4-09-29703/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2010. a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Kohtunik Rita Kulberg Asja number Väärteoasi 4-09-29703 Jaan Lusti kaebused Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli 18.09.2008.a. kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2602,08,022239 ja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari 04.12.2008.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2650,08,005029 Menetlusalune isik

Kohtuväline menetleja Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jaan Lusti (isikukood 33911056523; registrijärgne elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xx; käesoleval ajal viibib xx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asukohaga xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja T. L. (elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xx)

Lõuna Prefektuur (asukoht Võru tn 12 Põlva) 1. Kaebused täielikult rahuldada.

2. Tühistada täielikult Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli 18.09.2008.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2602,08,022239 ja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari 04.12.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2650,08,005029.

3. Menetlused eespoolloetletud Jaan Lusti väärteoasjades VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

2 (3) Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kaevatavate otsuste sisu Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli 18.09.2008.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2602,08,022239 on Jaan Lustit karistatud liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut so 2100 krooni selle eest, et tema 18.09.2008.a. kella 14.20 ajal Põlvas Savi tänaval juhtis mootorsõidukit, esitamiseks puudus kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhiluba aegus 10.11.2007.a. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari 04.12.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 2650,08,005029 on Jaan Lustit karistatud liiklusseaduse § 74-1 lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühikut so 5100 krooni selle eest, et tema 11.11.2008.a. kella 10.55 ajal Põlvas Jaama tn 68 juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Kaebaja nõue ja põhjendused Jaan Lusti oma seadusliku esindaja (eestkostja) T. L. vahendusel on 21.12.2009.a. esitanud Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kaebused Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli 18.09.2008.a. kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2602,08,022239 ja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari 04.12.2008.a.otsuse peale väärteoasjas nr 2650,08,005029. Kaebuste kohaselt Tartu Maakohtu 26.11.2008.a. määrusega kriminaalasjas nr 1-08-14597 lõpetati Jaan Lusti suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 järgi KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel seoses tema süüdimatusega. Kriminaalasja menetluse käigus teostati Jaan Lustile ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ja ekspert andis arvamuse, et Jaan Lustile inkrimineeritava teo ajal 24.06.2008.a. esines Jaan Lustil nõdrameelsus, luulumõtted ja psüühikahäired olid sedavõrd ulatuslikud, et ta ei olnud võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Jaan Lustile kohaldati KarS §-s 86 ettenähtud psühhiaatrilist sundravi. 19.10.2009.a. Tartu Maakohtu otsusega määrati T. L. oma abikaasa eestkostjaks. Kuna ekspertiisiakti kohaselt Jaan Lusti ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest juba 24.06.2008.a., siis tuleb asuda seisukohale, et Jaan Lusti poolt 18.09.2008.a. ja 11.11.2008.a. toimepandu ei ole kvalifitseeritav väärtegudena, mille eest saaks karistust kohaldada. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsused Jaan Lusti karistamise kohta tühistada.

Tartu Maakohtu 22.12.2009.a. määrusega on eespoolloetletud kaebused ühendatud ühiseks menetlemiseks. Kohtule teadaolevalt on Jaan Lusti seaduslik esindaja T. L. esitanud analoogilisi kaebusi ka muudes Jaan Lusti väärteoasjades. Need on kohtus registreeritud eraldi ja menetletakse eraldi, mistõttu käesolevas otsuses kohus neid ei käsitle. Käesoleva asja lahendamine on viibinud seetõttu, et kohus oli ajavahemikul 12.01.- 10.03.2010.a. seotud otsuse tegemisega mahukas kriminaalasjas.

3 (3)

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on esitanud kaebuste kohta kirjaliku vastuse (tl 17), milles ei vaidle kaebustele vastu. Kuna on leidnud tõendamist, et väärtegude toimepanemise ajal ei olnud menetlusalune isik Jaan Lusti süüdiv, siis tuleb väärteoasjad lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja VTMS § 120 lg 1 alusel kirjalikus menetluses.

Asjas ei ole sisulist vaidlust selle üle, et Jaan Lusti on toime pannud need õigusvastased teod, mis kaevatavates otsustes on tuvastamist leidnud. KarS § 2 lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 32 lg 1 teise lause kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. KarS § 33 kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. KarS § 34 p 1 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega.

20.11.2008.a. koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 129 (tl 12-13) toodud eksperdiarvamuse kohaselt Jaan Lustil kriminaalasjas nr 08260103304 temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 24.06.2008.a. esines nõdrameelsus, luulumõtted ja pahurusseisund (düsfooria). Psüühikahäired olid sedavõrd ulatuslikud, et Jaan Lusti ei olnud võimeline endale oma tegudest aru andma ega neid juhtima. Ekspertiisi tegemise ajaks psüühikahäired oluliselt taandunud ei ole. Tuginedes sellele eksperdiarvamusele võib asuda seisukohale, et ka 18.09.2008.a. ja 11.11.2008.a. so õigusvastaste tegude toimepanemise ajal käesolevas asjas ei olnud Jaan Lusti võimeline aru saama oma tegude keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Kohus loeb eksperdiarvamuse alusel tõendatuks, et Jaan Lusti on õigusvastased teod 18.09.2008.a. ja 11.11.2008.a. toime pannud süüdimatus seisundis, kus ta traumajärgse ajukahjustuse tõttu ei saanud aru oma tegude tähendusest ja ei olnud võimeline oma tegusid juhtima. Kohtu hinnangul ei ole eksperdiarvamuse õigsuses alust kahelda, kuna see on kooskõlas ka muude tõenditega. Seoses eestkoste seadmise menetlusega on Jaan Lusti suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiis ka Tartu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-09-13982. Tartu Maakohtu 14.10.2009.a. otsuse ( tl 8-11) sisust nähtuvalt on ka nimetatud asjas ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt Jaan Lusti dementsuse tõttu ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima.

Kuna Jaan Lusti ei ole süüvõimeline, ei saa teda karistada, mistõttu kaevatavad otsused tuleb VTMS § 132 p 3 alusel tühistada ning menetlused Jaan Lusti väärteoasjades VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Kohtunik Rita Kulberg