1-19-8699/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-8699

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. 2020. a, Tallinn märts Kriminaalasja number 1-19-8699 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed Orvi Koik Pavel Gontšarov Ivi Kesküla ja Kriminaala si D.M süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu üld Maakohtu 3. detsembri 2019. a otsus menetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Prokurör Merike Lugna Süüdistatav D.M

isikukood: XXX; elukoht: X ; Eesti Vabariigi XX

kodakondsus; X X XX; emakeel: eesti keel; töökoht XX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Eve Jundas Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu 3. detsembri 2019. a kohtuotsus D.M muutmata

Pärnu suhtes jätta ja s kaitsja apellatsioon rahuldamata. üüdistatava jätta

2. Legalia (reg. number 10311681) seoses advokaat Eve Määrata Advokaadibüroole

Jundas’e poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 86 (kaheksak kuus) eurot ümmend ja 40 (nelikümmend) senti (s.h. käibemaks).

3. D.M Välja mõista ’lt Eesti Vabariigi kasuks 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja

40 (nelikümmend) senti määratud kaitsjale vandeadvokaat Eve Jundas’ele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a

EE502200221014193355), AS SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Luminor Bank AS (a/a EE873300333499990003 a/a EE401700017002872300). või

2(6) Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. D.M on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 08.08.2019 kella 12.40 ajal juhtis Järvamaal Türi vallas Pärnu Sõmeru mnt 85. km l mootorsõidukit MB Vito r -Rakvere- - iikliku registreerimismärgiga XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 2.52 mg/g. D.M põhjustas liiklusõnnetuse, sõites kurvis paremale teelt välja, vigastada sai ta ise ja kahjustada sõiduk.

Seega rikkus D.M Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani D.M toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Maakohtu 3. detsembri 2019. a otsusega tunnistati Pärnu D.M süüdi KarS § 424 lg 1

järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära (päevamääraga 10 eurot), s.o 2500 (kaks tuhat viissada) eurot.

KarS § 424 lg 3 ja § 50 alusel võeti lisakaristusena D.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsusega selgitati, et LS § õustunud juhtimisõiguse -le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on j äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel mõisteti D.M-ilt välja menetluskuluna riigituludesse:

sundraha

810 €; toksikoloogiaekspertiisi kulu 27 €; määratud kaitsjale määratud tasu 558,96 €, kokku 1395,96 €.

ESITATUD APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas Eve Jundas, kes vaidlustab maakohtu süüdistatava kaitsja vandeadvokaat

otsuse täies ulatuses. i nõustu maakohtu otsusega süüdistatava süüdimõistmise osas. Ka Apellant e

süüdimõistva kohtuotsuse korral o temale mõistetud karistus liialt range. n

3.1. D.M selgituste kohaselt kohtas ta Paide Maksimarketi parklas viite inimest, kes olid sõiduauto BMW 500 juures ja rääkisid soome keelt. D.M oli ostnud kauplusest alkoholi ja otsustanud hakata alkoholi tarvitama. Raiksi nimeline tumeda peaga umbes 30-aastane mees lubas olla kaineks autojuhiks. Alguses tuli nendega kaasa veel üks meesterahvas, kes lahkus autost Olerexi bensiinijaamas. Joodud alkoholist Ka tema tarvitas alkoholi. Seejärel hakati kahekesi sõitma Türile. jäi D.M purju, avarii momenti hästi ei mäleta, ei mäleta kas oli turvavööga kinnitatud või

3(6) mitte. D.M ndlalt, et peale alkoholi tarvitamist 08.08.2019. a ta autot ei juhtinud. mäletab ki Raiksi nimelist meest ei ole ta hiljem kohanud.

Kaitsja leiab, et tunnistajate ja

MM CC ütlused on vastuolulised ega tõenda usaldusväärselt D.M süüd.

Tunnistaja

MM tunnistas, et nägi vastutulevat sõidukit tema poolt juhitavast sõidukist hetkel kui sõiduk hakkas kraavi vajuma. väitel ta autot eelnevalt väga ei jälginud, MM ei osanud kinnitada, mitu

inimest vastutulevas autos oli

. Tunnistaja hakkas autot ümber keerama ja helistama päästeametile. Kui tema ile ja enda kraavi sõitnud autot kohapeal nägi, oli ta jõudnud eelnevalt helistada päästeamet auto ümber keerata. Kraavi sõitnud auto juba seisis ja meesterahvas oli autost väljas.

Tema ja

kraavisõitnud auto vahe Kuna ta tegeles auto ümberpööramisega, rääkides maa oli 50-60 m. samaaegselt

imalus selle aja päästeametiga, MM ei osanud täpselt kinnitada, kas inimesel olnuks võ jooksul autost ei osanu ära minna. MM d ka täpselt kinnitada, kas sündmuskohal teisi inimesi oli või mitte, ei välistanud kindlalt võimalust inimesel sündmuskohalt lahkuda. Tunnistaja kinnitusel sõitis vastu

tulnud auto kraavi kurvis teetruubi ääres. Tunnistaja tunnistas, et

CC MM teatas talle, et buss sõitis kraavi. Oli kurv ja buss ei võtnud ilmselt kurvi välja. Tema ja kraavi sõitnud auto vahemaa oli maksimaalselt 100 m. Tunnistaja

CC ei teadnud

kinnitada, millal

rkeeramise MM päästeametisse helistas. Kas peale auto ümberkeeramist või ümbe ajal. Maakohus leidis ebaõigesti, et antud vastuolud tunnistajate ütlustes ei oma tähtsust ja ei muuda neid ebausaldusväärseteks. Kaitsja märgib, et samas ei ole usaldusväärselt välistatud, et tunnistajad kogu t

oimunut ei näinud, et MM poolt auto ümberkeeramise ja politseisse helistamise ajal võis Raiksi nimeline mee sta. Lisaks esinevad vastuol sterahvas sündmuskohalt ära joo ud sündmuskoha asukoha kauguse ja toimunu ajalise kestvuse osas, millised asjaolud on olulised ja annavad aluse eeldada, et

Raiks võis sündmuskohalt põgeneda. Kui tunnistaja tema väidete kohaselt nägi kraavisõitnud CC

auto liikumist, pidanuks ta nägema ka inimese autost väljakukkumist auto seismajäämisel, mida ta aga ei kinnitanud. Eeltoodu kinnitab D.M väidet selles, et Raiksil oli võimalus tunnistajatele märkamatult ära jooksta.

3.2. vigastustega/hukkunutega 08.09.2019. a juhtumi nr 3100150461411 kirjeldusest Liiklusõnnetuse (tl lnud rohkem inimesi. et ilmselt 15) nähtuvalt on sündmuskohal o Juhtumi kirjelduses on märgitud, olnud rohkem inimesi. On märge, et inimesed ilmselt jooksid ära metsa, kiirabitöötajad läksid neid otsima.

3.3. . Kaitsja leiab, et D.M’le mõisteti lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks maakohus ei arvestanud seejuures D.M majandusliku olukorraga, mõistes karistuseks suure rahalise karistuse. D.M kinnitas, et teeb sõprade juures juhutöid ning ilma juhtimisõiguseta puudub tal võimalus tööl käia ja ra Prokurör taotles D.M ’ halist karistust kanda. le

karistusena 1 aasta vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga. Selline karistus arvestaks ilmselt olukorda, et tema suhtes on kohaldatud ka lisakaristust. Pealegi on karistus vangistuse näol raskem kui mõistetud rahaline karistus. Tulnuks arvestada, et toimiku materjalidest nähtuvalt, D.M aastatel 2016-2018 sissetulekut ei omanud. Seda enam, et maakohus on ise arvestanud olukorraga, et puuduvad tõendid D.M tööl käimise kohta.

D.M karistamisel KarS § 73 kohaselt tingimisi vangistusega oleks ühiskonna turvatunne tagatud rohkem kui rahalise karistuse kohaldamisega. Seda enam koosmõjus lisakaristuse kohaldamisega.

- ja lisakaristuse koostoime vastaks eriiivsetele kaalutlustele. Põhi ja üldpreventat

Eelnäidatud karistus vastaks nii D.M süü suurusele ja tema isiksusele, kes on varem nii kriminaal-

kui väärteo korras karistamata.

Maakohus ei ole karistuse mõistmisel küllaldaselt arvestanud kõikide asjas esinevate kergendavate asjaoludega. Kõikide eelnimetatud kergendavate asjaolude osas maakohtu otsuses motiivid täielikult

4(6)

puuduvad. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks viidatud kergendavate asjaoludega karistuse määra valikul ei ole üldse arvestatud.

3.4. Kaitsja palub tüh Pärnu Maakohtu 03. detsembri 2019. a istada otsus D.M süüdi KarS § 424 lg 1 järgi õista D.M süüdistuses tunnistamises ja teha uus otsus, millega m

KarS § 424 lg 1 järgi õigeks tühistada kohtuotsus D.M ’ . Alternatiivselt palub kaitsja le

mõistetud karistuse osas, mõistes si KarS § 73 sätteid kohaldades ning talle karistuse tingimi vähendades kohaldatud lisakaristuse aega.

PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE

4. Prokuratuur ei nõustu apellatsioonis esitatud seisukohtadega ning on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus.

Pärnu Maakohus on põhistanud, miks ta on jõudnud arvamusele D.M süüs, kohtu poolt tehtud järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et need oleksid ebaõiged. Kohus on leidnud, et

D.M ütlused selle kohta, et sõidukit juhtis keegi Raiks on ebausaldusväärsed, kuivõrd on vastuolus tunnistajate ütlustega ja ei ole eluliselt usutavad. Liiklusõnnetus toimus kohas ja viisil, mis ilmselgelt viitab asjaoludele, et juht oli joobes ja ilmselt magama jäänud. Väidetav Raiks oli süüdistatava ütluste kohasel kaine. Kohus on arvestanud D.M ütlusi, et tema magas t

liiklusõnnetuse hetkel ja ei ole eluliselt usutav, et ta jõudis kiiresti kõrvalistuja kohalt juhiuksest sõidukist välja, eriti kui ta sai vigastusi. Tunnistajate ütlusi on kohus lugenud usaldusväärseteks, asjaolu, millal tunnistaja politseisse helistas, kas peale sõiduki ümberkeeramist või enne, ei oma tähtsust. Kohtu sellise seisukohaga saab ainult nõustuda. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et avarii teinud sõiduk reg nr XXXXXX asub kraavis, avanenud on juhipoolne turvapadi, teest metsani on visuaalselt paarkümmend meetrit lagedat ala. Seega ei ole usutav, et turvapadjalt löögi saanud juht põgeneks nii kiiresti sõidukist, et tunnistajatele oleks see märkamatuks jäänud. Oimetuna viibis sõiduki juures just D.M, mitte oletatav juht, kes sai turvapadjalt löögi. Tunnistaja ütluste MM

kohaselt oli sõiduk kogu aeg tema vaateväljas, tunnistaja väitis, et kui ta kraavi sõitnud auto

CC

juurde minema hakkas, liikus auto kraavi mööda edasi, sealt autost ei eemaldunud keegi, peale meesterahva, kes oli teada D.M ja kes metsa jooksis. Apellandi poolt viidatud politsei MM

teenistuslehele kantud infost, et „ilmselt inimesed jooksid ära metsa“ ei tulene, kes sellise info edastas ja kas keegi üldse neid „inimesi“ nägi või oli see oletus, kuna politsei kohale saabudes sõiduki juures kedagi ei viibinud. Tunnistajatel puudus igasugune alus D.M aluseta süüstada, kuna le oli ta nägupidi tuttav. Tunnistajate CC varasemalt ei teadnudki D.M, - MM ütlused ei ole menetluse vältel muutunud, seda tõendab ka poolt hädaabinumbrile 112 tehtud MM kõne, kus ta ütleb, et inimene kraavis, üksinda, keegi D.M.

Karistuse mõistmisel on Pärnu Maakohus arvestanud, et D.M puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Tema süü on suur, kuna D.M pani kuriteo toime kavatsetusega, tema seisund vastas raskele joobele, samuti põhjustas liiklusõnnetuse. Samas on kohus leidnud, et kuna D.M on varasemalt kriminaalkorras karistamata, puudub vajadus tema karistamiseks esmakordselt vangistusega. Lisakaristuse mõistmisel asjaolu, et D.M-ile on väga oluline juhtimisõiguse olemas õiguse äravõtmist välistav olu ei ole iseenesest juhtimis

asjaolu. Kuna D.M juhtis mootorsõidukit joobes, samuti põhjustas liiklusõnnetuse, ei avaldaks üksnes põhikaristus talle piisavat mõju. D.M suhtumine toimepandud teosse kinnitab, et see väärib riigilt ranget hukkamõistu (põgenes sündmuskohalt, keeldus alkomeetrisse puhumast). Prokurör leiab, et kohus on karistuse õiglaselt kohaldanud ja seda piisavalt põhjendanud. Rahaline karistus on kergeim karistusliik. Vangistus on igal juhul raskem, selle tingimisi kohaldamata jätmine ei ole iseseisev karistusliik. Apellant on taotlenud D.M-ile mõistetud karistuse

5(6)

kergendamist, kuid kuna kohus on mõistnud juba kergeima karistuse, siis sellesisulise taotluse rahuldamine ei ole võimalik. Sisuliselt taotleb apellant D.M-ile raskema karistuse mõistmist, seda saab ringkonnakohus KrMS § 340 lg 4 p 4 alusel teha ainult prokuratuuri apellatsiooni alusel, mida selles kriminaalasjas esitatud ei ole.

Lisakaristuse kohaldamine on igati põhjendatud, kuna D.M ei ole pelgalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis vaid põhjustanud ka liiklusõnnetuse varalise kahjuga. Samuti ei ole ta oma süüd tunnistanud, mis näitab hoolimatut suhtumist õiguskorda. Kõik see kogumis kinnitab kohtu seisukohta, et D.M-ilt juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik tema suhtumise muutumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsioonis ning praokuratuuri vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

6. Esitatud apellatsioonis palub süüdistatava kaitsja sisuliselt maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning põhitaotlusena süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 424 lg 1 järgi. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja kordab oma apellatsioonis valdavas osas samu väiteid ja seisukohti, milliseid on ta varem esitanud maakohtus. Maakohus on aga veenvalt põhjendanud kriminaalasjas uuritud tõendite kogumi hindamise põhjal oma siseveendumuse kujunemist ja nimelt seda, miks kohus eelistab tunnistajatena ülekuulatud MM ja veenvaid toimunu kohta

d maakohus CC ütlusi , süüdistatava D.M ütlustele, millise ka osaliselt e . Seejuures pole kriminaalasjas vaidlust, et D.M bausaldusväärsetena kõrvale jättis viibis liiklusõnnetusse sattunud autos ning oli alkoholijoobes. Vaidlus seisneb vaid selles, kas ta juhtis joobeseisundis tema kasutuses olnud Mercedes-Benz (reg. nr. XXXXXX). sõiduautot Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kogumis uuritud tõendite põhjal jõudnud ainuvõimalikule järeldusele, et sõiduautot juhtis süüdistuses toodud asjaoludel just D.M. Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli õigele järeldusele, et süüdistusversioon kaalub veenvalt üles kaitseversiooni , et sõiduautot juhtis süüdistatava

sellest

juhututtav nimega Raiks. Väärib märkimist, et kaitsja küll nimetab tunnistajate ütlusi vastuolulisteks, taasesitades neid apellatsioonis, kuid väidetav vastuolu on apellatsiooni põhjal tuvastatav üksnes osas päästeametisse helistas as peale auto ümberkeeramist või , millal

MM

- k

ümberkeeramise ajal. Maakohus on sellele etteheitele oma otsuses ka vastanud ning kohtukolleegium, kordamata maakohtu argumente selles osas märgib, et Häirekeskusesse helistamise täpne aeg ei väära kuidagi mõlema tunnistaja omavahel riimuvaid ütlusi osas, et kraavi sõitnud mootorsõiduk oli kogu aeg nende vaateväljas sõidukit nägid, keegi , hetkel kui tunnistajad

autost välja ei jooksnud. nägi sõiduki kraavi vajumist pealt ning koheselt keeras Tunnistaja

MM ringi, mis võttis vaid mõned s aega. Kui ta kraavi sõitnud auto juurde jõudis, siis oli selle ekundid

6(6) kõrval maas näost valge kägaras mees. Ta ei näinud, et keegi oleks auto juurest ära jooksnud (t lk 41, 42). Tunnistaja CC nägi samuti väga kahtlase sõidustiiliga autot, mis nendest möödumisel kohe kaldus kraavi. Tunnistaja vastas kategooriliselt kaitsja küsimusele, et kraavi kaldunud auto pole korrakski tema vaateväljast kadunud. Ta ei näinud, et keegi oleks autost veel väljunud ja ära jooksnud. Auto juurde jõudes nägi ta juhipoolse ukse kõrval näost valget meest, kes ronis kraavist üles ja jooksis ära metsa. Selle sama mehe leidis rabi hiljem metsast üles kii . (t lk 45). Nimetatud tunnistajate omavahel täielikult riimuvad ütlused, aga ka nende ütlustest tulenev ajaline kriteerium ei jäta mingisugustki ruumi kahel mootorsõidukit MB Vito da selles, et reg. nr-ga XXXXXX

juhtis just süüdistatav.

Kaitsja poolt viidatud netuse vigastustega/hukkunutega 08.09.2019. a juhtumi nr Liiklusõn

3100150461411 kirjeldus kaj itseinikud astab üksnes infot, millist kohale välja sõitnud patrullpol juhtimiskeskusele juhtumi kohta edastasid. Nii, kell 12.41 oli neil teada, et auto sõitis kraavi, 1 inimene autost väljas, püsti, kedagi rohkem autos ei ole; 12.49 teatasid nad, et ilmselt jooksid inimesed metsa, kiirabitöötajad läksid neid metsa otsima; 12.54 teatati, et juht on leitud ja ilmselt oli autos üksinda. Juhiks on D.M. (t lk 24) Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt viidatud dokument ei lükka mingil juhul ümber, vaid kinnitab süüdistusversiooni toimunust, seega D.M süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 424 lg 1 järgi täielikult

on tõendamist leidnud.

7. Alternatiivse taotlusena palub süüdistatava kaitsja tühistada maakohtu otsus D.M-ile

mõistetud karistuse osas ja mõista KarS § 73 kohaldamisega. temale vangistus Kohtukolleegium

märgib, et olukorras, kus süüdistatavale on maakohtu poolt mõistetud kergeim karistusliik ehk rahaline karistus, taotleb kaitsja sisuliselt süüdistatava olukorra raskendamist. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei ole iseseisevaks karistusliigiks, vaid on karistuse

individualiseerimise viis. Maakohus on ammendavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistusliigi ja –määra valikut ning miinimumilähedase lisakaristuse mõistmise vajadust.

Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu poolt otsuses toodud põhjendustega põhining lisa ei pea vajalikuks neid korrata. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole karistuse mõistmise osas ning

karistuse mõistmisel küllaldaselt arvestanud kõikide asjas esinevate karistust kergendavate asjaoludega. Seejuures ei nimeta kaitsja ühtegi konkreetset karistust kergendavat asjaolu.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et D.M puhul ei esine ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu KarS § 57, § 58 tähenduses.

8. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 86,40 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud Pärnu

Maakohtu otsuse terviktekstiga tutvumine ja min

apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud utit.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS §

185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu D.M kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele.

9. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § apellatsioonis nimetatud rikkumist ega

338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p , § 344 -345 lg 1, 2 jätab Pärnu ringkonnakohus Maakohtu 03.12.2019. a otsuse D.M suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.