4-19-3842/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-3842

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3842 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28. jaanuari 2020. a määrus, millega pöörati täitmisele Z.M-ile Pärnu Maakohtu

5. septembri 2019. a määrusega asenduskaristuseks määratud arest viisteist päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdlase Z.M

(ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Sandra Sepp, määruskaebus

RESOLUTSI

OON

1. J Z.M ätta Pärnu Maakohtu 28. jaanuari 2020. a määrus muutmata ja süüdlase kaitsja Sandra Sepa määruskaebus rahuldamata.

2. Z.M

tekkinud Jätta ringkonnakohtu määruskaebemenetluses menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 5. septembri 2019. a määrusega asendati Z.M-ile Politseija

Piirivalveameti (PPA)

Lääne prefektuuri 6. aprilli 2018. a otsusega väärteoasjas nr

2700,18,000253 määratud rahatrahv päeva, mille maakohus asendas

600 eurot arestiga 15 omakorda 15 kuud tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 3 alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 21. septembril 2019.

2. Kriminaalhooldusametnik esitas Pärnu Maakohtule 17. jaanuaril 2020 erakorralise ettekande taotlusega pöörata Z.M-ile määratud asenduskaristus täitmisele, kuna süüdlane

4-19-3842

2(6)

hoiab kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisest ega ole tähtaegselt sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 28. jaanuari 2020. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras Z.M-ile Pärnu Maakohtu 5. septembri 2019. a määrusega asenduskaristuseks määratud aresti 15 päeva täitmisele. Maakohus kohustas Z.M ilmuma pärast kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kinnipidamiselt vabanemist aresti kandmiseks PPA Lääne prefektuuri Paide arestimajja.

Maakohus märkis, et süüdlane kus talle määrati üldkasuliku töö tegemise osales kohtuistungil,

kohustus. Seega oli ta teadlik maakohtu määruse sisust, üldkasuliku töö määramisest ja selle täitmise korrast, kuid ei teinud sellest hoolimata ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Maakohtu hinnangul esineb alus arvata, et süüdlane hoidis üldkasuliku töö täitmisest teadlikult kõrvale ega ole motiveeritud seda ka edaspidi tegema. Z.M-ile selgitati, et üldkasulikust tööst kõrvale hoidumise korral võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata

asenduskaristu arest seks määratud täitmisele. Kuna Z.M ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd, kuulub kandmisele 15 päeva aresti.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Pärnu Maakohtu 28. jaanuari 2019. a määrusele määruskaebuse Z.M kaitsja

esitas Sandra Sepp, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta Z.M-ile määratud arest täitmisele pööramata. Alternatiivselt palub kaitsja teha uus määrus, millega jätta Z.M-ile määratud arest täitmisele pööramata ja piken üldkasuliku töö tegemise tähtaega dada

selliselt, et võimaldada Z.M teha 15 üldkasuliku töö tundi ühe kuu jooksul arvates kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kinnipidamiselt vabanemist. Kaitsja palub hüvitada Z.M seoses määruskaebuse esitamisega tekkinud menetluskulud. Kaitsja hinnangul tegi maakohus , sest Z.M aresti täitmisele pööramisel ebaõige otsustuse ei

ole üldkasuliku töö tegemisest KarS § 69 lg 6 tähenduses kõrvale hoidunud. Isegi kui asuda teistsugusele seisukohale, on kohus kaalutlusõiguse teostamisel eksinud, kuna ei ole arvestanud enne üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppemist tekkinud objektiivse takistuse, s.o süüdlase vahistamisega. Maakohus ei ole põhjendanud KarS § 69 lg s 6 sätestatud raskeima meetme - valimist.

Selleks, et kohus saaks KarS § 69 lg sõigust teostada, peab rikkumise -s 6 tulenevalt kaalutlu tuvastanud kriminaalhooldusametnik esitama väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2103 lg 1 kohaselt kohtule taotluse, mis peab sisaldama andmeid lisaks tehtud töö tundide arvule ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti tä pööramise ettepanekule ka süüdlase seletuse itmisele kokkuvõtet ja andmeid rikkumise asjaolude kohta. Z.M Kuigi ei teinud kokkulepitud ajal, s.o

21. ja 22. oktoobril 2019 üldkasulikku tööd, jättis ametnik enne erakorralise ettekande esitamist välja selgitamata tundide sooritamata jätmise põhjuse. Süüdlasel oli üldkasuliku töö tegemisele ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus – . Z.M võttis 21. oktoobril 2019 kell 8.53 ta oli xxx juhendajaga ühendust ning selgitas, et ta ei saa tervislikel põhjustel kokkulepitud ajal tööd teha. Kuna juhendaja arstitõendit ei soovinud, siis süüdlane arsti juurde ei läinud. Juhendaja kinnitas, et haigena ei pea tööle minema, tunde on võimalik teha muul ajal üldkasuliku töö ja tunni sooritamiseks ei ole keeruline uut aega leida k u . Süüdlane kavatses üld as liku töö tunnid ära teha,

4-19-3842

3(6)

kuid ta peeti 18. novembril 2019 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kahtlustatavana kinni ja ta vahistati Harju Maakohtu 20. novembri 2019. a määrusega. Seega viibis Z.M üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaja saabumisel vahi all ja ta viibib seal praegugi. Seega ei hoidnud Z.M teadlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Süüdlane teavitas juhendajat üldkasliku töö tundide tegemise takistuse ilmnemisel koheselt ja ta teadis, et tal on võimalik üldkasuliku töö tegemise sooritamise tähtaja jooksul töö tegemiseks uus a kokku leppida. Sellest tulenevalt eg

peab kaitsja ekslikuks maakohtu seisukohta, et Z.M ei ole motiveeritud enda kohustusi täitma. Kuna süüdlane ei ole üldkasuliku töö tundide sooritamisest kõrvale hoidunud, puudub aresti täitmisele pööramiseks alus.

Kaitsja peab maakohtu määrust põhjendamatuks ka juhul, kui asuda seisukohale, et Z.M hoidis ül asliku töö tegemisest kõrvale. Tema hinnangul ei ole maakohtu määruse põhje dk ndused

KarS 69 lg-st 6 tuleneva kaalutlusotsuse tegemiseks piisavad. Kohtu siseveendumuse §

kujunemine ei ole jälgitav ega veenev, mistõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 2). Aresti täitmisele pööramine on KarS § 69 s 6 sätestatud lgõiguslikest tagajärgedest raskeim ja selle valimine saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui teiste alternatiivide kohaldamine on välistatud. Kõiki rikkumisega seonduvaid asjaolusid arvestades peab kaitsja põhjendatuks ja proportsionaalseks pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei olnud kriminaalhooldajal Z.M-iga muid probleeme. Süüdlane oli alati telefoni teel kättesaadav on ise koheselt kokkusaamisele või üld suliku töö ja ka

sooritamisele minemise takistuse ilmnemisel sellest ametnikule või juhendajale teada andnud. Vahistamise järgselt soovis Z.M sellest kriminaalhooldajat teavitada, kuid tema advokaat ei pidanud seda vajalikuks. teha. Nimetatust nähtub, et süüdlasega on võimalik edukalt koostööd

Üldkasuliku töö tegemise jätkamise võimatus tulenes Z.M kinnipidamisest ja tema vahistamisest. Puudub alus arvata, et vabaduses olles ei oleks süüdlane temale määratud üldkasuliku töö tunde sooritanud.

võimeline 15 üldkasuliku töö tundi Kaitsa leiab, et Z.M on

ära tegema ühe kuu jooksul alates kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kinnipidamiselt vabanemist. Nimetatud kriminaalasjas on pooled sõlmimas kokkulepet, mille kohaselt süüdlane vabaneb kinnipidamiselt enne tähtaja lõppu ja allub elektroonilisele valvele. Sel ajal säilib Z.M võimalus üld liku töö tunde sooritada. k u as

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

6. Asjas puudub vaidlus, et Z.M on jätnud talle Pärnu Maakohus 5. septembri 2019. a määrusega asenduskaristusena mõistetud 15 tundi üldkasulikku tööd tähtaegselt tegemata.

Kaebuses õigustatakse süüdlase sellist teguviisi asjaoluga, et Z.M ei saanud kokkulepitud ajal, s.o 21. ja 22. oktoobril 2019 üldkasuliku töö närvipõletiku tõttu. Uue üldkasuliku töö teha

tegemise ajakava kokku leppimiseni süüdlane ei jõudnud, sest ta peeti 18. novembril 2019 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kahtlustatavana kinni ja vahistati kaks päeva hiljem Harju Maakohtu määrusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et Z.M ei ole üldkasuliku töö tegemisest KarS § 69 lg 6 tähenduses kõrvale hoidunud seetõttu puudub aresti täitmisele

ja pööramiseks alus.

4-19-3842

4(6)

7. K Ringkonnakohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. ohus möönab, et vahi all

pidamist saab pidada mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu ei ole süüdlasel tema tahtest mitteolenevatel põhjustel üldkasuliku töö tunde teha (11. juuni 2013. a RKKKm asjas nr 3-1-1-

61-

13, p 9.2) ja sel põhjusel ei ole võimalik väita, et Z.M oleks rikkunud üldkasuliku töö tegemise kohustust alates 18. Samas leiab novembrist 2019 tahtlikult mõjuva põhjuseta.

ringkonnakohus, et , et asja materjalide ega kaebuses väidetu pinnalt ei ole võimalik tuvastada Z.M oleks esinenud mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmise õigustamiseks perioodil

21. oktoobrist kuni 17. novembrini 2019.

8. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus Z.M esmakohtumine kriminaalhooldajaga

16. oktoobril 2019, kus süüdlasele tutvustati tema õigusi ja kohustusi ning koostati üldkasuliku töö tegemise ajakava, mille kohaselt tuli tunnid ära teha vastavalt 21. oktoobril kell 08.00-16.00 ja 22. oktoobril 2019 kell 08.00-15.00. Kuigi k aitsja väidab kaebuses, et süüdlasel takistas kokkulepitud ajal üldkasuliku töö tunde tegemast närvipõletik, ei ole juhendajale, kriminaalhooldajale ega kohtule sellise esitanud. väite tõendamiseks ühtegi dokumenti Arstitõendi puudumist uhendaja tõendit ei nõudnud, kuid selgitab kaitsja asjaoluga, et j viidatud tõendi puudumisel ei ole võimalik isiku väi ringkonnakohtul teid haigestumise kontrollida st . Kohus ei saa lähtuda määrust tehes lihtsalt kaebaja väidetest, vaid saab määruse tegemisel tugineda ainult tõendatud asja kaebaja kohustus kohtule oma väiteid oludele. Seejuures on just

tõendada. Kuivõrd kohtule ei ole Z.M väidetava haigestumise kohta tõendeid esitatud, on kaitsja sellekohane väide paljasõnaline ning kohtul ei ole võimalik üksnes kaitsja väidetu pinnalt tuvastada, et oleks esinenud Z.M

21. ja 22. oktoobril 2019 üldkasuliku töö tegemata jätmise mõjuv põhjus ks

. K kriminaalasjas aitsja tugines oma kaebuses mitmele asjaolule, mis puudutasid Z.M suhtes nr XXXXXXXXXXXX kohtumenetlust. Sellest tulenevalt tutvus ringkonnakohus käimasolevat

Kohtute i ka eelviidatud kriminaalasja nfosüsteemi vahendusel materjalidega ega saa jätta siinkohal tähelepanuta asjaolu, et riminaalasjas koostatud süüdistusakti süüdistatakse k kohaselt Z.M -de 1, 3 j novembril 2019 kella KarS § 121 lg 2 p ärgi muu hulgas selles, et ta lõi 10.

19.16 paiku Tallinnas XXX maja ees kannatanut korduvalt käte ja jalgadega. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu selili maha ning Z.M jätkas pikali maas oleva kannatanu ründamist, lüües kannatanut kaks korda jalaga.

Kuivõrd süüdlase tervislik seisund võimaldas tal hiljemalt

10. novembril 2019 kannatanut korduvalt käte ja jalgadega lüüa, puudub kohtul alus kahelda selles, et ka de Z.M pidi sel ajal olema võimeline talle määratud üldkasuliku töö tun

sooritama. Selle asemel, et kriminaalhooldajaga ühendust võtta ja uus üldkasuliku töö sooritamise ajakava kokku leppida, pani ta süüdistuse kohaselt toime uue kuriteo. Kaebaja ei näidanud üldkasuliku töö tegemise vastu üles ta võib ise tundide mingisugust huvi, lootes, et tunnid ära teha temale sobival ajal. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada Z.M perioodil 21. oktoobrist kuni

17. novembrini 2019 üldkasuliku töö tegemata jätmise õigustamiseks mõjuvaid põhjuseid, leiab ringkonnakohus, et ne hoidis tahtlikult. süüdla üldkasuliku töö tegemisest kõrvale

9. Ringkonnakohus peab oluliseks sedagi, et erakorralisest ettekandest nähtuvalt allkirjastas

Z.M esmakohtumisel kriminaalhooldajaga süüdlase õiguste ja kohustuste lehe üldkasuliku töö tegemisel. Viidatud dokumendi kohaselt peab süüdlane järgima ajakava ning p 1 -te 3 ja 4 lg

4-19-3842

5(6)

viivitamatult teavitama juhendajat ja kriminaalhooldusametnikku haigestumisest või muust töö tegemist takistavast asjaolust. nimetatud dokumendiga tutvumist kinnitanud enda Z.M on allkirjaga ning

16. oktoobril 2019. Kaebusest ja sellele lisatud Telia Eesti AS kõnede eristusest juhendaja vastusest AA nähtuvalt teavitas süüdlane oma väidetavast haigestumisest küll juhendajat, kuid mitte kriminaalhooldajat.

Sellega rikkus süüdlane üldkasuliku töö sooritaja õiguste ja kohustuste p 1 lg 4 nõuet Z.M-ile 14. ning seda olukorras, kus selgitas AA veebruari

2020. a eelefonivestluses seda, et tegemata kirjast nähtuvalt t peamine on üldkasuliku töö

jätmine kooskõlastada Kohtu hinnangul näitab isiku selline käitumine kriminaalhooldajaga.

ükskõikset määratud täitmisesse. suhtumist talle kohustuste Kirjeldatud olukorras peab ringkonnakohus asjakohatuks kaitsja etteheidet kriminaalhooldajale, et erakorraline ettekanne ei sisaldanud süüdlase seletuse kokkuvõtet ja andmeid rikkumise asjaolude kohta. Ametnik saab rikkumise fikseerida ja isikult selle kohta kirjaliku seletuse võtta olukorras, kus ta on töö tegemata jätmisest teadlik ja isik ilmub kriminaalhooldusosakonda näiteks üldkasuliku töö uue

ajakava koostamiseks või registreerimisele, kuid praegusel juhul ei olnud see võimalik, sest

Z.M kokkulepitud ajal soorita ega ei teavitanud ametnikku üldkasuliku töö mata jätmisest võtnud ametnikuga enam ise kordagi ühendust. Seetõttu ei olnud ametnikul võimalik Z.M-ilt rikkumise põhjuste kohta kirjalikku seletust võtta ega seda erakorralisele ettekandele lisada.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistetu ülalkirjeldatud käitumine näitab üheselt isiku hoolimatust talle kohtumäärusega pandud kohustuse täitmisesse ning viitab ebapiisavale motiveeritusele sooritada üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt. Z.M oli võimalik vältida aresti täitmisele pööramist tehes üldkasulikku tööd, mis oli võimalik ära teha , kahe päevaga, kuna talle määrati vaid viisteist tundi üldkasulikku tööd. Süüdlane ei teinud ära ühtegi tundi üldkasulikku tööd, ei näidanud üles huvi üldkasuliku töö tegemiseks ega teinud oma kohustuse täitmiseks ühtegi pingutust. üldkasuliku Ringkonnakohtu hinnangul suhtus Z.M

töö tegemise kohustusse ükskõikselt, mistõttu puudub kohtul isiku varasema käitumise pinnalt alus arvata, et juhul, kui kohus annaks süüdlasele veelkord võimaluse täita talle määratud üldkasuliku töö tunde, isik seda ka teeks, kuivõrd siiani pole ta ilmutanud soovi ja initsiatiivi talle määratud kohustus täita. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks üldkasuliku töö tähta ja leiab, et maakohus pöö põhjendatult Z.M aresti täitm ega pikendada ras isele.

11.

Kaitsja väidab kaebuses, et pooled on kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kokkulepet sõlmimas, süüdlane vabaneb kinnipidamiselt enne tähtaja lõppu, allub elektroonilisele valvele ja saab üldkasuliku töö tunnid ära teha. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et Kohtute i tud kriminaalasjas 21. jaanuari 2020. a nfosüsteemist nähtuvalt tagastas kohtunik viida määrusega kriminaaltoimiku prokuratuurile, sest kohus ei pidanud kriminaaltoimiku materjale asja lahedamiseks l maakohus nimetatud ühimenetluses piisavaks. Kokkulepet ei ole kriminaalasjas senini kinnitanud ja ringkonnakohus ei saa prognoosida, kas ja millal seda tehakse.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes -st 194 -test 1 ja 2 ning

VTMS § , § 196 lg § 147 lg 1 pringkonnakohus

st 1 jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

4-19-3842

6(6)

13. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse valitud kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu

648 euro suuruses summas (

satud hüvitamiseks kokku sh käibemaks). Taotlusele li

arve kohaselt oli advokaadi ühe töötunni hind 120 eurot, millele lisandus käibemaks.

Määruskaebemenetluses kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, kaitsealusega nõupidamiseks ning kriminaalhooldaja ja AA-ga suhtlemiseks kokku 1,5 tundi. Kohtupraktika analüüsiks, määruskaebuse koostamiseks, kliendiga kooskõlastamiseks ja kohtule esitamiseks kulus kaitsjal kokku 3 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tunnitasu hind mõistliku suurusega, kaitsja tehtud toimingud määruskaebemenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Kuivõrd ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS

§ 187 lg 2 alusel rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada süüdlasel seoses ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega tekkinud menetluskulud (valitud kaitsjale makstud tasu). Menetluskulud jäävad Z.M kanda, kelle huvides määruskaebus esitati.