2-18-18175/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09.märts 2020, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-18175

Tsiviilasi

S Mi hagi aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS vastu

kahju nõudes

Tsiviilasja hind

5 716,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S M (isikukood xxx, elukoht xxx);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Sirk

(Advokaadibüroo

Sirk

ja

Saareväli,

e-post

indrek@sirk.ee);

Kostja I: M K (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja

II:

Aktsiaselts

INGES

KINDLUSTUS

(registrikood 10089395, asukoht Raua 35, Tallinn 10124,

e-post inges@inges.ee);

Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olavi-

Jüri Luik (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post olavi-

juri.luik@lextal.ee).

Asja läbivaatamine

13.11.2019 kohtuistungil, kus osalesid hageja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk ja kostja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad G M ja J K

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 20.11.2019 taotlus 13.11.2019 tsiviilasjas nr 2-18-18175 Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungi protokolli täiendamiseks

ja selleks:

1.1.

Täiendada J Ki 13.11.2019 toimunud kohtuistungil antud ütluste kirjalikku

protokolli järgmise kolme lausega: „Hageja tuli kuskil suvel ja ütles, et ta sai

nüüd päriselt koera omanikuks ja see vestlus toimus enne liiklusõnnetuse

juhtumist. Olen koera ka hiljem näinud, sest käin Gil ja Sl külas ja koer elab

seal, tavaliselt paar korda suve jooksul. Viimati 2 nädalat tagasi.“

1.2.

Täiendada G Mi 13.11.2019 toimunud kohtuistungil antud ütluste

kirjalikku protokolli järgmise kolme lausega: „Hagejal ei olnud töö tõttu

võimalik Saksamaale sõita ja seda tegi tema eest tema elukaaslane G M.

Koera viis Saksamaale G M. Autos olin mina, hageja koer, kostja I ja kostja I

koer (seega kaks inimest ja kaks koera).“

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. S M (hageja) esitas 30.11.2018 Harju Maakohtule hagi M Ki (kostja I) ja aktsiaseltsi INGES

KINDLUSTUS (kostja II või ka lühendatult AS) vastu liiklusõnnetusega tekitatud varalise

kahju hüvitamise nõudes. Hageja leidis, et kostjad vastutavad kahju hüvitamise eest

solidaarselt.

2. Harju Maakohus võttis hagi 05.12.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostjatelt kirjalikku

vastust hagile. Kostja I vastas hagile 03.01.2019 ja AS vastas hagile 18.01.2019.

3. Hageja ja kostja I esitasid 20.05.2019 kohtule kompromisslepingu, mille kohus kinnitas

23.05.2019 määrusega ja lõpetas tsiviilasja menetluse kostja I osas.

4. Seega menetlus jätkus ainult AS osas.

5. Hageja esitas täiendava arvamuse ja taotlused kohtule 27.05.2019 ja täpsustas neid

20.06.2019. Kostja esitas hageja arvamusele ja taotlusele seisukohad 27.06.2019. Kohus

lahendas hageja taotlused 04.07.2019 kirjaga.

6. Hageja esitas täiendava arvamuse ja taotlused 01.08.2019. Kohus lahendas hageja taotlusi

16.09.2019 kirjaga.

7. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 13.11.2019.

8. Kohtuistung tsiviilasjas toimus 13.11.2019, osalesid poolte lepingulised esindajad.

9. Hageja esitas 20.11.2019 taotluse protokolli parandamiseks. Kostja esitas selles osas

seisukoha 22.11.2019.

10. Kostja ja hageja esitasid 22.11.2019 täiendavad seisukohad seoses kostja menetluskulude

nimekirjaga.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

11. Hageja nõuab AS-ilt 4 981,13 euro hüvitamist (liiklusõnnetuses vigastada saanud koera

ravikulud ja hävinenud koerapuuri maksumus ja edasiulatuv viivis). Lisaks nõuab hageja

varalise kahjuna enne kohtusse pöördumist kantud õigusabikulu 312 eurot.

12. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Kostja I põhjustas 08.10.2017 Saksamaal liiklusõnnetuse (LÕ), olles sõidukit XXX

(registrimärgiga xxx) juhtinud isikuks.

 Autos viibis ja sai vigastada ka hageja koer M R ehk R, keda viidi kostja I ja hageja

elukaaslase G Mi poolt Saksamaale veterinaari juurde. Koer vajas ja vajab siiani ravi.

Koera Saksamaale viimiseks andis hageja koera valduse üle G Mile.

 LÕ käigus hävines ka koera transportimiseks kasutatud koerapuur (lõigati puruks, et

koera autost kätte saada). Koerapuur ei olnud sõiduki osa. Puur kuulus hagejale.

 Mootorsõiduk XXX registreerimismärgiga xxx oli kindlustatud AS-i poolt.

 Hageja esitas AS-ile nõude hüvitada koera ravikulud ning hävinenud koerapuuri

väärtus. AS keeldus 27.11.2017 otsusega (kahjujuhtum nr XXX) hagejale kahju

hüvitamisest. 11.12.2017 kuni 09.03.2018 pidasid hageja ja AS läbirääkimisi, kuid ei

jõudnud kokkuleppele.

 Kostjate argumentidele on vastanud hageja, et tema ja kostja I ja G Mi vahel puudus

veoleping või hoiuleping.

 Vastusena kostjate väidetele märgib hageja, et:

 Isegi kui käsitleda antud õigussuhet hoiulepinguna, siis ei olnud selle hoiulepingu

eesmärgiks sellise kahju ärahoidmine, mis tekkis hoidja poolt sellise hoole

kohaldamisel, mida ta rakendas ka oma asjadele. Kostjal I on auto juhtimise õigus ning

ta on ka varem autoga sõitnud. Ta on deliktiõiguslikult vastutav selle eest, et ta ei osanud

valida antud teeoludele vastavat kiirust, kuid see ei tähenda, et ta oleks tasuta

hoiulepingu täitmisel rakendanud ebapiisavat hoolt. Autos viibis ka tema enda koer ning

kostja I rakendas hageja koera suhtes samasigist hoolt nagu enda koera suhtes.

 Kuna kahju tekitaja (kostja I) ja kahju saanud isik (kahju sai hageja) ei ole sama isik,

siis ei ole tegemist iseendale kahju tekitamisega.

 Loomale kui asjale ei rakendu puhtmajandusliku väärtuse põhimõte. Tegemist ei ole

asendatava asjaga ja selle turuväärtust ei ole võimalik hinnata üksnes kutsikate

müügikuulutuste järgi. Koera investeeritakse enamat kui üksnes tema ostuhind

kutsikana. Koera koolitamiseks tehakse kulusid, mistõttu pealtnäha sarnaste koerte

väärtus võib olla erinev. Koer ei ole asendatav vallasasi ning tema ravile tehtud kulutusi

ei saa hinnata sarnase koera võimaliku turuväärtuse järgi.

13. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv

hagilt 425 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 542 eurot 12,85 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot

(koos käibemaksuga).

Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud seoses käesoleva

tsiviilasjaga. Hageja palub arvestada menetluskuludelt viivist.

Hageja avaldas, et jätab kostja käibemaksu küsimuse kohtu otsustada.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidleb hagile vastu ja toob esile järgmised vastuväited:

 Koer asus kostja I poolt juhitud sõidukis, s.o. oli tema valduses. Sõiduki omanikuks oli

G M, kellel on Maanteeameti andmetel juhtimisõigus. Väidetavalt pidi G M viima

hageja koera Saksamaale veterinaarkontrolli. Seega oli G Mi poolt koera Saksamaale

viimine tema lepinguliseks kohustuseks. Olukorras, kus G M andis oma sõiduki

juhtimise üle kostjale I, siis tema, asudes sõidukit juhtima, täitis G Mi lepingulist

kohustust. Sõiduki juhtimise üleandmisega anti kostjale I üle ka sõidukis olevate

esemete (koera, koerapuuri) valdus.

 Koera omanik on kostja I, mitte hageja. Koer on kostja I ja N K kaasomandis. Kostja I

ei saa ilma teise kaasomaniku nõusolekut koera müüa.

 Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 33 p 7 kohaselt ei hüvitata iseendale tekitatud

kahju.

 Eluliselt on usutav see, et tegelikult oli kava müüa koer Iisraeli, selleks sõideti

Saksamaale ning LÕ käigus sai kostja I koer vigastada, mis muutis vastava tehingu

tegemise võimatuks. Hageja (kes on ka kostja I sõbranna), olles ise kindlustusspetsialist

(hageja töötab kindlustusseltsis S kahjukäsitlejana) ja teades LKindlS §-is 33 p-s 7

sätestatud välistust, on „leidnud“ probleemile lahenduse väites, et vastav koer müüdi

enne liiklusõnnetust temale. Hageja ja kostja I mängivad käesolevas menetluses kokku,

muutes sealjuures tegelikke asjaolusid

 Isegi kui lugeda koera omanikuks hageja, siis ei saaks AS hüvitada hagejale kahju ei

lepinguvälise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ega ka liikluskindlustuse seaduse

alusel.

 Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või kahju õigusvastase

tekitamise regulatsiooni alusel nõuda. Hageja ja kostja I vahelisele suhtele kohaldub

lepinguline vastutus, mitte lepinguväline. Kostja I vedas tema valduses olnud sõidukiga

teisele isikule kuuluvat koera ja sellise teise isiku asja vedamise puhul on vaieldamatult

tegemist pooltevahelise lepingulise suhtega – tegemist on kas veolepinguga,

hoiulepinguga vms. Nii veolepingu kui ka hoiulepingu eesmärgiks on veetava/hoitava

asja terviklikkuse säilimine. Seega on asja säilimine just lepingulise kohustuse

eesmärgiks.

 LKindlS § 23 lg 1 eesmärk on kindlustusandja vastutuse piiramine sel teel, et on

sätestatud ammendavalt need kindlustatud isiku vastutuse õiguslikud alused, mille

esinemine toob kaasa kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse. Hageja näol ei ole

tegemist vedajaga. Samuti ei ole tegemist tasulise veoga.

 Hagis kirjeldatud kahju (koera vigastumine) kuulub kindlustamisele üleüldse teiste

kindlustusteenuste

raames

–

nendeks

on

kas

veosekindlustus

või

lemmikloomakindlustus. Liikluskindlustuse seaduse alusel selline kahju ei kuulu

hüvitamisele.

 Koerapuur oli konkreetse sõidukimudelile kohandatud puur, st ainult selle sõidukiga

kasutati seda puuri. Kui puur oli sõidukisse paigaldatud, siis muutus see sõiduki osaks.

Kui sõidukijuht kahjustab sõidukit ning selle osaks olevat koerapuuri, siis sõidukile ja

selle osadele tekkinud kahju ei kuulu LKindlS § 33 p 8 alusel hüvitamisele. Isegi, kui

koerapuur ei oleks sõiduki osa, siis ei kuuluks see hüvitamisele samadel alustel nagu

koera vigastumisest tulenev kahju.

15. Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja menetluskulud on lepingulise

esindaja kulu 1 490,32 eurot (8 tundi 46 minutit tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta),

millele lisandub istungi ajakulu (2 tundi ja 40 minutit).

Kostja on piiratud ulatuses käibemaksukohustuslane ja ta ei saa õigusabikuludelt käibemaksu

tagasi. Kostja palub arvestada kulusid koos käibemaksuga ja lisada menetluskuludele

käibemaks.

Kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kostja kinnitab, et kõik kulud on seotud

käesoleva tsiviilasjaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning nendele lisatud dokumentaalsed

tõendid; kuulanud kohtuistungil ära poolte õiguslikud põhjendused ja tunnistajate ütlused;

uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

Kohtuistungi protokolli parandamine

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

17. Seega lahendab kohus esmalt hageja 20.11.2019 esitatud taotluse 13.11.2019 toimunud

kohtuistungi protokolli parandamiseks (t lk 126).

18.1.Kostjate esindaja esitas hageja taotluse osas seisukoha 22.11.2019 (t lk 132). Kostjad

otseselt hageja taotlusele vastu ei vaidle ja jätavad protokolli parandamise otsustamise

kohtu lahendada, kuid peavad vajalikuks märkida, et protokoll ei pea olema stenogramm.

18.2.TsMS § 49 lg 2 teise lause kohaselt kannab kohtuistungi sekretär TsMS § 50 lõike 1

punktides 6–9 ja lõikes 2 nimetatud andmed protokolli üksnes vastavalt kohtuniku tehtud

kokkuvõttele. Viidatud sätete kohaselt peab protokoll kajastama menetlusosaliste avaldusi

ja taotlusi; poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud

kohtule esitatud kirjalike dokumentides ja tunnistajate ütluste põhisisu.

18.3.Seega nõustub kohus kostjatega selles, et protokoll ei pea olema võrdne stenogrammiga

ega kajastama sõna-sõnaliselt tunnistajate ütlusi. Seda kinnitab ka TsMS § 52 lg 4, mille

kohaselt tunnistajate salvestatud ütluste kohta tehakse protokolli üksnes märge, välja

arvatud juhul, kui pool nõuab menetluse jooksul salvestise põhisisu protokollimist või kui

kohus peab seda vajalikuks.

18.4.Pooled ei nõudnud kohtuistungil tunnistajate ütluste sõna-sõnalist protokollimist (vt ka t

lk 119, [01:17:34]). Ütluste põhisisu on kohus protokollinud vastavalt TsMS § 52 lg 2

nõuetele.

18.5.Hageja taotlus protokolli parandamiseks seisneb selles, et hageja soovib, et tunnistajate

ütlused oleksid põhjalikumalt protokollitud, kui kohus on seda teinud, kuna eelkõige

tuginetakse kirjalikule protokollile ja hageja poolt tunnistajate ütlustes välja toodud

asjaolud on hagejale olulised.

18.6.Riigikohtu 28.10.2019 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-122860 on kõrgem kohus käsitlenud

kohtu diskretsiooni tunnistaja ütluste protokollimisel ning leidnud TsMS § 52 lg 2

tõlgendamisel, et kohus peab diskretsiooniõigust kohaldama selliselt, et protokollib

salvestiste põhisisu alati, kui tunnistaja ütlustega tõendada asjaolusid, millest asja

lahendamine olulises osas sõltub. Eelkõige peaks see tagama menetlusosalistele

efektiivsema võimaluse teostada kaebeõigust tõendite hindamise vaidlustamise kontekstis.

18.7.Kuna kohtul puudub ette teave, milline tunnistaja lause võib osutuda selliseks, millest asja

lahendamine suures osas sõltub, siis ei saa kohtu arvates hageja taotlust päris kõrvale jätta.

18.8.Kohus on helisalvestist kontrollinud ja saab kinnitada, et tunnistaja J K, ütles, et „hageja

tuli kuskil suvel ja ütles, et ta sai nüüd päriselt koera omanikuks ja see vestlus toimus enne

LÕ juhtumit.“ Samuti ütles tunnistaja, et „olen koera ka hiljem näinud, sest käin Gil ja Sl

külas ja koer elab seal, tavaliselt paar korda suve jooksul. Viimati 2 nädalat tagasi.“

18.9.Samuti on kohus helisalvestiselt kontrollinud, et tunnistaja G M on öelnud: „hagejal ei

olnud töö tõttu võimalik Saksamaale sõita ja seda tegi tema eest tema elukaaslane G M.

Koera viis Saksamaale G M. Autos olin mina, hageja koer, kostja I ja kostja I koer (seega

kaks inimest ja kaks koera).“

18.10. Kuna hageja tegelikkuses ei soovi protokolli parandada, vaid lisada kirjalikku protokolli

selle, mis on helisalvestisel olemas, siis ei näe kohus takistusi lisada need laused ka

kirjalikku protokolli.

18.11. Eeltoodu alusel ning tuginedes TsMS § 53 lg 4, lisab kohus kirjalikku protokolli

tunnistajate ütluste juurde laused, mis on helisalvestatud protokollis olemas, järgmiselt:

-

J Ki 13.11.2019 toimunud kohtuistungil antud ütlustele lisada järgmised kolm lauset:

„Hageja tuli kuskil suvel ja ütles, et ta sai nüüd päriselt koera omanikuks ja see vestlus

toimus enne LÕ juhtumit. Olen koera ka hiljem näinud, sest käin Gil ja Sl külas ja koer

elab seal, tavaliselt paar korda suve jooksul. Viimati 2 nädalat tagasi.“

-

G Mi 13.11.2019 toimunud kohtuistungil antud ütlustele lisada järgmised kolm lauset:

„Hagejal ei olnud töö tõttu võimalik Saksamaale sõita ja seda tegi tema eest tema

elukaaslane G M. Koera viis Saksamaale G M. Autos olin mina, hageja koer, kostja I

ja kostja I koer (seega kaks inimest ja kaks koera).“

Koera vigastustest tingitud kahju, s.o koera ravikulude hüvitamise nõue

19. Hageja nõuab AS-ilt hagejale kuuluvale koerale liiklusõnnetusega tekitatud kahju

hüvitamist (ravikulud) ja samuti liiklusõnnetuse tagajärjel hävinud asja – s.o koerapuuri

maksumuse hüvitamist. Lisaks soovib hageja saada kahjuna enne kohtusse pöördumist

õigusabile tehtud kulu 312 eurot.

20. Liiklusõnnetus toimus Saksamaal Eestis registreeritud sõidukiga, mille valdaja vastutus

oli kindlustatud AS-i juures. Liiklusõnnetuse põhjustamises oli süüdi kostja I, kes oli LÕ

toimumise ajal sõiduki juhiks. Sõiduk kuulus hageja elukaaslasele G Mile, kes viibis

samuti sõidukis koos hageja koeraga, et sõita sellega Saksamaale arsti juurde.

21. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS §-dele 8 lg 1; § 12 ja § 23 p 2. Juhul, kui lepingu

alusel ei ole kahju hüvitamist võimalik saavutada, kuuluvad kohaldamisele deliktiõiguse

sätted (võlaõigusseaduse [VÕS] § 1043). Õigusabikulude kui kahju nõudes, tugineb

hageja VÕS § 128 lg 3.

22. Kostja üldiselt ei vaidle vastu hageja esitatud asjaoludele, kuid kostja vaidleb selle üle,

- milline norm kuulub kohaldamisele;

- kellele kuulus LÕ hetkel kannatada saanud koer M R XXX ehk R;

- kas AS-il lasub autosse statsionaarselt paigaldatud koerapuuri kui sõiduki osale tekitatud

kahju hüvitamise kohustus.

23. Vaidlus on ka kahju suuruse üle (vt ka kostjate 18.01.2019 vastuse p 64-67, t lk 40 pöördel

ja 41). Kostja leiab, et koera vigastumisest tulenev kahju saab olla maksimaalselt 1 000

eurot (s.o samaväärse koera soetamisväärtus).

22. Oma põhivastuväidetes tugineb AS sellele, et hageja ei ole saanud R omanikuks, sest koera

senine kaasomanik kostja I, ei saanud teise kaasomaniku (N K) nõusoleku puudumise tõttu

koera hagejale müüa (asjaõigusseaduse [AÕS] § 74). Kostja esitatud tõendid kinnitavad, et

hageja ja kostja I vassivad erinevates avaldustes koera omandit puudutavates küsimustes.

Hageja ja kostja I on sõbrannad ning hageja ise on kindlusspetsialist (S kindlustuses). Kostjal

on põhjendatud kahtlus, et tegelik Saksamaale sõitmise põhjus oli see, et koer kavatseti müüa

Iisraeli, kuid liiklusõnnetusjuhtum muutis selle tehingu võimatuks (vt ka t lk 42-43 kostja ja

hageja e-kirjavahetus, lk 44 – kostja I poolt Eesti Kennelliidule esitatud avaldus). Igal juhul ei

kuulu kahju hüvitamisele kas seetõttu, et kohaldub LKindlS § 33 p 7 või VÕS § 1044 lg 2 ja

LKindlS § 23 lg 1, mis välistavad kahju hüvitamise. Kostja I ja hageja vahel oli kas veoleping

(VÕS § 774) või hoiuleping (VÕS § 883). Seega ei saa kohalduda lepinguvälise kahju

hüvitamise sätted ja LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja 2 alusel kahju hüvitamine on välistatud. Samuti ei

ole antud juhul tegemist reisijate veolepinguga.

23. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

24. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega

peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-

15317; 06.03.2019).

25. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab

õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud

poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

26. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et vaidluse lahendamiseks tuleb kohaldada Eesti õigust.

Kohus nõustub sellega, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 ja

50 lg 2.

27. Pooled ei vaidle selle üle, et LÕ põhjustanud sõiduki valdaja suhtes oli sõlmitud ja

kehtis kohustuslik liikluskindlustuse leping, milles kindlustusandjaks oli AS.

28. Kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

 30.07.2017 on kostja I ja hageja sõlminud tõukoera ostu-müügilepingu saksa

lambakoera M R (R) ostmiseks-müümiseks (t lk 12);

 24.10.2017 teatas hageja kostjale LÕ toimumisest ja kirjeldas selle asjaolusid.

Õnnetuses said kannatada kõik autos olnud isikud ja loomad (t lk 19). Eriti raskeid

vigastusi said G M ja koer R (vt ka t lk 4-7; 21; lk 119-120 tunnistajate G Mi ja J Ki

ütlused 13.11.2019 kohtuistungil);

 Koer Rt on ravitud Saksamaal (t lk 21) ja Eestis E OÜ loomakliinikus; 13-17.10.2017

(arved t lk 8-11); 14.11.2017 (arve t lk 7); 22.03.2018 (arve t lk 4);

 LÕ toimumise ajal juhtis G Mile kuulunud sõidukit kostja I, kes oli ka LÕ põhjustamise

eest vastutav (t lk 32). Sõiduki valdaja vastutus oli kindlustatud AS-is.

 Kostja keeldus 27.11.2017 otsusega kahju hüvitamisest tuginedes LKindlS § 33 p 7 (t

lk 17);

 Autopuur kahele koerale autole XXX XXX, 2004-2010 mudelile võib maksta 550 eurot

(+km), t lk 20.

29. Kohtu arvates saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 521 lg 1 ja lg 2 ning erinormina

LKindlS § 23 p 2 Need normid annavad liiklusõnnetuse tõttu kannatanud isikule (kes ei

ole kindlustusvõtja) õiguse nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Samuti viitab kohus

VÕS § 510, kuna see on ka õigusabile tehtud kulutuste nõude aluseks (lisaks VÕS §-le

128 lg-le 3).

30. Eeltoodud normide alusel tekib vastutuskindlustuse puhul omapärane kolmepoolne

õigussuhe: kindlustusandja ja kindlustatu vahel; kindlustusandja ja kannatanu vahel

ning tegelikult veel ka sisesuhe solidaarvõlgnike vahel siis, kui kindlustusandja hüvitab

kindlustusvõtja eest kannatanule tekitatud kahju.

31. Kostja on ühe vastuväitena toonud välja asjaolu, et hageja pole tõendanud, et ta on koera

omanik ja seetõttu ei saanud talle ka kahju tekkida.

32. TsÜS § 49 lg 3 alusel kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid.

Omand vallasasjale tekib AÕS § 92 järgi asja üleandmisega ja kokkuleppe sõlmimisega

selle kohta et omand läheb üle omandajale. Juhul, kui asi on juba omandaja valduses,

piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi

ülemineku kohta.

33. Kohus leiab, et hageja nimele väljastatud koera raviarvetega, tunnistajate G Mi

ütlustega, ja tõukoera ostu-müügilepinguga (t lk 12), väljavõttega koera passist (t lk 59),

Eesti Kennelliidu 07.02.2018 kirjaga (t lk 97) ja väljavõtetega Facebooki postitutest (t

lk 106-108) ning hageja nimele väljastatud koera raviarvetega (t lk 4-11 ja 21) on

kinnitamist leidnud, et hageja soovis olla või saada koera omanikuks.

Kostja I kui R senine omanik ja kasvataja on hagi õigeks võtmisega kinnitanud, et ta on

koera omandi hagejale üle andnud (t lk 32) ning kohtule on esitatud ka koera ostu-

müügileping (t lk 12), mis vastab AÕS § 92 sätestatud eeldustele vallasomandi tekkeks.

34. Kostja I on küll erinevates olukordades erinevatele kolmandatele isikutele andnud

vasturääkivat informatsiooni koera omandi kohta (nt on kostja I Eesti Kennelliidule

saadetud avalduses märkinud, et ta pidi koera müüma kaasomanikule N Kile, kuid see

tehing jäi ära ja selle asemel müüs ta koera hagejale, t lk 44), vahetult enne koera müüki

on kostja I osalenud 15-16.07.2017 toimunud sertifikaadiõigusega saksa lambakoerte

erinäitusel koos Rga kui koera omanik (t lk 45-52), kuid need kostja I avaldused ei ole

õiguslikku tähendust omavad ega saa kinnitada, et koer oli kaasomandis.

Koera omandiõigust ei kinnita ka kostja poolt esitatud Eesti Kennelliidu interneti

kodulehe väljavõte M R kohta (23.01.2018, t lk 53), kuna sellel ei ole koera omanikku

märgitud, on märgitud vaid kasvataja. Selles osas, et R ema omanik ja pesakonna

kasvataja on kostja I, vaidlust pole olnud.

35. Kohus leiab, et kuna kostja I on kinnitanud R omandi üleandmist hagejale ja kostja I

ning hageja on 30.07.2017 sõlminud ka kokkuleppe omandi üleandmise kohta ning

samas ei ole kohtu ette toodud tõendeid selle kohta, millal ja kuidas on N K väidetavalt

saanud koera (kaas)omanikuks, siis on koera omanikuks hageja. Samuti puuduvad

tõendid selle kohta, et N K oleks vaidlustanud hageja omandit koerale.

J Ki ütlustega kohus ei arvesta, kuna need põhinevad vaid sellel, mida hageja ise on

tunnistajale rääkinud ja avaldanud, kuid hageja jutt kolmandatele isikutele ei saa olla

õiguslikult koera omandi tekkimise aluseks. Liiatigi on tunnistaja tavapärasest erinevalt

(paar korda suve jooksul), külastanud hagejat kaks nädalat enne kohtuistungi toimumist

novembrikuus, mis tekitab kohtus kahtlusi tunnistaja usaldusväärsuses (TsMS § 232 lg

1; § 238 lg 5).

36. Järgnevalt analüüsib kohus, millised õigussuhted tekkisid LÕ osaliste ja hageja vahel

ning kuidas need mõjutavad AS-i (kindlustuslepingu) täitmiskohustust.

37. Kostja väidab, et hageja ja kostja I vahel oli kas hoiu- või veoleping või kombinatsioon

nendest, mis välistab AS hüvitamiskohustuse.

38. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaolude alusel, mida AS ei ole vaidlustanud, ei ole

koera viimisega Saksamaale, hageja ja kostja I vahel õigussuhet tekkinud.

39. Õigussuhe tekkis:

a) koera andmisega oma elukaaslasele - hageja ja G Mi vahel ja seejärel

b) G Mi poolt oma auto juhtimise õiguse üleandmisega kostjale I – kostja I ja G Mi vahel.

40. Esitatud asjaolude alusel (hageja andis R oma elukaaslasele, et see viiks koera

Saksamaale veterinaarkontrolli, kuna hageja ei saanud ise töö tõttu sellist reisi ette võtta)

vastab hageja ja tema elukaaslase vaheline tegevus käsundile VÕS § 619 mõttes.

41. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja- antud juhul G

M) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja – praegusel juhul siis

hageja) teenuseid (täitma käsundi – viima koera Saksamaale arsti juurde), käsundiandja

aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (tasu kokku lepitud ei

olnud)

42. Kohus ei saa nõustuda sellega, et hageja ja kostja I vahel on tekkinud õigussuhe, mis

põhineb hoiu-või veolepingul, sest koera arsti juurde viimise ülesande andis hageja oma

elukaaslasele, kes seda ka tegi sõites oma autoga Saksamaale arsti juurde, koer kaasas.

Tunnistaja G Mi poolt 13.11.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis Eesti poole

peal autoga tema ise ja Saksamaal vahetati rooli kostja I. Samal ajal ei muutunud hageja

ja G Mi vaheline õigussuhe – G M oli endisel koeraga autos. Ajutine sõiduki juhtimise

õigus ei lõpetanud G Mi valdust autole – AÕS § 39 lg 2 kohaselt mööduv takistus või

katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.

Seega leiab kohus, et kostjale I ei antud üle mitte koera valdust, vaid sõiduki juhtimise

õigus ning seejuures jäi G M sõiduki kaasvaldajaks.

43. VÕS § 622 kohaselt võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi.

Osundatud normist järeldub, et G M võis koera Saksamaale arsti juurde viimise käsundi

täimisel kasutada nt kostja I abi – abi seisnes selles, et kostja I osales autoga Saksamaale

sõitmisel nö vahetusautojuhina, kes abistas pika sõiduajaga toime tulemisel.

44. Seega kohus tuvastab, et kostja I ja hageja vahel puudus lepinguline suhe.

45. LKindlS § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja hüvitama sõiduki valdaja asemel

kahjustatud isikule LKindlsS-s sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud

kindlustusjuhtumi tagajärjel.

Fakti üle, et kostja I oli LÕ toimumise ajal selle valdaja – juhtis sõidukit, vaidlust ei ole.

46. Kohustusliku vastutuskindlustuse korral on VÕS § 521 lg-s 1 sätestatud, et kahjustatud

isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii

kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Seega on kahjustatud isikule kohustusliku

vastutuskindlustuse korral antud otsenõue kindlustusandja vastu (nn ehtne leping

kolmanda isiku kasuks, VÕS § 80 lg 2). See on põhjendatav asjaoluga, et kohustuslik

vastutuskindlustus (nt liikluskindlustus) on õigusaktides ette nähtud eelkõige võimalike

kahjustatud isikute kaitseks. Viimati mainitud järeldusele on selgelt viidatud

võlaõigusseaduse eelnõu seletuskirjas 26.05.1999: "Kohustuslik kindlustus kui selline

nähakse reeglina ette, et kaitsta isikuid maksevõimetute kahju tekitajate vastu."

Sellisele järeldusele on jõudnud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-91-07 p

11. Kohtu hinnangul on see endiselt kohaldatav.

47. LKindlS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral

esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastustab

kahjustatud isiku ees VÕS õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete

alusel.

Pooled on nõus, et LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja 3 ei kohaldu.

48. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kostja I tegevus LÕ põhjustamisel ja hageja koera

vigastamisel õigusvastane.

Süülisuse osas sätestab VÕS § 1050 lg 1, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise

eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti.

Praegusel juhul on kostja I oma süüd tunnistanud. Sellest sõltumata sätestab VÕS §

1056 lg 1, et suurema ohu allika valdaja vastutab kahju tekitamise eest kahju

põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel

sõltumata oma süüst. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma

põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja

kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.

49. Kohus järeldab eeltoodud sätetest, et kostja I võiks põhimõtteliselt vastutada hageja

asjale (koerale) tekitatud kahju eest LKindlS § 23 lg 1 p 2 alusel.

50. Samas on VÕS § 1056-1060 erisätted vastutuse kohta suurema ohu allikaga tekitatud

kahju ees. Mootorsõiduki valdaja vastuse sätestab VÕS § 1057. Selle § p 1 kohaselt ei

vastuta mootorsõiduki valdaja siis, kui kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja,

mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas.

51. Kohus leiab, et praegusel juhul kohaldub VÕS § 1057 p 1 (läbi LKindlS § 23 lg 1 p 2)

ja kindlustusandja ei vastuta hagejal tekkinud kahju eest.

52. Kohtu arvates on siin tekkinud teatav kollisioon normide vahel – kohalduma peaksid

üheaegselt VÕS § 1057 ja kahju süülist ja õigusvastast tekitamist reguleerivad VÕS

sätted LKindlS § 23 lg 1 p 2 alusel. Kui VÕS § 1057 p 1 tõttu ei saa hageja kahju nõuda,

siis VÕS kahju õigusvastast tekitamist reguleerivad sätted juhatavad taas VÕS § 1057

juurde, mille p 1 järgi ei ole hagejal õigus AS-ilt kahjuhüvitist saada. Kahju peab

hagejale hüvitama kahju põhjustanud isik ehk kostja I.

53. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue koera ravikulude hüvitamiseks rahuldamata.

Koerapuuri hävinemisest tekkinud kahju

54. LKindlS § 33 sätestab erisused, milline kahju ei kuulu LKindlS alusel hüvitamisele.

Selleks on § 33 p 8 alusel asja kahjustumisest või hävimisest põhjustatud kahju, mida

põhjustab sõiduki valdaja sõiduki omanikule.

55. T lk 20 asuva A OÜ hinnapakkumise alusel (mille hageja on esitanud tõendamaks

hävinenud puuri maksumust) tuvastab kohus, et autos olnud koerapuur oli spetsiaalselt

koerte (kahele koerale) vedamiseks toodetud puur konkreetsele automudelile – A OÜ

hinnapakkumine viitab üheselt, et seda saab kasutada ainult autole XXX 530 E61

väljalaskeaastaga

2004-2010.

Teistesse

autodesse

ei

ole

seda

samaväärse

funktsionaalsusega võimalik paigaldada.

Kohus nõustub kostjaga selles, et spetsiaalselt selle sõiduki jaoks toodetud koerapuur

on sõiduki oluline osas TsÜS § 53 lg 1 mõttes, kuna selle puuri sõidukist eraldamise

korral muutub asi oluliselt – selle sõidukiga ei saa enam koera vedada.

Sõltumata sellest, kes koerapuuri eest maksis, on sõidukisse tellitud ja paigaldatud

spetsiaalselt sellele automudelile mõeldud koerapuur sõiduki omaniku omand. Seda

enam, et ka hageja elukaaslasel on ka koer (mida kinnitas G M oma 13.11.2019

kohtuistungil antud ütlustega – hagejal ja tema elukaaslasel on kokku 3 koera) ning

tõenäoliselt kasutavad elukaaslased mõlemad koerapuuri oma koerte vedamiseks G Mi

sõidukiga. Kostjad ei ole tõendanud, et puuri kasutatakse ka muudes sõidukites koerte

vedamiseks.

56. Eeltoodust tulenevalt ja juhind

57. udes LKindlS § 33 p 8 jätab kohus koerapuuri hävinemisest tekkinud kahju hüvitamise

nõude rahuldamata.

Lepingulise esindaja kulu kui kahju hüvitamise nõue

58. Kuna kostjal ei ole tekkinud kohustust hüvitada hagejale kostja I poolt tekitatud kahju,

siis puudub alus ka VÕS 510 ja VÕS § 128 lg 3 järgi sellise kahju hüvitamiseks, mis

seisneb õigusteenuse kuludes kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

19. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

20. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kannab menetluskulud hageja.

21. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

22. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.