2-19-118435/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-19-118435

Tsiviilasi

Karu Nuti OÜ hagi M L vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

450,85 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Karu Nuti OÜ (registrikood 11950940, aadress: Pikaliiva 79, 13516 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: A S (e-post: xxx); Kostja: M L (isikukood xxx, aadress: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Ants Kuningas (e-post: ants.kuningas@gmail.com)

Menetluse liik Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt M L`lt hageja Karu Nuti OÜ kasuks 450,85 eurot (nelisada viiskümmend eurot ja 85 eurosenti). 3. Poolte menetluskulud jätta kostja M L kanda. 4. Välja mõista kostjalt M L`lt hageja Karu Nuti OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

2 menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Kohus on menetlenud käesolevat hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõude hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses võib kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9, § 444 lg 4).

2. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

3. TsMS § 448 lg 4¹ kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

4. Riigikohus on selgitanud, et kui sõlmitud lepingu sisuks on teenuse osutamine, mitte kokku lepitud tulemuse saavutamine, vastab leping käsunduslepingu mõistele (RK TKo 3-2-1-5611, p 14, 3-2-1-181-15, p 40). VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

5. Kohus on tuginenud järgmistele tõenditele: - 16.10.2018 M L esitatud „Kohataotlus M K“; - M L poolt 06.11.2018 digitaalselt allkirjastatud Päevahoiuleping; - M L 25.10.2018 saadetud e-kiri S T`le: „Olen M K bioloogiline isa ja hakkan isiklikult nii last viima kui tooma lasteaiast. Samuti elab poeg enamuse ajast minuga Addressil xxx“; - M L 19.11.2018 saadetud e-kiri S T`le: „…Kahjuks ei ole õnnestunud M ema veenda selles, et laps vajab omavanuste seltskonda ja toetust arengule, mida pakub lasteaed…“;

3 - 06.11.2018 M L e-kiri S T`le: „Palun kogu info ja arved alati saata e-mailile xxx“; - Arve nr xxx summas 432,10 eurot; - Arve nr xxx summas 18,75 eurot; - 02.03.2020 e-kiri A A`i lepinguliselt esindajalt J-L O`elt: „…lapse panemine Karu Nuti OÜ lastehoidu oli täielikult M L initsiatiiv ning tahe. Kokkuleppe kohaselt oli A A nõus, et laps läheb Karu Nuti OÜ lastehoidu, kui M L selle eest tasub.“

6. Eelpool toodust tulenevalt täitis hageja kui käsundisaaja M L kui käsundiandja poolt antud käsundit, milleks oli lapsele päevahoiuteenuse pakkumine.

7. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

8. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik