2-19-100489/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedEsitatud avalduse kohaselt kuulub X X X´ile (edaspidi puudutatud isik) aadressil Narva mnt 7, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond korteriomand nr xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x, katastritunnus x) ja parkimiskoht x (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x, katastritunnus x).
Legislator headnote
AI generated2-19-100489/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-100489 Tsiviilasi Tallinn, Narva mnt 7 korteriühistu avaldus X X X`i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind
2 667,89 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinn, Narva mnt 7 korteriühistu (registrikood: 80392971; Narva mnt 7, 10117 Tallinn) Avaldaja lepingulised esindajad: Jaanus Silm; Kairit Ehala (Moor & Silm Law Firm; Lõõtsa 8a, Tallinn 11415; e-post: jaanus.silm@jasitex.ee, kairit@jasitex.ee; tel: +372 555 10 000, 56 666 352) Puudutatud isik: X X X (isikukood: xxx; xxx; xxx; tegelik elukoht on teadamata) Menetlustoiming
Avalduse lahendamine RESOLUTSIOON
1. Rahuldada avaldus.
2. Mõista puudutatud isikult X X X´ilt avaldaja Tallinn, Narva mnt 7 korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 2372,84 eurot ning viivis seisuga 12.06.2019 summas 105,22 eurot.
3. Mõista puudutatud isikult X X X´ilt avaldaja Tallinn, Narva mnt 7 korteriühistu kasuks välja viivis põhivõlalt (s.o 2 372.84 eurot) VÕS §-s 94 ja 113 sätestatud määras alates 13.06.2019.a kuni põhivõla tasumiseni.
4. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Mõista puudutatud isikult X X X´ilt avaldaja Tallinn, Narva mnt 7 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 410 eurot.
6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X X X´il tasuda Tallinn, Narva mnt
7 korteriühistule menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-100489
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1. Esitatud avalduse kohaselt kuulub X X X´ile (edaspidi puudutatud isik) aadressil Narva mnt 7, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond korteriomand nr xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x, katastritunnus x) ja parkimiskoht x (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x, katastritunnus x).
2. Elumajas on moodustatud Tallinn, Narva mnt 7 korteriühistu. Avaldaja põhikirja punkti 4.1. kohaselt on ühistu liikmeteks kõik Narva mnt 7, Tallinn kinnistul asuvate korteriomandite omanikud. Puudutatud isik on korteriühistu liikmeks. Ühistu liikme õigused ja kohustused on sätestatud põhikirja punktis 5. Ühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtorganite otsuseid ja ettekirjutusi (põhikirja punkt 5.13) ning tasuma põhikirjas sätestatud suuruses ja korras osamaksu ning sihtotstarbelisi makseid (põhikirja punkt 5.14).
Ühistu liikmel on kohustus tasuda regulaarselt, üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks hoonete ja kinnistu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid. Ühistu liikme maksete suurus arvestatakse üldreeglina võrdeliselt korteromandi üldpinna suurusele, kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti või kui maksete suurus ja tegelik tarbimine on mõõturitega arvestatav (põhikirja punkt 6.1.).
Põhikirja punkti 6.2. kohaselt ühistu liige, kellele kuulub korteriomand, mis on oma sihtotstarbelt eluruum ning see asub hoone 7 või 8 korrusel, on kohustatud tasuma haldusteenuse, raamatupidamisteenuse, üldhoolduse, 7. ja 8. korruse üldkasutatavate ruumide sisekoristusteenuse, välikoristusteenuse, porivaipade hoolduse, valveteenuse, eluruumise prügiveo teenuse, elektrienergia (s.o nii eluruumides tarbitud elektrienergia, kui ka üldelektri eest), elektrisüsteemide tehnohoolduse, eluruumide soojasüsteemide hoolduse, kütte, liftide hoolduse ja remondi, üldvee, kindlustuse, vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt põhikirja punktides 6.2.1. kuni 6.2.16. sätestatud määrades ja tasuma reservfondi makseid vastavalt üldkoosoleku vastuvõetud otsusele.
Põhikirja punkti 6.4 kohaselt ühistu liige, kellele kuulub korteriomand, mis on sihtotstarbelt on parkimiskoht, on kohustatud tasuma haldusteenuse, raamatupidamisteenuse, üldhoolduse, välikoristuse, porivaipade hoolduse, Narva mnt 5 sõidutee koristuse ja tõkkepuu hoolduse, valveteenuse, elektri, elektrisüsteemide tehnohoolduse, kindlustuse üldvee vastavalt põhikirja punktides 6.4.1. kuni 6.4.12. sätestatud määrades (s.o eest võrdeliselt jagatud parkimiskohtade arvule (143)) ja tasuma reservfondi makseid vastavalt üldkoosoleku vastuvõetud otsusele.
2-19-100489
3. Kuna puudutatud isik on korteri ja parkimiskoha omanikuna korteriühistu liikmeks, on ta sellest tulenevalt kohustatud tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale ja seadusele. Puudutatud isik on alates 2018.a aprillist pidevas viivituses olnud korteri ja alates 2018.a veebruarist parkimiskoha majandamiskulude tasumisega.
Puudutatud isikul on avaldaja ees tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 2478,06 eurot, millest 2372,84 eurot on põhivõlgnevus ja 105,22 eurot viivisenõue. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuuliselt kommunaalja majandamiskulude arveid, mida puudutatud isik ei ole vaidlustanud ja tasunud:
Korter 5 Periood Arve nr Kuupäev Makse tähtaeg Tasumata summa 2018. a aprill 201804005 13.05.2018 31.05.2018 128,55 2018. a mai 201805005 11.06.2018 30.06.2018 99,69 2018. a juuni 201806005 12.07.2018 31.07.2018 205,68 2018. a juuli 201807005 12.08.2018 31.08.2018 181,35 2018.a august 201808005 12.09.2018 30.09.2018 180,15 2018.a september 201809005 14.10.2018 31.10.2018 188,5 2018.a oktoober 201810005 12.11.2018 30.11.2018 221,54 2018.a november 201811005 11.12.2018 31.12.2018 239,62 2018.a detsember 201812005 14.01.2019 31.01.2019 127,83 2019.a jaanuar 201901005 11.02.2019 28.02.2019 174,2 2019.a veebruar 201902005 12.03.2019 31.03.2019 127,82 2019.a märts 201903005 11.04.2019 30.04.2019 119,98 2019.a aprill 201904005 10.05.2019 31.05.2019 122,6
KOKKU 2117,51 Parkimiskoht P44 Periood Arve nr Kuupäev Makse tähtaeg Summa 2018.a jaanuar 201801P44 12.02.2018 28.02.2018 4,84 2018.a veebruar 201802P44 12.03.2018 02.04.2018 15,54 2018.a märts 201803P44 16.04.2018 30.04.2018 12,77 2018.a aprill 201804P44 13.05.2018 31.05.2018 8,93 2018.a mai 201805P44 11.06.2018 30.06.2018 8,06 2018.a juuni 201806P44 12.07.2018 31.07.2018 23,06 2018.a juuli 201807P44 12.08.2018 31.08.2018 23,08
2-19-100489
2018.a august 201808P44 12.09.2018 30.09.2018 23,12 2018.a september 201809P44 14.10.2018 31.10.2018 28,24 2018.a oktoober 201810P44 12.11.2018 30.11.2018 18,46 2018.a november 201811P44 11.12.2018 31.12.2018 24,51 2018.a detsember 201812P44 14.01.2019 31.01.2019 12,77 2019.a jaanuar 201901P44 11.02.2019 28.02.2019 17,54 2019.a veebruar 201902P44 12.03.2019 31.03.2019 12,69 2019.a märts 201903P44 11.04.2019 30.04.2019 12,02 2019.a aprill 201904P44 10.05.2019 31.05.2019 9,7
KOKKU 255,33
4. Avaldaja põhikirja punktide 5.25. ja 6.5. kohaselt on ühistul õigus tasumata majandamiskuludelt nõuda viivist. Puudutatud isik on viivitanud kohustuse täitmisega. Puudutatud isik on avalduse esitamise ajaks viivituses majandamisja kommunaalkulude arvete tasumisega järgnevalt:
Korter 5 Periood Arve nr Kuupäev Makse tähtaeg Tasumata summa Viivitatud päevi Viivis 2018.a aprill 201804005 13.05.2018 31.05.2018 128,55 377 10,62 2018.a mai 201805005 11.06.2018 30.06.2018 99,69 7,58 2018.a juuni 201806005 12.07.2018 31.07.2018 205,68 14,25 2018.a juuli 201807005 12.08.2018 31.08.2018 181,35 11,33 2018.a august 201808005 12.09.2018 30.09.2018 180,15 10,07 2018.a september 201809005 14.10.2018 31.10.2018 188,5 9,25 2018.a oktoober 201810005 12.11.2018 30.11.2018 221,54 9,42 2018.a november 201811005 11.12.2018 31.12.2018 239,62 8,56 2018.a detsember 201812005 14.01.2019 31.01.2019 127,83 3,7 2019.a jaanuar 201901005 11.02.2019 28.02.2019 174,2 3,97 2019.a veebruar 201902005 12.03.2019 31.03.2019 127,82 2,05
2-19-100489
2019.a märts 201903005 11.04.2019 30.04.2019 119,98 1,13 2019.a aprill 201904005 10.05.2019 31.05.2019 122,6 0,32
KOKKU
92,25 Parkimiskoht P44 Periood Arve nr Kuupäev Makse tähtaeg Tasumata summa Viivitatud päevi Viivis 2018.a jaanuar 201801P44 12.02.2018 28.02.2018 4,84 0,5 2018.a veebruar 201802P44 12.03.2018 02.04.2018 15,54 1,49 2018.a märts 201803P44 16.04.2018 30.04.2018 12,77 1,14 2018.a aprill 201804P44 13.05.2018 31.05.2018 8,93 0,74 2018.a mai 201805P44 11.06.2018 30.06.2018 8,06 0,61 2018.a juuni 201806P44 12.07.2018 31.07.2018 23,06 1,6 2018.a juuli 201807P44 12.08.2018 31.08.2018 23,08 1,44 2018.a august 201808P44 12.09.2018 30.09.2018 23,12 1,29 2018.a september 201809P44 14.10.2018 31.10.2018 28,24 1,39 2018.a oktoober 201810P44 12.11.2018 30.11.2018 18,46 0,78 2018.a november 201811P44 11.12.2018 31.12.2018 24,51 0,88 2018.a detsember 201812P44 14.01.2019 31.01.2019 12,77 0,37 2019.a jaanuar 201901P44 11.02.2019 28.02.2019 17,54 0,4 2019.a veebruar 201902P44 12.03.2019 31.03.2019 12,69 0,2 2019.a märts 201903P44 11.04.2019 30.04.2019 12,02 0,11 2019.a aprill 201904P44 10.05.2019 31.05.2019 9,7 0,03 KOKKU 255,33 12,97
2-19-100489
5. Avaldaja taotles lisaks avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka alates 13.06.2019.a viivise väljamõistmist põhivõlalt (s.o 2372.84 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 94 ja 113 alusel, kuni põhivõla tasumiseni. Kohtumääruse põhjendused
6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud.
7. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.
8. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg
1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
9. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes
1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
10. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isik oli korteri asukohaga Narva mnt 7, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond ja parkimiskoha x omanik perioodil 15.12.2006.a – 24.01.2020.a.
30.01.2017.a kehtinud KOS § 13 lg 4 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. KrtS § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täiteja pankrotimenetluses, selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Seega omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat kohustustest, mis on juba muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isik oli korteriomandi ja parkimiskoha omanik perioodil 15.12.2006.a – 24.01.2020.a, mistõttu vastutab puudutatud isik võõrandajana korteriomandist tulenevate enne 24.01.2020.a sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Korteriomandi praegune omanik x OÜ (registrikood x) kohustuste eest ei vastuta, kuna omandas selle täitemenetluse raames.
2-19-100489
Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist. Kohus asub seisukohale, et avaldaja majanduskulude nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
12. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 12.06.2019.a summas 105,22 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja.
13. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 2372,84 eurot alates 13.06.2019 kuni 2372.84 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
14. Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või
2-19-100489
tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
16. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on palunud 12.06.2019.a mõista puudutatud isikult välja riigilõivu summas 275 eurot. Kuivõrd avaldaja avaldusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid, siis tulnuks hagejal avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5). Kohus tagastas avaldajale 20.06.2019.a määrusega enammakstud riigilõivu summas 225 eurot. Seega avaldaja saab nõuda puudutatud isikult riigilõivu summas 50 euro hüvitamist.
18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses kaks lepingulist esindaja, kes on osutanud teenust 360 euro eest. Esindaja tunnihind on 120 eurot.
19. Vastavalt 12.06.2019.a esitatud menetluskulude nimekirjale on avaldaja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu avalduse koostamisel (3h).
Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta avaldaja esindaja menetluskulude nimekirjas esile toodud kulude hindamisel. Kohus, arvestades menetlusdokumentide sisu ning mahtu, leiab et avaldaja esindaja õigusabitoimingute ajakulu on põhjendatud.
20. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude
2-19-100489
kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik