi saamiseks

õigustatud isikule ilma asjakohast otsust vormistamata. Muuhulgas nägi § 50 lg 3 p 4 ette

tulumaksukohustuse äriseadustikus sätestatud laenukeeldu rikkudes antud laenude puhul. Selliste

laenude tagastamisel oli TuMS § 54 lg-s 6 ette nähtud võimalus teha tulumaksukohustuse osas

ümberarvestus. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus tulumaksuseadus lubanuks teha

ümberarvestuse välja makstud dividendide tagastamise korral, tegemist oli ümberarvestusega

laenusumma tagastamisel, milline oli varasemalt maksustatud, sest laen oli antud äriseadustikus

sätestatud laenukeeldu rikkudes.

16. Kaebaja viited alates 01.01.2018 jõustunud TuMS § 50 lg 11 p-le 7 ja §-e 502 ei ole asjakohased,

sest käsitlevad käesolevaga sisuliselt vastupidist situatsiooni ehk olukorda, kus maksukohustuslasel

on tekkinud väljaantud laenult maksukohustus TuMS § 502 alusel, sest laen loetakse varjatud

kasumieraldiseks. Sellisel juhul võetakse dividendide maksmisel juba tasutud maksukohustus

arvesse, kui dividende makstakse juba varasemalt maksustatud laenu arvelt (TuMS § 50 lg 11 p 7).

Tegemist ei ole seega sätetega, mis lubaks maksustatud dividendidelt tulumaksu ümber arvestada,

vaid regulatsiooniga, mis lubab dividendide maksmisel varasema maksukohustuse arvesse võtta, kui

dividende makstakse juba maksustatud laenu arvelt. Seejuures on juhin tähelepanu, et TuMS § 54 lg

6 ei näe ümberarvestuse võimalust ka TuMS § 502 alusel tekkinud tulumaksukohustuse puhul,

võimalik on vaid varasemalt tasutud tulumaksu arvesse võtmine hilisemal dividendide jaotamisel

(TuMS § 50 lg 11 p 7).

17. Asjas ei ole ka topeltmaksustamist. Kaebaja osaniku poolt kaebajale peale maksuotsuse tegemist

makstud summad on kaebajal võimalik arvele võtta osaniku poolt antud laenuna või osakapitali

sissemaksena. Hilisemal laenu tagastamisel ei teki maksukohustust nagu ka osakapitali vähendamisel

tehtud väljamaksete puhul, kui need väljamakseid ei ületa varasemaid sissemakseid (TuMS § 50 lg

1 Viidatud TuMS sätted tunnistati kehtetuks alates 01.01.2001.

3-19-781

6(6)

2). Seda, et topeltmaksustamist asjas ei ole, möönis ka kaebaja esindaja kohtuistungil (helisalvestis

14:36:55) viidates vaid, et topeltmaksustamine võib tekkida, sest ei ole teada, millisele seisukohale

MTA tulevikus asub, kui kaebajale tagastatud summad uuesti välja makstakse.

18. Kohtuistungil viitas kaebaja esindaja vajadusele algatada juhul, kui kohus leiab, et

tulumaksuseaduses puudub regulatsioon, mis võimaldaks tulumaksukohustuse ümberarvestamist,

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (helisalvestis 14:11:44). Osundan siinkohal, et kaebaja

taotlus on esitatud ilmselgelt hilinemisega (13.01.2020 määruse kohaselt oli täiendavate taotluste

esitamine võimalik kuni 05.02.2020). Taotlus ei ole ka sisuliselt põhjendatud, kuivõrd kaebaja

põhjendas vastava normi puudumise põhiseadusevastasust eelkõige viitega võimalikule

topeltmaksustamisele (helisalvestis 14:35:34), mida käesoleval juhul aga ei esine. Samuti ei saa

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise vajadus tuleneda võimalikest abstraktsetest

tulevikus tekkivatest olukordadest, millele kaebaja samuti viitas.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldamata jätta. Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja

tugineb kehtiva õiguse kohasel tõlgendamisel.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma