1-19-9262/20 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-19-9262

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lühimenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.veebruaril 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9262 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Kriminaalasi V.H 263 lg 1 p 1 süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav V.H

ID XXX; elukoht: xxx kannab karistust Tartu ( Vanglas ); valdab eesti ja vene keelt, emakeel – mustlaskeel, Läti Vabariigi kodanik; käesolevas kriminaalasjas oli vahistatuna kinni peetud 08.10.2019- 12.11.2019; 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.09.2018 otsusega KarS § 120 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 – 25 lg 2 järgi

kokku 8-kuulise ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 358 tundi, millest on sooritamata 136 tundi (ehk ära kandmata on nimetatud vangistus 4 kuud ja 16 päeva) – karistuse osa pöörati Tartu Maakohtu 13.11.2019 määrusega täitmisele, arvestades karistuse kandmise aja algust alates 13.11.2019. Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem

määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§233 238 ja § 318, alusel -

Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada V.H KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistada teda ühe aasta (1) ja (6 kuu pikkuse vangistusega. kuue )

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada V.H-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o kuue (6) kuu vangistust. vangistuse võrra, mõistes talle karistuseks üks (1) aasta

KarS § 68 lg 1 alusel arvata mõistetud karistusaja hulka V.H poolt eelvangistuses viibitud aeg 08.oktoobrist 2019 kuni 12.novembrini 2019 k.a., so 1 kuu ja 6 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 10 kuud ja 24 päeva.

KarS § 65 lg 2 § 7 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust , 3 lg 4

Tartu Maakohtu 14.09.2018 kohtuotsusega 1-18-7327

mõistetud ja ärakandmata karistuse – nelja (4 ja (16 vangistuse . Et nimetatud karistusest ) kuu kuueteistkümne ) päeva – võrra on V.H perioodil 13.11.2019-24.02.2020 ära kandnud reaalselt ükssada neli (104) päeva, siis tuleb mõistetud karistust suurendada reaalselt ärakandmata karistuse ehk ühe (1) kuu ja kahe (2) päeva vangistuse võrra. Seega mõista ärakandmisele V.H-le kuuluvaks liitkaristuseks üksteist (11) kuud ja kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 25.veebruar 2020 (25.02.2020).

Menetluskulud: KrMS

1 V.H-lt § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p ja § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskulud

–  sundraha summas 876 eurot;  kaitsjatasu advokaadi Otto Preemi poolt kohtueelses menetluses ja – kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 604.80 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud

tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Nõuete täitmiseks vajalikud andmed sisalduvad vastavalt KrMS § 159 lg 3 eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Salvestised CD- ja DVD- tumist kriminaalasja plaatidega jätta pärast kohtuotsuse jõus materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kannatanul ja süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme resolutiivosa kuulutamisest (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse (25.02.2020 ).

Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus ( Valga kohtumaja kantseleis ) tutvuda kohtuotsusega, s.o. 10.03.2020 10.märtsil 2020 ( ).

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Prokuratuur ei saa lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Süüdistuste sisu

V.H on süüdistatav selles, et tema, viibides 08.10.2019.a. kella 13:58 ajal xxx ärimajas ehk avalikus kohas, rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isiku lüüa, tõugata ja kakelda. V.H lõi M ühel korral käega näkku selle eest, et . M. M. M. tu xxx tuletõrje häire tõt ärimajja kohale tulnuna keelas V.H-l ärihoone siseruumides suitsetamise ning selline keelamine ärritas V.H-d. Näkku löömise tagajärjel kukkusid M. M. M. alu ja prillid põrandale ning V.H põhjustas löömisega M. füüsilist v nahaaluse hematoomi vasakul pool näos ning V.H häiris selliselt ka vägivalla kasutamist juhuslikult pealt näinud ja samas hoones asunud töötava M xxx . M. rahu ja turvatunnet, mispeale viimane teatas juhtunust koheselt Häirekeskusesse. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani V.H toime

avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ehk KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör leiab, et kohtueelses me ja kriminaaltoimiku netluses ja kohtuliku uurimise käigus materjalidele tuginedes on V.H süü tõendamist leidnud. Prokurör palub V.H

süüdi mõista KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

Süüdistatav V.H p 1 . tunnistas ennast süüdi süüdistuses KarS § 263 lg 1 järgi

Kaitsja leiab, et V.H on süü KarS § 263 lg 1 p 1 järgi küll omaks võtnud, kuid kaitsja näeb vaidlust kvalifikatsioonis. V.H on toime pannud vägivallateo kannatanu suhtes, kuid seda vägivallategu tuleks antud juhul käsitleda KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuna V.H-l on kehtiv karistus KarS § 120 järgi Selleks, et kvalifitseerida mingit süütegu KarS § 263 lg 1 . p 1 järgi peab olema täidetud 3 tingimust pandud vägivallategu . Esimene tingimus - toime on ; teiseks - vägivallategu peab olema toime pandud avalikus kohas ja kolmandaks - see vägivallategu peab häirima kolmandate, asjasse mittepuutuvate, isikute õigusrahu. Antud juhul esineb küll vägivallategu, kuid kaks ülejäänut tingimust täidetud ei ole.

Kannatanu M. M. tsiviilhagi esitanud ei ole.

Kohtu seisukoht V.H-le

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuse osas. KarS § 263 lg 1 näeb ette karistuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui p 1 see on toime pandud vägivallaga. Kuriteo objektiivse koosseisu moodustab § 262 nimetatud teo – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise – toimepanemine, mis on seotud a) vägivalla

või b) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamisega. Avaliku korra rikkumine on seejuures toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime KarS § 120-121 vastav tegu.

V.H-le

on esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine (KarS § 262), kui see on toime pandud vägivallaga (KarS § 120 § 121). - Süüdistuse sisu arvesse võttes tuleb kohtul hinnata, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab KarS § s 262 ja § s 121 sätestatud süüteokoosseisudele. Kuna süüdistuse kohaselt on - - V.H rikkunud avalikus kohas käitumise üldnõudeid vägivalla kasutamisega, peab kohus vajalikuks esmalt analüüsida, kas tema käitumises on täidetud KarS § 121 lg s 1 sätestatud süüteokoosseis. -

V.H võttis kohtuistungil süü omaks vägavalla kasutamises /kohtutoimik, lk 27 pöördel/, kohtueelses menetluses ta seda teinud pole / kriminaaltoimik tl 32 /. Vaidlust vägivalla tarvitamises seega pole. Vaidluse puudumine on järeldatav ka kohtule esitatud kriminaaltoimikusse kogutud tõenditest.

Nii on kannatanu M. M. avaldanud, et tema hallata on xxx asuv ärimaja. Seetõttu sai ta 08.10.2019 kell 13: 58 ajal sõnumi, et hoones on tuletõrjehäire. Kohale jõudes läks ta häirepuldi juurde, kui ka sinna tulnud xxx, tunnistaja M. M. ütles, et mustlane tegi siseruumides suitsu. Kannatanu ütles sellele mustlasele, et siseruumides on suitsetamine keelanud. Mustlane raevus ja kutsus õuealale kaklema. Kannatanu tahtis puldist häiret kinni panna, kui mustlane lõi ühel korr tanu tundis valu. Selle peale al rusikaga näo piirkonda, prillid kukkusid maha ja kanna tunnistaja M. kutsus politsei, mida ära ootamata mustlasrahvusest mees lahkus / kr.toimik lk 11/. Kannatanu tundis talle politseis piltidelt näidatud meeste hulgast ära teda löönud mehe, kelleks osutus V.H , mustlasrahvuse, silmavaate, näokuju ja otsevaate järgi / tl. 17- 21/.

Kannatanu ütlustega on kooskõlas CD kõnest -plaadil olev salvestis tunnistaja M.M. häirekeskusega ning tunnistaja M poolt antud ütlused. Nii on tunnistaja M . M. . kinnitanud, et 08.10.2019 kella 13:30 viibis xxx, asuvas xxx V.H , kes räuskas, kuna teda ei võetud ebakaine oleku tõttu töötuna arvele. Süüdistatav loopis veetopse laiale ja kasutas ebatsensuurseid sõnu. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis süüdistataval hoonest väljumisel esimesel korrusel konflikt kannatanu M. . Konflikt tekkis seetõttu, et kannatanu küsis süüdistatava käest, et miks ta suitsetab siseruumides. Selle peale süüdistatav ärritus ning lõi M.M. . prillid kukkusid peast. Tunnistaja tundis ühel korral rusikaga näo piirkonda ning M.M end sel hetkel häirituna ning turvatunne riivatuna, mistõttu helistas kohe politseile. Tunnistaja kirjeldas kõnes, milline süüdlane välja näeb /kr.toimik lk 23 /.

Tunnistaja M.M. xxx kõnest häirekeskusele 08.10.2019 algusega kell 13:58:36 selgub, et esimesel korrusel mustlane närvitseb, on purjus ja peksis ühte meest näkku. Kiirabi mees ei vaja, teda löödi näkku, prillid kukkusid eest ära. Lööjal on mustad riided, must jope, karvase kraega / kr toimik lk 3-4 /. Tunnistaja poolt kirjeldatu langeb kokku politsei vormikaamera lindistuselt nähtuga. Selle kohaselt tegeleb politsei napid 10 minutit peale toimunut kinnipeetud V.H-ga , kelle riietus vastab kirjeldusele mustad riided, must jope, millel on karvane krae / kr. toimik lk 6/. –

Kohtule esitatud Valga Haigla 08.10.2019 patsiendikaardilt nr V-20191008-27186 b, et nähtu M.M. on tuvastatud kella 15:24 /kr toimik lk 16 paiku silmalau ja silmaümbruse kontusioon /.

Kohtu hinnangul on

V.H eelnimetatud tõenditega leidnud üheselt tuvastamist, et kasutas kannatanu M. M. suhtes 08.10.2019 kell 13:58 paiku xxx asuvas füüsilist vägivalda ärimajas lüües teda käega näkku. Selle tulemusel tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu

ja nahaaluse hematoomi vasakul pool näos. Selline käitumine on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi valu tekitava kehalise väärkohtlemisena.

Käesolevas kriminaalasjas seisneb vaidlus selles, kas kehaline väärkohtlemine toimus avalikus kohas ja kas tunnistaja M. M.

saab pidada kolmandaks isikuks, kelle õigusrahu rikuti.

Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti - ühissõiduk. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses etteheidetava teo toimepanemise avalikus kohas. Nimelt on xxx asuva hoone puhul tegemist xxx, milline pakub peatänava ääres kaasaegset töökeskkonda mitmetele ettevõtetele ja asutustele, näiteks nagu xxx, xxx jne. Seega on tegemist kohaga, kuhu on igal inimesel vaba sissepääs. Kaitsja hinnangul pole süüdistusest ega materjalidest aru saada, kus kohas täpsemalt sündmus toimus. Kohus sellega ei nõustu. Eespool toodud kannatanu ütlustest nähtuvalt tuli talle teade tuletõrje alarmi kohta ja maja haldjana läks ta hoones asuva valvepuldi juurde selgust saama. Veelgi olulisemad on aga tunnistaja M.M. ütlused. Neist nähtub täpselt teo toimepanemise koht: süüdistataval tekkis hoonest väljumisel esimesel korrusel konflikt kannatanu M. . Konflikt tekkis seetõttu, et kannatanu küsis süüdistatava käest, et miks ta suitsetab siseruumides. Selle peale süüdistatav ärritus ning lõi M.M ühel korral rusikaga näo piirkonda ning M.M . . prillid kukkusid peast / kriminaaltoimik lk 23/. Kohtu hinnangul hoone avalikud sisse/väljapääsud on kindlasti KorS § 54 järgi määratletav avaliku kohana määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või - määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa ala, ehitis, ruum või selle osa - . Seega pole kahtlust, et tegemist on KarS § 263 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse tunnusega.

Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Käesoleval juhul on eelpool leidnud tuvastamist, et V.H tegevus avalikus kohas xxx oli vägivaldne: süüdistatav lõi teist isikut (kannatanut) ning selline käitumine on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Sellisel tegevusel oli pealtnägijaks tunnistaja M. M.. Kaitsja hinnangul ei saanud tunnistaja M. olla isik, kelle rahu rikuti, kuna tema juba oli konflikti osaline. Paraku ei nähtu kohtule kriminaaltoimikust ühtki väidet, mis kaitsja poolt avaldatut kinnitaks. Asja materjalide kohaselt on M.M. xxx. Tunnistaja M.M. on kinnitanud, et xxx etud ametnike poolt ei võ süüdistatavat ilmse joobe tõttu arvele, mis aga süüdistatavat ärritas. Ütlustest ei nähtu, et oleks tekkinud vastastikune konflikt, milles mõlemad osapooled osalesid. Ärritus üksnes V.H. Majast väljumisel tekkis süüdistataval konflikt kannatanuga, mitte tunnistajaga. Seega polnud ka nimetatud olukorras tunnistaja konflikti osapool, vaid pealtnägija. Seega on leidnud tuvastamist, et V.H rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid (Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1), vägivalla kasutamisega (KarS § 121) ning selline tegevus häiris intensiivselt kolmanda isiku avalikku õigusrahu. Toime pandud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine väljenduski eelpool analüüsitud vägivallateos ning täidetud on KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivne koosseis.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses vägivalla nii kui ka avaliku koha osas teo toimepanemisel otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu poolt ülal käsitletud tõenditest nähtub üheselt, et V.H olles ärimajast lahkudes juba ärritunud olekus, lõi teda noomima hakanud kõrvalist meest ootamatult näkku. V.H soovi konflikt algusest saati füüsiliselt lahendada ilmestab ka tema nõudmine, et kannatanu tuleks majast välja õuealale kaklema / kr.toimik lk 11/ Seega V.H aktsepteeris, et

ärimaja fuajees või avalikul parkimisplatsil vägivalla kasutamisega rikub ta olulisel määral teiste isikute õigusrahu ja seal kolmandate isikute juuresolekul kannatanu löömisega täi ab ta KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, samas tema d liiku M. M. mapanevaks jõuks ning eesmärgiks oli vaid kallal vägivalla kasutamine olenemata asukohast.

Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale V.H-le süüks arvatud teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, kuna ei esinenud hädakaitset, hädaseisundit ega kohustuste kollisiooni. Samuti on kohus seisukohal, et isik on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Toimepandud tegu on süüdistatava suhtes õigesti kvalifitseeritud ning V.H hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 263 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Karistuse mõistmine Karistusseadustiku ( edaspidi KarS ) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kar 263 g rahaline S § jär i kvalifitseeritava kuriteo eest on isikule võimalik mõista karistuseks karistus või kuni 5-aastane vangistus.

Süüdistatava käitumises ei esine KarS § 57 lg V.H -s 1 nimetatud karistust kergendavaid ega KarS § 58 nimetatud raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei saa käsitleda ühelauselist vabandust kannatanu ees viimases sõnas vastutust kergendava asjaoluna. Süüdistatav pole kohtueelses menetluses oma süüd tunnistanud ega väljendanud mingilgi viisil, et ta kahetseks siiralt toimepandut. Ka kinnipidamisel, mida kinnitab ka kohtus vaadeldud politsei rinnakaamera salvestis, käitus süüdistatav agressiivselt.

Toime pandud tegu on teise astme kuritegu. S alkoholijoobes Tramadoli üüdistatav ja tarvitanuna / kriminaaltoimik, lk 8-9/ lõi avalikus kohas talle täiesti võõrast inimest näkku, olles teda veel enne kaklema ka kutsunud. Kuigi käesoleval juhul raskemaid tagajärgi kannatanule ei saabunud, ei saa mööda vaadata öögi jõulisemal sooritamisel oleks süüdistatav sellest, et l võinud kannatanule tekitada tõsisemaid vigastusi. Näiteks oleks võinud kannatanul löögi hetkel peas olnud prillide klaas tungida tema silma jne. Kannatanu ei olnud agressiivne, vaid toimetas rahulikult alarmpuldi juures löömise momendil. Kannatanu ei kujutanud süüdistatavale mingit reaalset ohtu. Ei saa jätta tähele panemata ka seda, et süüdistatav riivas oma tegutsemisega xxx asuvas ärimajas kaaskodanike õigusrahu ja turvatunnet. Nii ei helistanud häirekeskusesse mitte üksnes tunnistaja M , vaid ka veel üks isik (T ), kes samuti helistas häirekeskusesse ja palus . . A. abi / tl 5-6/. Juhtunu toimumine tööpäeval, tööajal ja ärimajas tähendab vägivallateo , et

intensiivsuseaste oli , et pani seal viibinud inimesed reageerima. Seeg polnud nii tõsine a tegemist . pelgalt inimeste väheolulisel määral häirimisega

V.H on isik, kellel on ka varasemalt olnud kokkupuuteid õiguskaitseorganite ja kohtutega. Karistusregistri teatis kui ka Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.09.2018 kohtuotsus -le 120 lg 1 tõendavad, et lisaks viimases süüdimõistvas otsuses märgitud KarS § ehk ähvardamisele on V.H-l sellele eelnevalt kehtiv karistus ka kehalise väärkohtlemise eest Tartu Maakohtu 13.02.2018 kohtuotsuse KarS § 121 lg 1 järgi. Käesolev kuritegu on jällegi toime pandud katseajal, s.o. ÜKT tegemise ajal. Järelikult kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub üheselt süüdlase poolt järjekindel õigusrikkumiste toimepanemine. Ta ei soovi oma vigadest õppida ega teha järeldusi varasematest karistustest. Kohtu hinnangul on isikus tugevalt juurdunud kuritegelikud käitumismallid, mida varasemate eri liiki karistusega muuta ei ole õnnestunud. Tema poolt toime pandud kuriteod on muutunud ajas järjest raskemaks. See fakt näitab tema ükskõikset suhtumist tei

stesse inimestesse, aga ka õiguskorda üldisemalt.

Lisaks eripreventsioonile peab mõistetav karistus avaldama mõju kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega füüsilise vägivalla kasutamine arusaamatuste klaarimiseks on lubamatu. Mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib avalikus kohas ja asjasse puutumatute isikute suhtes vägivaldset käitumist otsustavalt.

Arvestades KarS § 56 lg 1 sätestatut ja eelkirjeldatud asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatavat tuleb KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistada sanktsiooni keskmisest veidi madalamas määras ehk 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud karistust tuleb lühimenetluse tõttu vähendada 1/3 võrra ning arvata sellest lisaks veelgi maha eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2019-12.11.2019. Sellele tuleb aga omakorda liita Tartu Maakohtu 14.09.2018 kohtuotsusega 1-18- neli (4) kuud ja kuusteist (16) 7327 mõistetud ja ärakandmata karistus – päeva vangistust. Et nimetatud karistusest on V.H perioodil 13.11.2019-24.02.2020 ära kandnud reaalselt ükssada neli (104) päeva, siis tuleb mõistetud karistust suurendada reaalselt ärakandmata karistuse ehk ühe (1) kuu ja kahe (2) päeva vangistuse võrra. Seega mõista V.H-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksteist (11) kuud ja

kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 25.veebruar 2020 (25.02.2020).

Menetluskulude jaotus ja asitõendite osas kohaldatavad meetmed

Menetluskulud, milleks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot ning kaitsjatasu advokaadi Otto Preemi poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 604.80 eurot, tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Menetluskulud tuleb isikul tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Salvestised CD- ja DVD-plaatidega jätta pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik